HAAPSALU GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud Haapsalu Gümnaasiumi direktori 20.juuni 2008.a.käskkirjaga nr 15

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Haapsalu Gümnaasiumi õppekava on Haapsalu Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

1.2. Haapsalu Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav kooli raamatukogus  ja  Haapsalu Gümnaasiumi veebilehel.

1.3. Õpetaja koostab Haapsalu Gümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades  konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

1.4. Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas on üldosa ja ainekavad.

1.5. Haapsalu Gümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse:

· Haapsalu Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

· Haapsalu Gümnaasiumi õppesuunad;

· läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Haapsalu Gümnaasiumis;

· traditsioonilise aineõppe ja klassideta kursusõppe rakendamine Haapsalu Gümnaasiumis;

· Haapsalu Gümnaasiumi tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustöö korralduse alused;

· valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted Haapsalu Gümnaasiumis;

· ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Haapsalu Gümnaasiumis;

· hindamise korraldus Haapsalu Gümnaasiumis;

· nõuded õpetaja töökavale Haapsalu Gümnaasiumis; 

· õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Haapsalu Gümnaasiumis;

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

1.6. Ainekavades esitatakse klassiti:

· aine õppe-eesmärgid;

· õppetegevus;

· aine õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed;

· aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon  teiste õppeainetega;

· ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid;

· kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.

1.7. Haapsalu Gümnaasiumi õppekava lisades esitatakse gümnaasiumi valikkursuste loend ja ainekavad.

1.8. Gümnaasiumi ainekavad on koostatud kursustena. Kursuse pikkus on 35 tundi.

2. HAAPSALU GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Haapsalu Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

2.1.1.  Haapsalu Gümnaasiumi õppekava lähtealus

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:

             - inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;

- muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;

- kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;

- soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi,  koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

- elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

- üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

2.1.2.  Haapsalu Gümnaasiumi  õppe- ja kasvatuseesmärgid

Haapsalu Gümnaasiumi õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

- suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

- soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

- toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;

- austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;

- tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;

- tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

- hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

- usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

- tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

- juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

- on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;

- väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

- mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;

- püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

- tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

- mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

2.1.3.  Haapsalu Gümnaasiumi õppekava põhimõtted

Haapsalu Gümnaasiumi õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

- luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

- kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

- tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine; 

- õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;

- õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;

- õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

- õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

2.1.4.  Pädevuste kujundamine Haapsalu Gümnaasiumis

· Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.

· Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

2.1.5. Üldpädevus

· Haapsalu Gümnaasiumi õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

1)õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

2) tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

3) väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

4) enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

· Üldpädevused täpsustatakse Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:

I aste - 1.-3. klass;

II aste - 4.-6. klass;

III aste - 7.-9. klass;

gümnaasium - 10.-12. klass.

2.1.6. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

2.1.7. Valdkonnapädevus

· Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. 

· Haapsalu Gümnaasiumi ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

1) looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

2) sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke  muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 

3) refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

4) kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;

5) tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

6)kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;

7) matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

2.2. Haapsalu Gümnaasiumi õppesuunad

1) Haapsalu Gümnaasiumi õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu.  Haapsalu Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

2) I kooliastme lisatunnid on eesti keeles, inglise keeles, matemaatikas ja loodusõpetuses. 1. ja 2. klassis toimub ühe kehalise kasvatuse tund rütmikatunnina.  Valikainena  õpitakse majandusõpet.

3) II kooliastme lisatunnid on eesti keeles, inglise keeles, saksa või vene keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, ajaloos ja kunstiõpetuses.

4) III kooliastme lisatunnid on eesti keeles ja kirjanduses, saksa või vene keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, maateaduses, bioloogias, ühiskonnaõpetuses ja tööõpetuses. Valikainena õpitakse arvutiõpetust.

5) Haapsalu Gümnaasiumis  on  10. klassis ühesugune õppeplaan kõigile õpilastele. Lisaks riiklikus õppekavas ettenähtud tundidele on lisatunnid eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas, ajaloos, võõrkeeltes. Valikaineteks on arvutiõpetus, joonestamine ja kultuurilugu. Vabaaineks on retoorika. 

6) Haapsalu Gümnaasiumi 11. ja 12. klassis toimub õppetöö õpilase poolt tehtud valikute alusel koostatud  õppeplaani järgi. Õpilasel on võimalik valida suurem arv tunde võõrkeeltes, matemaatikas, bioloogias, keemias, füüsikas. Valikaineteks on  inimeseõpetus ja filosoofia. Vabaaineks on arvutiõpetus.

7) Haapsalu Gümnaasiumis on A-võõrkeeleks inglise keel, mille õppimist alustatakse 3. klassist. B-võõrkeeleks on saksa keel või vene keel. C-võõrkeeleks on inglise, saksa ja vene keel, mis on gümnaasiumis kohustuslik.

2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Haapsalu Gümnaasiumis

1) Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

2) Õpetuse integratsioon aluseks on Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

3) Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

4) Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

5) Haapsalu Gümnaasiumi õppekava läbivad teemad on:

- keskkond ja säästev areng;

- tööalane karjäär ja selle kujundamine;

- infotehnoloogia ning meediaõpetus;

- turvalisus.

6) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

7) Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

8) Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

9) Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

10) Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

11) Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.

12) Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

2.3.1. Keskkond ja säästev areng

2.3.1.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;

- teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;

- teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;

- teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;

- mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;

- omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.

2.3.1.2.  Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1) 3. klassi lõpetaja: 

- tunneb huvi looduse vastu;

- suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;

- oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;

- hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

- tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning  vältida enda ja  teiste tervise kahjustamist.

2) 6. klassi lõpetaja:

- omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;

- teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;

- tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;

- oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;

- oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;

- esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

- on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;

- suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;

- väärtustab säästvat tarbimisviisi.

3) Põhikooli lõpetaja:

- väärtustab looduslikku mitmekesisust;

- oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;

- tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;

- mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,

- mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;

- oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes,  eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;

- omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;  

- oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

- kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

- tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

- toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

4) Gümnaasiumi lõpetaja:

      - väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;

- mõistab säästva, jätkusuutliku arengu ideed;

- mõistab looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

- omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonna- ja sotsiaalprobleemidest, nende tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;

- omab teadmisi kohalike, rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;

- omab teadmisi keskkonna alastest rahvusvahelistest konventsioonidest;

- tegutseb seadusi ja keskkonnapoliitikat arvestavalt;

- oskab ajalist perspektiivi arvestades hinnata inimtegevuse mõju elukeskkonna seisundile; mõistab oma vastutust ressursside säästva kasutajana;

- suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda, oskab kujundada ja vajadusel taastada tervislikku elukeskkonda;

- oskab vajadusel tegelda keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras;

- mõtleb keskkonnaprobleemide lahendamisel kriitiliselt ja loovalt, mõistab, et keskkonnaprobleemidesse suhtutakse erinevalt, püüab leida konsensust erinevate seisukohtade vahel;

- mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses ja ettevõtete vastutust keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest.

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine

2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:

- tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;

- teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

- arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;

2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1) 3. klassi lõpetaja:

- mõistab töö tähtsust;

- mõistab töö ja elukutse seoseid;

- teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;

- teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;

- oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;

- suudab järgida koostegutsemise reegleid;

- osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes

2) 6. klassi lõpetaja:

- õpib tundma erinevaid elukutseid;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale

- mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

3) Põhikooli lõpetaja:

- on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

- oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;

- tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida;

- omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;

- mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;

- mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;

- mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;

- oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

4) Gümnaasiumi lõpetaja:

- mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni;

- jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

- mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

- tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

- oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

- oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

- oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);

- omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu lõpetamine jne);

- oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

2.3.3.1. Infotehnoloogia

2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

- mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

- omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

2.3.3.1.3. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja:

- oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;

- oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;

- oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;

- käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

- käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;

- oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;

- kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

- kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

- oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

2.3.3.2. Meediaõpetus

2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema meediaõpetus  õpetamisega taotletakse, et õpilane:

- õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;

- eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;

- õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle tänapäeva meediasüsteemis;

- omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada.

2.3.3.2.2.  Põhikooli lõpetaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

- oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada;

- oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri;

- oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediažanreid ja leida nende põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot;

- oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- oskab selekteerivalt ajalehte lugeda;

- oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja leida reklaamist talle vajalikku teavet;

- oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;

- tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist. 

2.3.3.2.3. Gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Gümnaasiumi lõpetaja:

- oskab eristada erinevale auditooriumile määratud tekste ja väljaandeid ning nende funktsioone: kohalik/üleriigiline meedia; üldväljaanded ja spetsialiseeritud väljaanded, teave ja meelelahutus;

- saab aru, kes on meedia taga: kes on omanikud, allikad, meediapersoonid jne, oskab seostada meediast saadavat teavet nende persoonidega;

- oskab eristada ja lahus hoida faktilist ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri, uudist ja arvamust, teavet ja meelelahutust;

- teab, millised on kesksete meediaväljaannete, žanrite, saadete jne põhieesmärgid ja ülesehitusreeglid, oskab neid lugeda, kuulata, vaadata ja analüüsida;

- oskab vaadata ja analüüsida fotosid, illustratsioone, teabegraafikat;

- oskab kasutada elektroonilist meediat: kommenteerida Internetis olevat teavet ja seda ise Internetti üles seada;

- saab aru, milliste vahenditega lehte kujundatakse ja küljendatakse;

- oskab koostada keskseid meediažanre uudist, kommentaari, portreed, arvustust, reportaaži, olemuslugu, probleemartiklit;

- oskab suhelda ajakirjanikuga: teab oma õigusi ja kohustusi meedia suhtes;

- tunneb meedia põhilisi demagoogia- ja manipuleerimisvõtteid, oskab neid tegelikus tekstis ära tunda.

2.3.4. Turvalisus

2.3.4.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

- õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;

- õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;

- õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;

- õpib kasutama enesekaitsevahendeid;

- teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;

- kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;

- omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;

- teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1) 3. klassi lõpetaja:

- teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;

- teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;

- teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;

- teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;

- teab looduslikke ohte;

- oskab käituda veekogudel ja basseinis;

- oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;

- teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida;

- oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

- oskab käituda tundmatute asjadega;

- teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;

- teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;

- mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;

- teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;

- teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;

- tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;

- oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;

- oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;

- tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;

- teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;

- oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;

- teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta;

- teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada.

2) 6. klassi lõpetaja:

- oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;

- oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

- teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;

-teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne);

- teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid;

- tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;

- teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki;

- teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;

- teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;

- teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;

- teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;

- teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;

- teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;

- teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;

- teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt;

- oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;

- teab liiklusmärkide tähendusi;

- teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina, mopeedijuhina);

- teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

- teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.

3) Põhikooli lõpetaja:

- oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;

- teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada;

- teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;

- teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;

- oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;

- teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;

- teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid;

- teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi;

- teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;

- käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;

- teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;

- teab, millised on juhi kohustused ning õigused;

- teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;

- oskab tegutseda õnnetuse korral.

4) Gümnaasiumi lõpetaja:

- laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, õpib hindama ohuteguri suurust, teadvustab õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkuse;

- teadvustab, et ohutusnõuete täitmine vähendab hädaolukorra tekke tõenäosust ja suurendab turvalisust;

- väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda, õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid, oskab hädaolukorda sattudes rakendada oma teoreetilisi teadmisi;

- oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

- teab tulekahju arengut ja tagajärgi (tulekahju, põlemisproduktid, plahvatus), kustutamise ohutusreegleid;

- oskab tulekahju korral tegutseda, teisi aidata ja juhendada, anda esmaabi tulekahjus kannatanule;

- teab, kuidas ohtlike ainete kasutamine tööstuses mõjutab keskkonda (happevihmad jms);

- teab ohtlike ainete tähistuse põhimõtteid;

- teab suurõnnetuste korral rakendatavaid meetmeid;

- teab kiirguse kasutusalasid meditsiinis, tööstuses jm, erinevust looduslikest ja tehisallikatest saadavate kiirgusdooside vahel, inimorganismi kiirguskahjustusi;

- teab tuumaõnnetuste korral rakendatavaid kaitsemeetmeid;

- teab sõltuvuskäitumise olemust, uimastisõltuvuse ravi võimalusi;

- teab, et uimastite kasutamine muudab isiksust ning on riskifaktor peresuhetes, sh ohustab tulevase lapse tervist;

- tunneb uimastitega seotud.

2.4. Traditsioonilise aineõppe ja  kursuseõppe rakendamine Haapsalu Gümnaasiumis

1) Õppe- ja kasvatustegevus on Haapsalu Gümnaasiumis korraldatud kahel viisil:

· 1.-9. klassini on traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel, v.a I kooliastmes majandusõpe);

· gümnaasiumis on osaliselt klassideta kursusõpe (õpitakse valitud kursuse järgi kujunenud õpperühmades, kursuse järjestuse määrab aineloogika).

2) Õppe- ja kasvatustegevuse korra 1.-9. klassini ja gümnaasiumis kinnitab kooli direktor.

3) Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis ja kursuste jaotus gümnaasiumis määratakse Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas.

2.5. Haapsalu Gümnaasiumi tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

2.5.1. Haapsalu Gümnaasiumi tunnijaotusplaan

I   KOOLIASTE
Õppeaine	RÕK	Kooli valik	HG 1.-3.kl.	1.klass	2.klass	3.klass
EESTI KEEL	19	1	20	7/ 6	7/ 8	6
A-VÕÕRKEEL	3	1	4			4
MATEMAATIKA	10	2	12.	3	4	5
LOODUSÕPETUS	3	1,5	4,5	1	2	2/1
INIMESEÕPETUS	3		3	1	1	1
MUUSIKA	6			2	2	2
KUNST JA	9		9	2	2	2
TÖÖÕPETUS				1	1	1
KEHALINE KASV.	8		8	2	2	2
rütmika				1	1
MAJ.ÕPE (valikaine)		1,5	1,5	0/1	1/0 *	0/1 *
Nädalakoormus:				20	23	25
Kooli valik	7	7

Märkus: I ja II poolaasta tunnid on eraldatud kaldkriipsuga.

*Majandusõpe 2. ja 3. klassis võib aastati toimuda kas esimesel või teisel poolaastal.

II   KOOLIASTE
Õppeaine	RÕK	Kooli valik	HG 4.-6.kl.	4.klass	5.klass	6.klass
EESTI KEEL	15	2	17	6	6	5
A-VÕÕRKEEL	9	2	11	4	4	3
B-VÕÕRKEEL	3	1	4			4
MATEMAATIKA	13	2	15	5	5	5
LOODUSÕPETUS	7	1	8	2	2	2
GEOGRAAFIA						2
INIMESEÕPETUS	2		2		1	1
ÜHISKONNAÕPETUS	1		1	1
AJALUGU	3	1	4		2	2
MUUSIKA	4		4	2	1	1
KUNST	3	1	4	1	2	1
TÖÖÕPETUS	5		5	1	2	2
KEHALINE KASV.	8		8	3	3	2
Nädalakoormus:				25	28	30
Kooli valik	10	10

III   KOOLIASTE
Õppeaine	RÕK	Kooli valik	HG 7.-9. kl.	7. klass	8. klass	9. klass
EMAKEEL JA	12	1	13	2	2	3
KIRJANDUS				2	2	2
A-VÕÕRKEEL	9		9	3	3	3
B-VÕÕRKEEL	9	1	10	4	3	3
MATEMAATIKA	13	1	14	4	5	5
LOODUSÕPETUS	2		2	2
MAATEADUS	5	1	6	2	2	2
BIOLOOGIA	5	1	6	2	2	2
KEEMIA	4		4		2	2
FÜÜSIKA	4		4		2	2
AJALUGU	6		6	2	2	2
ÜHISKONNAÕPETUS	2		2			2
INIMESEÕPETUS	1		1	1
MUUSIKA	3		3	1	1	1
KUNST	3		3	1	1	1
TÖÖÕPETUS	5	1	6	2	2	2
KEHALINE KASVATUS	6		6	2	2	2
ARVUTI		1			1
Nädalakoormus				30	32	34
Kooli valik	7	7

GÜMNAASIUM
Õppeaine	RÕK	HG 10.-12. kl.	10. klass	11.klass	12.klass
EESTI  KEEL	6	14	2	2	1
KIRJANDUS	6		3	3	3
A-VÕÕRKEEL	6	7/9/11	3	2/3/4	2/3/4
B-VÕÕRKEEL	6	7/9/11	3	2/3/4	2/3/4
C-VÕÕRKEEL		7/9/11	3	2/3/4	2/3/4
MATEMAATIKA	9	10/16	4	3/6	3/6
GEOGRAAFIA	3	4	2		2
BIOLOOGIA	4	4		2	2
KEEMIA	4	4/6	2	2	0/2
FÜÜSIKA	6	6	2	2	2
AJALUGU	7	8	2	3	3
INIMESEÕPETUS	1	3	1	1	1
ÜHISKONNAÕPETUS	2	2			2
KUNST	3	3	1	2
MUUSIKA	3	3	1	1	1
KEHALINE KASVATUS	6	6	2	2	2
Valik-ja vabained:
Joonestamine		valik	1
Arvuti		valik/vaba	2		2 vaba
Meediaõpetus		vaba		2	2
Prantsuse keel		vaba		2	2
Riigikaitse		vaba		2
Rootsi keel		vaba	2
Veebidisain		vaba		1
Globaalmajandus		vaba			2
Astronoomia		vaba	1
Majandusõp.		vaba		2	1
Nädalakoormus min.	32

Märkus: 11.  ja 12. klassi õppeplaani variandid on eraldatud kaldkriipsuga.

2.5.2. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Haapsalu Gümnaasiumis

1) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

2) Õpilaste nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.

3) Õpilaste nädalakoormus põhikooli klassides on:

1. klass - 20 õppetundi;

2. klass - 23 õppetundi;

3. ja 4. klass - 25 õppetundi;

5. klass - 28 õppetundi;

6. ja 7. klass - 30 õppetundi;

8. klassis - 32 õppetundi;

9. klass - 34 õppetundi.

4) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:

- õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;

- on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;

- järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

- luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;

- on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

2.5.3. Haapsalu Gümnaasiumi õppetegevus I kooliastmel

1) I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.

2) 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

3) Õppetöö korraldamise aluseks on Haapsalu Gümnaasiumis aineõpetuslik tööviis.

4) Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

5) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

6) Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

2.5.4. Haapsalu Gümnaasiumi I kooliastmel taotletavad üldpädevused

I kooliastme lõpuks õpilane:

- suhtub endasse positiivselt;

- on viisakas, täidab lubadusi;

- suhtub hoolivalt  asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;

- käitub loodust hoidvalt;

- hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;

- tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust,

- mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;

- teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;

- hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;

- tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

- tahab õppida, tunneb Haapsalu teadasaamisest ja oskamisest;

- oskab ilu märgata ja hinnata;

- hindab loovust, tunneb Haapsalu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest;

- püüab konflikte rahumeelselt lahendada;

- oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

- oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;

- oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

- oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

- oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;

- oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama.

2.5.5. Haapsalu Gümnaasiumi õppetegevus II kooliastmel

1) II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.

2) II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

3) II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusHaapsalu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli. 

4) Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.

5) Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.

6) Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

2.5.6. Haapsalu Gümnaasiumi II kooliastmel taotletavad üldpädevused

II kooliastme lõpuks õpilane:

- teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;

- on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;

- peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;

- on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;

- tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;

- suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;

- hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;

- tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;

- suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;

- väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;

- väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

- väärtustab säästvat eluviisi;

- oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;

- tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;

- oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;

- oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;

- oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;

- oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;

- oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima;

- oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

2.5.7. Haapsalu Gümnaasiumi õppetegevus III kooliastmel

1) III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA.

2) III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

3) Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

4) Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.

5) Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

6) Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

2.5.8. Haapsalu Gümnaasiumi III kooliastmel taotletavad üldpädevused

Põhikooli lõpuks õpilane:

- on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;

- on avatud enesearendusele;

- on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, - kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;

- austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;

- väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;

- väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada;

- väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;

- väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;

- oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust;

- oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;

- tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust;

- oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;

- püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;

- oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;

- oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

- oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;

- oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;

- oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;

- tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.

2.5.9. Haapsalu Gümnaasiumi õppetegevus gümnaasiumiastmes

1) Gümnaasiumis (10.-12. klass) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA suhted ÜMBRITSEVATE INIMESTE, PAIKKONNA, EESTI, EUROOPA ja MAAILMAGA.

2) Gümnaasiumi lõpuks peab õpilane otsustama, kas jätkata õpinguid või asuda tööle. Põimuvad maailmavaatelised, elu- ja õpitee ning tööalase karjääri küsimused.

3) Õppeülesannete koostamisel ergutatakse maailmavaatelisi otsinguid, kasutades diskussioone, ajurünnakuid jmt, mis loovad võimalusi oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmiseks. Kohased on uurimuslikud ülesanded, mille lahendamisel kasutatakse lihtsamaid teaduslikke meetodeid. Koostatakse spetsiaalseid õppeülesandeid, mis sunnivad õpilast otsima informatsiooni mis tahes teabeallikast, sh võõrkeeles.

4) Kursuste süsteem võimaldab kasutada õpetamist erivanuselistes rühmades. Õpilase seisukohalt tähendab see individuaalõppekava koostamist, kujunemist iseseisvaks õppijaks.

5) Väärtuskasvatuses pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.   

6) Õpetaja olulisemaks ülesandeks on toetada ja suunata õpilast iseseisva töö oskuste arendamisel, mõjutada väärtushinnangute kujunemist ja toetada eneseusku.

2.5.10. Haapsalu Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes taotletavad üldpädevused

Gümnaasiumi lõpetades õpilane:

- suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi;

- on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta; kavandab oma karjääri;

- on seaduskuulekas, käitub väärikalt, järgib inimõigusi ja Eesti Vabariigi seadusi;

- on kujundanud oma kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis;

- vastutab oma valikute, otsustuste, endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;

- teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;

- elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja füüsilist vormi;

- saab aru, et inimelu on püha;

- hindab kultuuri, omab ettekujutust euroopaliku kultuuri põhivaldkondadest ja -perioodidest;

- väärtustab oma rahvuskultuuri, näeb seda euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis;

- soovib end kunstivahendite abil väljendada;

- väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed, omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti;

- oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, konflikte vältida ja lahendada; käituda tolerantselt;

- oskab vastu seista sotsiaalsele manipuleerimisele;

- oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid;

- oskab valida ja kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks, loomiseks ja vahetamiseks;

- mõtleb kriitiliselt, oskab oma mõtte- ja tegevuskäiku analüüsida ning hinnata; kasutab kriitilist mõtlemist mis tahes seisukoha üle otsustamisel;

- oskab argumenteeritult väidelda;

- oskab koostada uurimistööd ja projekti, neid esitleda;

- oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

2.5.11. Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas esitatud üldpädevuste saavutamine õppemeetodite valiku kaudu.

1) Haapsalu Gümnaasiumis toimub üldpädevuste saavutamine kaasajastatud õppemeetodite valiku kaudu. Õppemeetodite valiku otsustab klassi- või aineõpetaja. Õppemeetodite valikuga tagatakse kõigi üldpädevuste saavutamine.

2) I kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

Pädevused

Õpilase individuaalne töö

Kodutööde tegemine

Referaadi koostamise

Essee koostamine

Uurimustöö teostamine

Rühmatöö

Õpikoda

Mosaiikrühm

Loeng

Vestlus

Diskussioon

Selgitus

Demonstreerimine

Harjutamine

Mängud

Õppekäik

Projektõpe

Probleemõpe

suhtub endasse positiivselt

+

+

+

+

+

on viisakas, täidab lubadusi

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

suhtub hoolivalt  asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga

+

+

+

+

käitub loodust hoidvalt

+

hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve

+

+

+

+

+

+

tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust

+

+

mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev

+

+

+

+

teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida

+

+

+

+

+

hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane

+

+

+

tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt

+

tahab õppida, tunneb Haapsalu teadasaamisest ja oskamisest

+

+

+

+

+

oskab ilu märgata ja hinnata

+

+

+

hindab loovust, tunneb Haapsalu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest

+

+

+

+

püüab konflikte rahumeelselt lahendada

+

+

+

+

+

+

+

+

oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti

+

+

+

+

+

oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda

+

oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme

+

oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada

+

+

+

+

+

+

+

+

+

oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel

+

+

+

+

+

+

+

+

oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel  mõtestama

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

3) II kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

Pädevused

Õpilase individuaalne töö

Kodutööde tegemine

Referaadi koostamise

Essee koostamine

Uurimustöö teostamine

Rühmatöö

Õpikoda

Mosaiikrühm

Loeng

Vestlus

Diskussioon

Selgitus

Demonstreerimine

Harjutamine

Mängud/rollimängud

Õppekäik

Projektõpe

Probleemõpe

teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes

+

+

+

+

+

+

+

on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast

+

+

+

peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest

+

+

+

+

+

+

+

on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme

+

tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust

+

+

+

+

+

+

+

+

+

suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast

+

+

+

+

+

+

+

+

hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele

+

+

+

+

+

tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna

+

+

+

suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse

+

+

+

väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada

+

+

väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest

+

+

+

väärtustab säästvat eluviisi

+

+

+

+

+

oskab teha koostööd, täidab tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi rühmas erinevaid rolle

+

+

+

+

+

oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada

+

+

+

oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel

+

+

+

oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste

+

+

+

oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima

+

+

+

oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta

+

+

+

+

+

+

+

+

4) III kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

Pädevused

Õpilase individuaalne töö

Kodutööde tegemine

Referaadi koostamise

Essee koostamine

Uurimustöö teostamine

Rühmatöö

Õpikoda

Mosaiikrühm

Loeng

Vestlus

Diskussioon

Selgitus

Demonstreerimine

Harjutamine

Rollimängud

Õppekäik

Projektõpe

Probleemõpe

on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi

+

+

on avatud enesearendusele

+

+

+

+

on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist

+

+

+

+

austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista