HAAPSALU GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA AINEKAVAD

 

Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas on esitatud alljärgnevad ainekavad.

 

Ainekava nimetus

Lehekülg                                         

Eesti keele ja kirjanduse ainekava

1-31

Inglise keele ainekava

31-44

Saksa keele ainekava

44-82

Vene keele ainekava

82-94

Matemaatika ainekava

94-119

Loodusõpetuse ainekava

119-145

Geograafia ainekava

145-155

Bioloogia ainekava

155-172

Inimeseõpetuse ainekava

172-185

Ajaloo ainekava

185-198

Ühiskonnaõpetuse ainekava

198-206

Keemia ainekava

206-223

Füüsika ainekava

223-228

Muusika ainekava

228-249

Kunsti ainekava

249-271

Tööõpetuse ainekava

271-298

Infotehnoloogia

298-313

Kehalise kasvatuse ainekava

313-334

Rütmika ainekava

334-335

Majandusõppe ainekava

335

Meediaõppe ainekava

336

Prantsuse keele ainekava

338

 


EESTI KEEL                                                                                                                               üles

PÕHIKOOL

 

I. Õppeaine sisuline põhjendus ja õppe-eesmärgid.

 

Eesti keel põhikoolis

 

Eesti keelel kui emakeelel ja/või õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning  hõlbustab teiste õppeainete õppimist. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend.

 

Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus, sealhulgas nii teiste inimeste arusaamade ja suhtumiste tunnetamine kui ka oma hinnangute ja suhtumiste väljendamine. Teabevahetuse ja inimsuhtlemise kandjateks üldisemas mõttes on suulised, kirjalikud ja pildilised tekstid. Oma elus puutub inimene kokku mitmesuguste tekstidega, argivestlusest ja tarbetekstist meediani, keerukast teabetekstist väljendusrikka kunstiteoseni. Seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk.

 

Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppeaine eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna kaudu. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse eesti keele õpetuses kolme õppevaldkonna – õigekeelsusõpetuse, tekstiõpetuse ja kirjandusõpetuse kaudu. Õppeaine eesmärkide saavutamise eelduseks on kolme õppevaldkonna integratsioon ja harmooniline koostoime õppeprotsessis.

 

Õigekeelsusõpetuse eesmärk on anda põhiline õigekeelsusoskus ning ülevaade eesti keele ehitusest. Keeleküsimuste käsitlus on rakendusliku iseloomuga, hõlmab samavõrd õigekeelsust kui ka sõnavara rikastust. Õpetuse ülesandeks on teadvustada ka keele varieerumist ja keelendite kasutusvõimalusi.

 

Kirjandusõpetusel on oluline roll õpilaste maailmapildi, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste ning loovuse kujunemisel. Erinevatest ajastutest ja kultuurikontekstist pärinevate kirjandusteoste lugemine kui kunstilise tunnetuse protsess, mis tugineb lugeja fantaasiale, eeldab kaasaloomist ja kaasaelamist. Kirjandusteoste lugemisel saadud elamusest lähtuv ja kirjandusteadmiste omandamisega seostatud käsitlus koolis võimaldab õpilasel saada täielikuma ning sügavama ettekujutuse elust ja inimsuhetest, avardab tema tunde- ja mõttemaailma, arendab lugejaoskusi ning süvendab kirjandushuvi. Käsitletav kirjandus on autorite valikult avar, žanriliselt ja temaatiliselt mitmekülgne, eri ajastuid ja paikkondlikku eripära (nt murdetekstid) ning õpilase eakohaseid huve arvestav, annab õpilasele mõtlemisainet ja eneseväljendusajendeid. Kirjanduse lugemine ning kirjandusteadmised toetavad teiste kunstiainete, ajaloo ja sotsiaalainete õpet, samuti võõrkeelte õppimist.

 

Õigekeelsusõpetus ja kirjandusõpetus tegelevad mõlemad tekstidega, aga teevad seda erinevast aspektist. Neid valdkondi seob tekstiõpetus, mille abil õpilane omandab ülevaate mitmesuguste funktsioonidega tekstidest. Tekstiõpetus kujundab oskust mitmesugustes tekstides orienteeruda, neis sisalduvat teavet ja erisuguseid arvamusi kriitiliselt hinnata ning vajalikke valikuid teha. Õpitakse koostama ka uusi tekste, see võib olla loetu-kuuldu ümber struktureerimine, refereerimine, kommenteerimine, arvustamine või isiklike seisukohtade väljendamine, arvestades vestluspartnerit-lugejat ning situatsiooni. Õpilane mõistab, et kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine on sõnumivahetus, teadasaamine ja teadaandmine. Ta õpib teadlikult jälgima ja arendama oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Õpilasest kujuneb aktiivne raamatukogu ja muude teabeallikate kasutaja.

 

Õppevaldkondade koostoime tulemusena areneb õpilase mõtlemisvõime ja oskus õppida: omandatakse olulisi kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.

 

Esimesel ja teisel kooliastmel käsitletakse aine õppevaldkondi integreeritult, tundides arendatakse kõiki osaoskusi. Õpilase õpitulemusi hinnatakse ühe kokkuvõtva hindega nii õppeveerandite kui ka õppeaasta lõpul.

 

Kolmandas kooliastmes on õppeaine nimetus eesti keel ja kirjandus, sest sel kooliastmel tähtsustub ilukirjanduse lugemine ja kirjandusõpetuse roll. Õpetust jätkatakse integreeritult. Aine õpitulemusi hinnatakse veerandi lõpul ühe kokkuvõtva hindega või hinnatakse igal veerandil kolme õppevaldkonna – õigekeelsus, tekstiõpetus ja kirjandusõpetus – õpitulemusi eraldi. Õppeaine kokkuvõttev veerandihinne ja aastahinne on kolmes õppevaldkonnas saavutatud õpitulemuste koondhinne.

 

Eesti keel nagu teisedki ained pakub õpilasele valikuvõimalusi, mis suurenevad klassist klassi (lektüür, projektid, valikkursused, ühiskursused teiste ainetega). Kooliõppekava koostamisel on soovitatav arvestada paikkonna eripära, lülitada ainekavasse kodukoha kirjandus- ja kultuurielu teemasid.

 

Õppe-eesmärgid

Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:

- austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

- arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

- väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

- arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

- õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

- loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

- arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

- huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

- õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

 

II. Tugiained.

Eesti keele tugiaineteks I kooliastmes on  loodusõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus ja muusika.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained  II ja III kooliastmes on võõrkeeled, ajalugu, maateadus ja  kunstiõpetus.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

1.klassis  I poolaastal 7 tundi, II poolaastal 6 tundi nädalas, s.o 225 tundi õppeaastas.

2.klassis  I poolaastal 7 tundi, II poolaastal 8 tundi nädalas, s.o 265 tundi õppeaastas.

3.klassis  6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

4.klassis  6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

5.klassis  6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

6.klassis  5 tundi nädalas, 175 tundi õppeaastas.

7.klassis  4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas..

8.klassis  4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas.

9.klassis  5 tundi nädalas, 175 tundi õppeaastas.

 

 

IV. Ainekavad.

 

I KOOLIASTE

 

Õppetegevus

 

I kooliastmes on eesti keele õpetamine suunatud suulise ja kirjaliku kõne arendamisele.

 

Kuulamine:

- heli, sõna, lause, pikema teksti nautiv, tähelepanelik, kriitiline kuulamine;

- õpetaja ja kaaslase kuulamine ja kuuldule asjakohane reageerimine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- kuuldu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu;

- häälikute ja häälikupikkuste eristamine.

 

Kõnelemine:

- õige ja selge hääldus;

- hääle tugevuse kohandamine olukorrale;

- küsimuste esitamine ja neile vastamine;

- kõnelemine mitmesuguses olukorras: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine,  tänamine; kaupluses, tänaval, klassis, koolis; täiskasvanuga, sõbraga; telefonitsi;

- jutustamine loetu, kuulatu, sündmuse ja läbielatu põhjal; raamatu, filmi ja teatrietenduse põhjal; pildi ja pildiseeria, küsimuste ja tugisõnade järgi;

- oma arvamuse avaldamine; luuletuse, dialoogi, proosakatkendi esitamine.

 

Lugemine:

- lugema õppimine;

- häälega lugemine: õigsus, sobiv intonatsioon, oma lugemisvea parandamine;

- ositi lugemine;

- endamisi lugemine;

- oma ja võõra käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust;

- jutustava, kirjeldava, tarbe-, teabe- ja sõnamängulise teksti lugemine;

- loetu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu; loetu kava;

- tekstide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistatus, kiri;

- tegelaste iseloomustamine;

- loole alguse ja lõpu mõtlemine;

- luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine;

- huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust.

 

Kirjutamine:

- kirjutama õppimine;

- tähtede kirjutamine ja seostamine;

- sõna ja lause kirjutamine; lause laiendamine ja sidumine tekstiks;

- tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine;

- tahvlilt ja õpikust ärakirjutamine; etteütlemise järgi kirjutamine;

- oma kirjutamisvea parandamine;

- tarbeteksti kirjutamine, teabeteksti kasutamine;

- tekstilähedane ümberjutustus;

- loovtöö pildi, pildiseeria, küsimuste, tugisõnade või kava toel;

- sündmusest, isikust ja loomast kirjutamine.

 

Õppe-eesmärgid I kooliastmes.

 

Eest keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti;

- oskab lugeda ning kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;

- loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;

- tunneb oma rahvuskirjandust.

 

 

1. KLASS

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab koolielus vajaliku  suhtlemisoskuse;

- õpib kuulama emakeelset kõnet;

- õpib lugema individuaalses tempos eakohast teksti;

- oskab vastata küsimustele teksti põhjal;

- oskab jutustada pildiseeria põhjal;

- rikastab oma sõnavara;

- omandab esmase õigekirjaoskuse;

- oskab lihtsaid luuletusi peast esitada;

- oskab vaadelda pilte ja tegelikkust ning vestleb nende üle;

- mõistab lühiteksti sisu ning oskab edasi anda oma mõtteid;

- hakkab huvi tundma eakohase lastekirjanduse vastu;

- osaleb õppemängudes;

- õpib tundma lihtsamaid tekstiliike;

 omandab õige istumisviisi ja kirjutamise asendi.

 

Õppetegevus

 

Eesti keele õpetus sisaldab õpilase jaoks eelkõige kaht omavahel tihedas seoses olevat tegevuste paari: kuulamine ja kõnelemine ning lugemine ja kirjutamine, mida täiendavad veel terve hulk teisi tegevusi, mis eelnimetatut toetavad ja abistavad (vaatlemine, joonistamine, laulmine, mängimine jt).

 

Kuulamise ja kõnelemise taotluseks on õpetada lapsi kuulama erinevaid helisid, häälikuid, sõnu, lauseid ja  kõnet ( vestluskaaslast, jutustamist, ettelugemist) ning vestluses arvestama partnereid, jutustades edasi andma kogetut, nähtut ja vaadeldut, kuuldut.

 

Lugemise ja kirjutamise taotluseks on õpetada lapsi kasutama lugemist vahendina elementaarse teabe hankimiseks ja lugemiselemuse saamiseks ning omandama kirjatähtede kirjutamise tehnilise vilumuse ja elementaarse õigekirjaoskuse oma mõtete väljendamiseks lihtsate lausetega.

 

1. klassis on  I poolaastal 7 eesti keele tundi nädalas, II poolaastal 6 tundi nädalas.Õppeaastas on 225 tundi õppeaastas. Eesti keele tunnid toimuvad tegevustundidena: kuulamine ja kõnelemine (suuline eneseväljendus) 2 tundi/II poolaastal 1 tund, lugemine 3 ja kirjutamine 2 tundi nädalas. Täiendavalt kasutatakse eesti keele tundides järgmisi tegevusi: vaatlemine, mängimine, matkimine, joonistamine, laulmine ja rollimängud.

1. klassis on eesti keele õpetamisel on kolm perioodi: aabitsaeelne periood kestab 15-25 tundi, aabitsaperiood 40-55 tundi, lugemikuperiood 140-145 tundi.

 

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad. Põhimõisted.

 

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- kuulamisülesanded (muusika, erinevate häälte, raadiosaate jne kuulamine, vaikimine ja vaikne kuulamine);

- joonistada ja teha muid loomingulisi ülesandeid  muusika järgi;

- maalida oma tundeid juttude/luuletuste põhjal;

- tööjuhise kuulamine ja toimimine vastavalt;

- häälteraamatu koostamine;

- erinevate häälte tegemine, häälte eristamine ja rühmitamine kõrguse/intensiivsuse          järgi;

- jutustatava ja etteloetava teksti kuulamine ning vestlemine kuuldu põhjal;

- kaaslaste esituse ja etendustejälgimine ning hilisem arutelu kuuldu ja nähtu põhjal;

- vestlusoskuse arendamine (vestlusparneri kuulamine, tema vastuse ärakuulamine ja sellele asjakohane - reageerimine, osalemine dialoogis või rollimängus);

- sõnavara ja lausestuse korrigeerimine ning rikastamine;

- vastandtähendusega sõnade eristamine;

- fakti eristamine fantaasiast;

- õpetaja ja kaasõpilase kõne jälgimine, olulise meeldejätmine;

- äraarvamine kirjelduse järgi, kellest/millest on jutt;                 

- lausete moodustamine pildi, sõnaloendi või küsimuste abil;

- olemasolevale jutule uue alguse ja lõpu mõtlemine;

- kuuldud  teksti ja lugemispala jutustamine küsimuste abil või piltkava järgi;

- küsimuste kes? mis? esitamine elusolendite ja asjade kohta;

- vestlemine igapäevaelu teemadel, läbielatust jutustamine;

- suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu – kool, täiskasvanu – sõber, telefon, külaline;

- vestlemine etteloetud muinasjutu või jutukese põhjal;

- jutukese koostamine pildi, pildiseeria või pilt-ideekaardi järgi küsimuste või tugisõnade abil;

- jutustamine läbielatud sündmuse põhjal;

- fantaasiajutu koostamine;

- laulumängud, matkimis- ja lavastusmängud.

 

LUGEMINE

I.Aabitsaeelne periood:

- tutvumine lause, sõna ja selle tähendusega (sõna tähenduse kandjana, sõnade jaotamine häälikuteks, sõnade häälimine);

- häälikuanalüüsi tegemine (häälikute järjekorra määramine sõnas, häälikute liigitamine täis- ja kaashäälikuteks, häälikupikkuste  määramine sõnades);

- õige hääldus.

II. Aabitsaperiood:

- tutvumine väikeste trükitähtedega;

- esmase oskuse kujundamine teksti mõistmiseks ja selle vahendamiseks küsimuste abil;

- õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel;

- sõnade ja lausete lugemine;

- sõnade ja lausete ladumine;

- seotud teksti lugemine, selle mõistmine;

- illustratsiooni sisu avamine.

III. Lugemikuperiood:

- sõnavara täpsustamine ja rikastamine;

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine;

- loetu kohta arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine;

- luuletuste lugemine ja sisu avamine õpetaja abiga;

- riimuvate sõnade leidmine näidise järgi;

- tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine;

- tööjuhendite lugemine;

- dramatiseeringute lugemine ositi ja õige intonatsiooniga;

- käekirjaliste tekstide lugemine klassitahvlilt, loetu mõistmine;

- lugemistehnika täiustamine;

- teadliku lugemisoskuse arendamine;

- üleminek sõnahaaval lugemiselt ladusale lugemisele;

- lausete piiritlemine;

- tutvumine liitsõnaga tekstivaatluse abil;

- oma lugemisvea parandamine sõnas, kui veale tähelepanu juhitakse;

- pauseerimine koma, punkti, küsi- ja hüüumärgi pugul;

- lihtlause lugemine langeva intonatsiooniga;

- küsimustele tekstist sobiva vastuse leidmine;

- pala tegelaste ja koha ja aja määratlemine;

- pala tegelaste võrdlemine ja iseloomustamine nende iseloomuomaduste järgi, mis palas otseselt antud;

- teksti struktuurielementidega tutvumine (pealkiri, lõik, taandrida);

- pala peamõtte väljatoomine (vajadusel õpetaja abiga);

- töö teksti illustreeriva materjaliga: pala sisu ennustamine illustratsiooni või pealkirja järgi;

- lugemishuvi äratamine ja suunamine; aluse panemine iseseisvale lugemisele;

- Eesti lastekirjanike teoste lugemine (E.Niit, J.Oro, E.Enno, F.Kotta, U.Leies, L.Tungal, E.Raud, S.Väljal) ja erinevate rahvaste muinasjuttude lugemine (vennad Grimmid, Charles Perrault);

- loetud raamatu sisu valikuline jutustamine;

- tutvumine kooli raamatukoguga.

 

KIRJUTAMINE

- õige hoiak kirjutamisel (istudes ja seiste tahvli ees);

- kirjutusvahendite õige käsitsemine;

- kirjutamine võimalikult erinevate kirjutusvahenditega, peamine kirjutusvahend on pliiats;

- kirjutamine 16 joonega ja abijoontega vihikusse; töölehtede täitmine;

- sõrme- ja käelihaseid arendavad mängud ja harjutused;

- orienteerumine joonelisel ja ruudulisel vihikulehel;

- teksti paigutamine vihikusse;

- töölaua korrashoid;

- kirja eelharjutused;

- joonistähtede kirjutamine;

- väikeste ja suurte kirjatähtede kirjutamine esialgu hariliku pliiatsiga, aasta lõpus vastavalt käekirjale üleminek tindiga kirjutusvahenditele;

- kirjutamine abijoontega vihikusse ja abijoontega vihikusse või töölehtedele;

- õiged tähevormid ja nende seostamine sõnadeks;

- lausete piiritlemine normaaltekstis (suur algustäht lause algul ja lause lõpumärk);

- lihthäälikute ja häälikuühendite kirjapilt;

- töö paigutamine vihikusse;

- tööde vaaatlus ja analüüs;

- rühi- ja rütmikaharjutused;

- õpilaspäeviku täitmine õpetaja juhendamisel tahvlinäidise järgi;

- kuupäeva kirjutamine;

- ärakiri tahvlilt ja raamatust;

- lünkade täitmine sõnas, lauses;

- lünkteksti täiendamine jutukeses;

- kirjutamine etteütlemise järgi;

- kirjaliku väljendusoskuse arendamine (lihtsamate lausete kirjutamine, nimede kirjutamine, õnnitluskaardi kirjutamine, sündmusest kirjutamine (jutukese kirjutamine), isika ja eseme kirjeldamine).

 

 

 

ÕIGEKIRI

I. Aabitsaeelne periood:

- häälik ja täht;

- hääldamisharjutused (häälikute pikkused, häälikuühendid, mitmesugused sõna- ja silbistruktuurid

täishäälikud ja kaashäälikud.

II. Aabitsaperiood:

- täishäälikuühend;

- kaashäälikuühend;

- sõna ja lause;

- lause lõpumärk;

- häälikuanalüüs;

III. Lugemikuperiood:

- suur algustäht lause algul;

- nimed, suur algustäht nimedes;

- k,p,t sõna algul;

- üks ja mitu; mitmuse tunnus -d;

- tegusõna olevik ja minevik (-b; -vad; -s; -sid);

- nimisõna; nimisõna küsimused kes? mis?;

- liitsõna;

- ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus–uss, saal–sall);

- h ja j kasutamine sõna alguses.

 

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulata, jälgida ja mõista ettelugemist ja jutustamist;

- mõista suulisi töööjuhiseid ja tegutseda juhtnööride järgi;

- vestelda või jutustada nähtust või kogetust;

- vestelda etteloetud lasteraamatu põhjal ja illustratsiooni toel;

- keskenduda kuulamissituatsioonis ja vestelda teksti toel;

- käituda õigesti suhtlemisel kaasvestlejaga, püsida jutustamisel teema piires;

- osata kuulata kaasvestlejat,väljendada oma mõtteid ja meeleolusid;

- tunda huvi ümbritseva elu vastu;

- eritleda kuulatavas sisulisi ja vormilisi ühikuid;

- aru saada loetud sõna tähendusest ja lause mõttest;

- edastada loetud lihtsate lühilausetega;

- iseloomustada lugemispala tegelasi;

- koostada lühiteksti (vajadusel õpetaja abiga);

- eristada erinevaid tekstiliike (tõsielujutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus);

- teha häälikuanalüüsi  (suuliselt määrata häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas;

- häälida 1-,2-,3-silbilisi sõnu, milles esinevad lahtised ja kinnised silbid ning häälikuühendid;

- leida täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid sõnas ja tekstis;

- leida sõnas teistest pikemat häälikut (pikka ja ülipikka täishäälikut ning suluta kaashäälikut);

- kuulmistaju ja tähelepanuvõime;

- sõnamälu ja enesekontroll;

- kirjutada kirjatähti ning neid omavahel seostada;

- orienteeruda vihikulehel ning  õigesti paigutada teksti;

- analüüsida kaaslase ja iseenda töötulemust;

- märkida kirjas täishäälikute kolme pikkust;

- kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu;

- kirjutada k, p, t sõna algul;

- piiritleda lauset kirjutatud tekstis;

- kirjutada õigesti isikunimesid;

- kirjutada õigesti nimisõna mitmuse tunnust -d.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Minu kool ja klass.

Minu kodu ja perekond.

Liiklus

Mina ise.

Tervis ja tervislikud eluviisid

Minu kodulinn.

Aastaajad ja nende vaheldumine.

Eluta maailm.

Loomariik.

Taimeriik.

Muistendid ja muinasjutud.

Pühad ja tähtpäevad.

Rahvakalendri tähtpäevad.

 

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Teema: Aastaajad: sügis, talv, kevad. Vestlused, arutelud, pildi järgi jutukese koostamine, jutustamine loetu ja kuuldu põhjal, rollimängud, helide kuulamine, laulud, luuletused, lugemispalade lugemised, lünktekstide täitmine.

Teema: Koolis. Arutelu, vestlus inimestevahelistest suhetest, jutustamine, tekstide lugemine.

Teema: Linnas.  Jutustamine linnast ja võrdlemine maaga (erinevad hooned, teed, sõidukid),dramatiseering, juttude ettelugemine.

Tööalane kärjäär.

Enamlevinud elukutsete tutvustamine,  tekstide lugemine, piltide järgi jutustamine, vestelus vanemate tööst, arutelu töö osast inimeste elus, dramatiseeringud, rollimängud, dialoogide koostamine ja esitamine. Isiklike huvialadega tegelemine, nende tutvustamine kaasõpilastele.

Turvalisus.

Klassi reeglid. Kuidas käituda erinevates olukordades.Ohuolukordade märkamine ja teatamine hädaabi numbril. Kooli hoonest evakurreimine (klassiõppus). Ohutu koolitee (ohutu liiklemise harjutamine õppekäikudel, ohtude märkamine kooliteel, jälakäija liiklemine, ohtliku olukorra märkamine ja sellele vastav käitumine).

Rollimängud. Tekstide lugemine. Vestlused ja arutelud.

 

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded järgmistel teemadel:

 Aastaajad.

              - korrastada ja konkretiseerida laste teadmisi;

              - korraldada õppekäike, teha vaatlusi, joonistusi, koostada mappe, teha                 

                 näitusi ja stende.

                Rahvakalendri tähtpäevad.

              - rahvakommete tutvustamine, joonisuste tegemine, meisterdamine jne.

                Kodu

           - väärtustada perekonda ja kodu, teha väike uurimustöö, meisterdada ja      

                joonistada, korraldada näitus.

 

3. Õpitulemused.

Eeldame et õppeaasta lõpuks 1. klassi õpilane:

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- oskab kuulata eakohast etteloetavat  teksti ja jutustatavat lugu;

- oskab küsimuste toel jutustada läbielatust, loetust ja kuuldust pildi ja pildiseerija järgi;

- oskab kuulata ja lugeda eakohast tööjuhist ja vastavalt sellele toimida;

- oskab väljendada oma mõtteid ja meeleolu;

- kõneleb selgelt ja arusaadavalt;

- oskab jaotada oma tähelepanu mitme tegevuse vahel;

- küsib õpetajalt abi ainult vajaduse korral;

- mõistab õpetaja seletusi ning kaaslaste vastust või juttu;

- oskab vaikida, kui rääkimiseks pole vajadust, pole õige aeg ega koht;

- oskab suuliselt koostada lauseid pildi, pildiseeria järgi;

- oskab kirjutada õpetaja abiga lühikest jutukest;

- oskab esitada küsimusi sõna, lause või ülesande kohta;

- loeb veatult ja ladusalt õpitud teksti;

- oskab esitada peast vähemalt ühte luuletust;

LUGEMINE

- jõukohast võõrast teksti loeb individuaalses tempos, mõistab loetud teksti sisu ja oskab vastata küsimustele;

- oskab jaotada teksti lauseteks, lauseid sõnadeks;

- oskab parandada oma lugemisvea, kui sellele on tähelepanu juhitud;  

- oskab lugemispala vaikselt ja iseseisvalt lugeda;

- tutvub iseseisvalt lasteraamatuga ( leiab autori nime, raamatu pealkirja, avaldab oma mõtteid illustratsioonide põhjal);

- on lugenud vähemalt 4 eakohast lasteraamatut;

- oskab paigutada sõnu ja teksti vihikusse, (lehele või tahvlile õpetaja seletuse või etteantud näidise järgi);

- oskab lugeda teksti tahvlilt ja vihikust;

- oskab lugeda dialoogi õige intonatsiooniga;

KIRJUTAMINE

- oskab teha häälikuanalüüsi – määrata suuliselt häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas;

- oskab häälida 1-,2-,3-silbilisi sõnu, milles esinevad lahtised ja kinnised silbid ning häälikuühendid;

- eristab häälikute rühmi (täishäälikud, suluga ja suluta kaashäälikud);

- leiab sõnadest täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid;

- eristab kuulmise järgi sõnas teistest pikemat häälikut (pikka ja ülipikka täis- ning suluta kaashäälikut);

- oskab  märkida kirjas täishäälikute kolme pikkust;

- kirjutab õigesti ühesilbilisi sõnu;

- okab kirjutada k,p,t sõna alguses ning s-i ja h kõrval;

- oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht ja punkt lause lõpus);

- kirjutab õigesti nimesid (isikunimed, kodulinna ja tänava nimi, kooli nimetus);

- kirjutab õigesti nimisõna mitmuse tunnust -d;

- kirjutab õige sulghääliku teeb-sõnade ja teevad-sõnade lõpus;

- tunneb tekstis ära liitsõna;

- oskab koostada kirjalikult   lauseid pildi, pildiseeria järgi;

- oskab kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti;

- oskab kirjutada eakohast etteütlust (15-25 sõna);

- oskab õpetaja juhendamisel tahvlinäidise järgi täita õpilaspäevikut

- oskab hoida kirjutusvahendit ja istuda kirjutamisel/joonistamisel õigesti.

 

 

       

 

2. KLASS

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib kasutama keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme ning rikastab oma sõnavara;

- oskab eristada tekstiliike, teksti osi (pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus) ja fraase;

- omandab vastavad keelemõisted;          

- saab aru eakohasest tekstist;

- täiendab oma sõnavara;

- oskab selgelt ja arusaadavalt jutustada iseendast, kirjeldada ilma, aastaaegu jne;

- oskab töötada tekstiga: leida tekstist olulist lõiku või fraasi, pealkirjastada teksti osi  mõelda palale lõpp, koostada analoogiajutt, korrastada deformeeritud teksti, reastada pildid loetu põhjal, analüüsida illustratsiooni;

- loeb ilmekalt  ja soravalt  õpitud pala ning oskab ilmekalt ja peast lugeda luuletust;

- oskab jutustada loetud pala või muinasjuttu;

- oskab vastata küsimustele loetu põhjal;

- oskab iseloomustada pala või muinasjutu  tegelast või  mõnda  isikut reaalsest elust;

- oskab koostada/kirjutada  teate, kaardi, kirja, reklaamteksti, kahekõne, lühiloo, kirjelduse, mängu reeglid ja muinasjutu;

- osaleb dramatiseeringutes vastavalt oma võimetele;

- tuleb  toime iseseisva tööga;

- oskab avaldada oma arvamust ning seda põhjendada;

- osaleb aktiivselt paaris- ja rühmatöös;

- oskab leida vajalikku teavet teatmeteostest, käsiraamatutest;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu.

 

Tunnid toimuvad tegevustundidena, kus omavahel on seotud kuulamine ja kõnelemine ning lugemine ja kirjutamine.

 

2. klassi I poolaastal toimuvad eesti keele tunnid tegevustundidena. 7 emakeeletundi jaotatakse: suuline väljendusoskus 2 tundi, lugemine 3 ja kirjutamine 2 tundi.

II poolaastast toimub üleminek ainetundidele, kus  8 tundi jaotatakse: lugemine 3 ja suuline väljendusoskus 2 tundi,  kirjutamine 3 tundi.

 

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad ning põhimõisted.

 

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- jutustuse ja pala  tähelepanelik kuulamine (tähelepanuülesanded), mõistmine ning loovülesannete sooritamine;

- erinevate häälte ja helide kuulamine, nende eristamine, vestlemine kuuldu põhjal;

- plaadile või lindile loetud tekstiga koos lugemine matkides tempo ja intonatsiooni muutusi;

- kõne- ja kehakeelel põhinevad mängud, laulumängud, rollimängud ja improvisatsioonimängud;

- eakohase tööjuhise kuulamine ja toimimine vastavalt sellele;

- kuulatud ja loetud teksti mõistmine, vestlemine loetu või kuuldu põhjal, lühikokkuvõtte tegemine, - -olulise väljatoomine, pildiseeria üksikute piltide järjestamine; 

- lihtsama mängu  või tööjuhendi selgitamine klassikaaslasele;  

- illustratsiooni sisu avamine;

- lasteajakirjad ja filmid (ka multifilmid ja videod);

- lugemispala tekstilähedane jutustamine;

- jutustamine pildiseeria, pala illustratsiooni, küsimuste toel, etteantud teemal, teatrietenduse või  läbielatud sündmuse põhjal,

- fantaasiajutu koostamine loetud pala või oma joonistuse põhjal;

- vestlemine loetud või kuulatud jutu põhjal, igapäevaelu sündmustest ja inimestevahelistest suhetest (kauplus, tänav, täiskasvanu-sõber, telefon, külaline, kodu-kool;

- sündmuse, isiku, ilma ja tegevuse kirjeldamine;

- loetud pala tegelaste iseloomustamine;

- jutule alguse ja lõpu mõtlemine;

- teksti dramatiseerimine ja esitamine;

- päheõpitud luuletuse ilmekas esitamine;

- sõnavaratöö: sõnamoodustus, sõnade seletamine, sobiva sõna leidmine lünka, lausete koostamine ja laiendamine, vastandtähendusega sõnad, riimuvad sõnad;

- küsimuste moodustamine, nende esitamine kaaslastele;

- elamuste ja kujutluste väljendamine mängus ja sõnalises vormis;

- osalemine dialoogis, dramatiseeringus, rollimängus;

- oma arvamuse avaldamine ja põhjendamine.

 

LUGEMINE

- õpitud teksti veatu, ilmekas ja ladus lugemine;

- loetu mõistmine, olulise väljatoomine;

- tekstiliigid: ilukirjanduslikud tekstid, teabe-, tarbe- ja  sõnamängulised tekstid, muinasjutud, mõistatused, luuletused, vanasõnad, näidendid;

- pala lugemine osalistega;

- tekstide mõtestatud häälega lugemine, õige pauseerimine ja sobiva hääletooni  kasutamine;

- teksti lugemine mina-vormis;

- luuletuse ilmekas lugemine peast;

- teksti liigendamine (pealkiri, lõik; sissejuhatus, teema avamine, kokkuvõte);

- tekstilõikude pealkirjastamine;

- pala tegelaste ja koha määratlemine;

- pala pealkirja põhjendamine;

- teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus);

- tegelaste iseloomustamine nende iseloomuomaduste järgi, mis on palas otseselt antud;

- teksti kohta küsimustele vastamine ja küsimuste moodustamine;

- küsimustele sobiva vastuse leidmine ja palast olulise sõna või lause leidmine;

- kava järgi lugemispalast vastavate lausete leidmine;

- loetu sisu edasiandmine küsimustele tuginedes;

- teksti lugemine ja arutelu  ühis- või rühmatööna;

- lugemisvea märkamine ja parandamine;

- lugemisharjutused (erinev tempo ja hääletugevus).

- lugemisoskuse analüüsimine (hinnangu andmine lugemisoskusele);

- sõnavara täpsustamine ja rikastamine;

- sünonüümide leidmine ja vastandsõnade eristamine;

- lugemiku sõnastiku kasutamine;

- käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja oma vihikust;

- küsimustele vastamine ja küsimuste koostamine  teksti abil;

- tutvumine   eesti ja maailma lastekirjandusega  ja – kirjanikega (E Niit, L.Tungal, I.Maran, E.Raud, E.Mänd, E.Janikovszky, T.Egner jne);

- loetud ramatu valikuline jutustamine, arvestuse pidamine loetu kohta;

- lasteajakirjade lugemine;

- laste teatmeteoste kasutamine teabe hankimiseks;

- lasteraamatukogu kasutamine.

 

KIRJUTAMINE

- õpilaspäeviku täitmine (kuud, kuupäevad, tunniplaan, kodused tööd);

- vihiku kujundamine ja erinevate tekstide kirjutamine (pealkirja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, töö paigutus lehel (taandrea jätmine käsikirjalises tekstis);

- kirjaliku väljendusoskuse arendamine (lühijutu koostamine, jutu koostisosad);

- etteütluse kirjutamine (kuni 35 sõna) ja ümberjutustuse kirjutamine;

- kirja kirjutamine ja paigutamine joonelisel paberil näidise järgi;

- omakujundatud õnnitluskaardile teksti paigutus ja kirjutamine näidise järgi;

- aadressi kirjutamine ümbrikule näidise järgi;

- omaloomingulise raamatukese koostamine;

- teksti kirjutamine ärakirjana tahvlilt või õpikust;

- jutukeste kirjutamine pildi, pildiseeria, tugisõnade ja ideekaardi järgi;

- fantaasiajuttude kirjutamine (omalooming).

- kirjutamise tehnika kordamine ja süvendamine;

- suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine;

- voolava, suletõsteta kirja kujundamine;

-  kirja kallak 80-85%;

- ühtlane kirjarida;

- loetav käekiri;

- kirjutamine abijoontega vihikusse, poolaastal 16-joonelisse vihikusse või;  üksiklehtedele, mis on -koondatud mappi; kirjutusvahendiks on peamiselt tentenpen;

- suurtähtede ja väiketähtede proportsioonid;

- õige kehahoiak kirjutamisel;

- kirjavahemärkide kirjutamine;

- kuupäeva märkimine;

- luuletuse ärakiri;

- jooniste ja tabelite tegemine;

- käekirja analüüs (tehniline külg; so õige kehahoid, jalgade asetus, pea asetus, vihiku asetus, sulehoid, - sõrmede liikuvus; graafiline analüüs hõlmab kirja üldilmet: puhtus, suurus, loetavus, paigutus  ja moonutusi: joon, tähevorm, seosed, kallak, kirjarida).

 

ÕIGEKIRI

- täishäälikuühendid ja nende õigekiri;

- suluta kaashäälikute pikkuste eristamine ja märkimine kirjas;

- i ja j-õigekiri (sõnaalguline ja lõpuline i; sõnaalguline j);

- silp, silbitamine (kuni 3-silbiliste lahtiste silpidega sõnade silpide arvu määramine) ja poolitamine (üldpõhimõtted);

- suluta kaashäälikute kolme pikkuse eristamine ja märkimine kirjas;

-  -ga sõna lõpus;

-  -sse sõna lõpus;

- lause piiritlemine kirjas: lause alustamine suure tähega ja lõpetamine lõpumärgiga (.?!);

- kirjavahemärk;

- koma et, sest, aga, kuid ees;

- suur algustäht (inimeste, loomade ja kohanimed);

- ja, et, aitäh õigekiri;

- sulghäälikud, nende kolme pikkuse eristamine ja õigekiri;

- ma, sa, ta, me,te, nad õigekiri;

- tegevus ja tegija;

- tegusõna leidmine lausest, -d ja –te tegevust näitavate sõnade lõpus;;

- tegusõna ja asesõna ühitamine;

- tekstis 3-isiku asemel lugeda mina-vormis;

- teksti lugemine olevikus ja minevikus;

- üks ja mitu;

- küsimused kes? ja mis?;

- liitsõna õigekiri;

- omadussõna (omadus sõnaga tähistatuna);

- lihtlause, laiendatud lihtlause;

- k,p,t sõna algul;

- k,p,t  s ja h kõrval;

- g,b,d tuntumate võõrsõnade  algul;

- h sõna algul;

- tähestiku  tundmine ja kasutamine;

 

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria  järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus  koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste  lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Aastaajalised muutused looduses.

Liiklus.

Keskkond ja säästev suhtumine sellesse.

Eestimaa ja rahvas.

Haapsalu.

Läänemaa.

Pühad ja tähtpäevad. Rahvakalendri tähtpäevad.

Mina ise. Minu kaaslased.

Tervis ja tervislikud eluviisid.

Kombed ja tavad. Käitumiskultuur.

Raamatud ja lasteajakirjad.

 

2.4.2. Läbivad teemad.

Keskkond ja säästev areng.

Aastaring (kuud, nädalad, aastaajad). Ratsionaalne ajakasutus.

Loomad (koduloomad, lemmikloomad, metsloomad).

Vanaaja ja tänapäeva lapsed (kodu, kodukoht, tähtpäevad, sünnimaa, sugupuu,, kombed, käitumisreeglid, austus vanemate vastu).

Liiklusvahendid (liiklusohutus ja –kord, säästlik suhtumine loodusesst).

Raha (väärtus, säästmine, kasutamine, mis on rahast väärtuslikum).

Suhted eakaaslastega, vanematega, vanavanematega.

Kool ( hariduse tähtsus, kool vanasti ja tänapäeval).

Inimväärtused (heatahtlik ja tähelepanelik suhtumine kaaslastesse).

Pere eelarve (sissetulekud, väljaminekud, säästlik majandamine, lapse taskuraha).

Raamatud läbi aegade (õige hoidmine, kasutamine).

Eesti rahvariided (kandmise kultuur).

Vanavanemate tööriistad ja tarbeesemed (nende säilitamine tulevastele põlvedele)

Tähtpäevad ja riiklikud pühad.

Tööalane karjäär.

Elukutsed (erinevad ametid, õppimis- ja valikuvõimalused).

Lapse eneseteostuse võimalused koolis ja koolivälises tegevuses.

Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Multifilmimaailm (tegelaskujude väljamõtlemie).

Turvalisus.

Perekond ja ühiskond (turvaline kodu

Liiklusohutus, hädaabinumbrid, tuleohutus, ohud veekogu ääres, suitsetamine ja narkootikumide kahjulikkus.

Liiklusõpetus.

 

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded: koostada mappe, joonistada pilte, teha lühiuurimust, korraldada näitusi,  läbi viia vestlusringe, teha küsitlust jne.:

 

Minu pere.

             - pereliikmete tegevusalad;

             - minu päevaplaan;

             - pere traditsioonid.

             - kuidas säästab minu pere raha, vett, elektrit jne.

Minu kodulinn.

             - Haapsalu linna ajalugu.

             - Haapsalu linna kuulsad inimesed minevikus ja tänapäeval.

Pühad ja tähtpäevad.

             - traditsioonid.

 

3. Õpitulemused.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 2. klassi õpilane:

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- oskab väljendada oma mõtteid  ja meeleolu;

- oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,     keeldumine, vabandamine, tänamine;

- kõneleb selgelt ja arusaadavalt ning kasutab keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- oskab avaldada oma arvamust ja seda põhjendada;

- oskab kuulata õpetaja ja kaaslae kõnet ja sellele asjakohaselt reageerida;

- oskab selgitada kaaslasele lihtsamat mängu või tööjuhendit;

- oskab jaotada oma tähelepanu mitme tegevuse vahel;

- oskab tähelepanelikult kuulata jutustatavat ja etteloetavat teksti;

- oskab jutustada läbielatud sündmusest;

- oskab peast esitada vähemalt kahte luuletust;

- oskab teha koostööd rühmas;

LUGEMINE (TÖÖ TEKSTIGA JA JUTUSTAMINE )

- tunneb ära muinasjutu, jutustuse, luuletuse, mõistatuse, vanasõna, kirja;

- oskab jaotada teksti tekstiosadeks;

- oskab koostada teksti põhjal küsimusi;

- oskab mõelda jutule algust ja lõppu;

- loeb ilmekalt, veatult ja vigadeta õpitud teksti ja saab aru õppimata tekstist;

- oskab lugeda dialoogi;

- oskab õpitud pala jutustada;

- oskab küsimuste toel arusaadavalt edasi anda õpitud pala, loetud raamatu või nähtud teatrietenduse sisu;

- mõistab loetu sisu ning oskab välja tuua olulist ning oskab vastata küsimustele;

- oskab parandada oma lugemisviga lauses, kui vastavale lausele tähelepanu   juhitakse;

- märkab kaasõpilase lugemisviga ning oskab anda kaaslase lugemisele omapoolset hinnangut;

- oskab töötada tekstiga eakohaste suuliste ja kirjalike tööjuhiste alusel;

- on lugenud 3-4(olenevalt mahust) eesti või maailma lastekirjaniku teost;

- teab eestis ilmuvaid lasteajakirju;

- oskab koostada lühemat suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria ja küsimuste abil;

- loeb iseseisvalt lastekirjandust ja lasteajakirjandust;

- teab ja oskab kasutada laste teatmeteoseid;

KIRJUTAMINE JA KEELETEADMISED

- oskab  eristada täis- ja kaashäälikut, häälikut, tähte, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna, lauset;

- oskab suuliselt eristada täishäälikute ja sulghäälikute kolme pikkust ning kirjas märkida täishäälikute pikkust;

- oskab leida tekstist täishäälikuühendit ja kaashäälikuühendit;

- oskab kasutada suurt algustähte inimese, looma ja kooli nimes, tuntud kohanimedes;

- oskab piiritleda lauset vastavalt lause sisule punkti või küsimärgiga;

- kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses teksti (25–30 sõna);

- oskab kirjutada ümberjutustust kuuldud või loetud teksti põhjal;

- oskab näidise järgi kirjutada ja paigutada paberile kirja ja õnnitlust;

- oskab kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti õigesti seostega;

- oskab kirjutada loetava käekirjaga;

- oskab vihikusse paigutada tööd (jätta taandrida, kirjutada pealkirja, kuupäeva);

- oskab näidise järgi kirjutada vihikuetiketti;

- oskab täita õpilaspäevikut (kirjutada kuud, kuupäevad, tunniplaani üks nädal ette,  kodut tööd märkida;

- oskab teha ärakirja nii tahvlilt kui õpikust ja seda õigesti paigutada;

- teab peast tähestikku ja oskab kasutada lihtsamat sõnastikku.

 

 

 

 

3. KLASS

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib kasutama keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme ning rikastab oma sõnavara;

- oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades;

- oskab eristada tekstiliike, teksti osi ja fraase;

- omandab vastavad keelemõisted;

- saab aru eakohasest tekstist;

- oskab selgelt ja arusaadavalt jutustada loetud teksti põhjal, igapäevastest sündmustest; looduses nähtust jne;

- oskab töötada  eakohase tekstiga;

- loeb ilmekast ja soravalt õpitud pala ning oskab ilmekalt ja peast lugeda luuletust;

- loeb soravalt eakohaste tundmatut teksti ning mõistab selle sisu;

- oskab jutustada loetud pala põhjal;

- oskab vastata küsimustele loetu põhjal ja tuua välja olulist;

- oskab oma mõtteid kirja panna kasutades õpitud keelereegleid;

- oskab kontrollida oma teksti arusaadavust ja õigsust;

- osaleb rühmatöös ja oskab teha iseseisvat tööd;

- omandab kirjatehnilise vilumuse;

- oskab kasutada raamatukogu.

 

3. klassis on 6 eesti keele tundi, neist lugemistunde 2, kirjutamist  3 ja suulist eneseväljendust 1 tund nädalas.

 

2.  Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

 

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- jutustatava ja etteloetava teksti kuulamine;

- elamuste ja kujutluste väljendamine mängus ja sõnalises vormis;

- hääldamisharjutused;

- sõnatähenduste täpsustamine;

- sõnavara: vastandsõna, lähedase tähendusega sõna;

- laulumängud, matkimis- ja lavastusmängud;

- klassi ees esinemise harjutamine (luuletuste, roolimängude ja dramatiseeringute  esitamine, jutustamine, tekstide ettelugemine, koduste tööde (õppeülesannete, projektide) tutvustamine;

- raamatu ja pala või kuulatu põhjal vestlemine, küsimuste esitamine, oma arvamuse ja suhtumise väljendamine nähtuste, inimeste ja tegevuste kohta, nende iseloomustamine. ning oma arvamuse põhjendamine;

- vestlemine olustikulistes situatsioonides (palumine, tänamine, küsimine, selgitamine, vabandamine);

- viisakusväljendite kasutamine igapäevases elus;

- enda arusaadav väljendamine;

- jutustamine sündmusest, loetust ja kuuldust, pildi ja pildiseeria järgi, küsimuste toel, etteantud teemal, filmi, televisiooni- ja raadiosaate põhjal;

- läbielatust jutustamine;

- kuuldu meeldejärmine info rühmitamise ja küsimuste abil;

- päheõpitud luuletuse mõtestatud esitamine.

 

LUGEMINE

- erinevate tekstiliikide häälega ja endamis sorav ja ilmekas lugemine.

- erinevate tekstiliikide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistus, kiri, plaan, nimekiri, koogiretsept jne);

- raamatute lugemine ja vaatamine;

- jutustavate ja kirjeldavate  ilukirjanduslike tekstide lugemine;

- teabe-, tarbe- ja sõnamänguliste tekstide, tõsielujuttude lugemine;

- rahvalaulude (folkloorsed lastelaulud ja laulumängud), vestete ja rahvajuttude (muinasjutud, muistendid, pajatused, naljad) lugemine;

- mõistatuste ja vanasõnade lugemine ning mõnede enamlevinenumate teadmine peast;

- dramatiseeringute lugemine ositi;

- loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine;

- ilukirjandustekstide mõtestatud häälega lugemine;

- lugemisvea parandamine;

- lugemisvilumuse kujundamine;

- tarbetekstide lugemine ja koostamine: teade, kutse, kiri, kava, õnnitlus ja retsept;

- ajalehe ja ajakirja tekstid ning nende lugemine;

- luuletuste ilmekas lugemine klassi ees, luuletuse sisu avamine õpetaja abiga; riimuvate sõnade leidmine;

- käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt, oma ja kaaslase vihikust;

- eakohaste tabelite, skeemide, plaanide lugemine ja nende põhjal ülesannete täitmine;

- piltjuttude lugemine;

- tööjuhendite lugemine,vastavalt sellele toimimine;

- sõnastiku ja teatmeteoste kasutamine kasutamine;

- raamatu sisukorra kasutamine;

- töötamine tekstiga eakohaste tööjuhiste alusel:

- loetu üle arutlemine, loetu kohta küsimuste esitamine ja küsimistele vastamine,  küsimustele sobiva - vastuslause ja palast enam meeldinud kohtade leidmine, loetu sisu edasiandmine küsimustele tuginedes;

- tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine, - vastandsõnade eristamine;

- loo tegelöaste ja koha määratlemine, tegelaste iseloomustamine ja võrdlemine;

- pala peamõtte selgitamine, olulise väljetoomine ja sõnastamine, pealkirja põhjendamine;

- kava järgi palast vastavate osade leidmine, teksti ja tekstiosade pealkirjastamine;

- kavastamiseks loetu mõtteline liigendamine õpetaja abiga, kavapunktide  formuleerimine;

- Eesti ja maailama lastekirjanike teoste lugemine (E.Niit, U.Leies, L.Tungal, A.Reinla, A.Pervik, A.Kivirähk, J. Rannap, I.Maran, H.Käo, E.Raud, H.Mänd, L.Hainsalu,  A.Lindgren, T.Jansson, E.B.White, E.Uspensk jne);

- kooliraamatukogu  kasutamine.

 

KIRJUTAMINE

- oma mõtete kirjapanemine ning kirjutatu õigsuse kontrolimine enesekontrolli võtetega;

- ümberjutustuse kirjutamine ja vastavate lisaülesannete täitmine;

- sündmusest kirjutamine;

- isiku ja eseme  kirjalik kirjeldamine.

- raamatute, lauamängude koostamine rühmatööna;

- näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine ühistööna;

- lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine;

- etteütluse kirjutamine (kuni 40 sõna);

- loovtöö kirjutamine pildi, pildiseeria, küsimuste, kava ja tugisõnade abil;

- jutu kirjutamine läbielatust;

- fantaasiajutu kirjutamine;

- ümberjutustuse kirjutamine kuuldud või loetud teksti põhjal;

- kirja, teate, õnnitluse kirjutamine;

- vihiku kujundamine, teksti paigutamine lehele (A4), õpilaspäeviku täitmine,

- tahvli- ja õpikuteksti ärakiri, vältides ühe tähe kaupa kirjutamist;

- kirjatehnilised harjutused (õiged tähekujud, proportsioonid, ühtlane kirjarida, loetavus ja kirjatöö välimus);

- kirjatöö välimus, loetav käekiri;

- kirjutamine 20 joonega vihikusse ja üksiklehtedele, mis on koondatud mappi;

- kirjutusvahendiks tintenpen (sinine); korrektorpliiatsit ei kasutata kontrolltöödes;

- raamatukogu kasutamine.

 

ÕIGEKIRI

- mõisted: häälik ja täht, täis- ja kaashäälik, silp, sõna, liitsõna, lause, jutuke;

- kirjalike keeleülesannete täitmine: lünk-, sobitus- ja valikülesanded, keelenähtuste võrdlemine, näidete leidmine, õpitavate keelenditega lausete koostamine jms);

- sõnatähenduste täpsustamine;

- lausete piiritlemine kirjalikus tekstis;

- kirjavahemärgid ja nende kasutamine;

- täishääliku ja suluta kaashääliku märkimine kirjas;

- sulghääliku õigekiri;

- kaashäälikuühendi õigekiri;

- g,b,d  sõna alguses;

- k,p,t   sõna alguses ning s ja h kõrval (reegel, erandlik rühm - liitsõnad);

- i ja j õigekirjareeglid;

- h sõna alguses;

- suur algustäht (isikunimed,  kohanimed, raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad) ja väike algustäht (õppeainete, kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetustes);

- liitsõnad;

- tähestik (õppida pähe) ja selle kasutamine.

- tegusõna (terminid: pööramine, pööre, olevik ja minevik; tegusõna pööramine kindla kõneviisi olevikus ja minevikus);

- tegusõna pöördelõppude õigekiri;

- omadussõnad (leida tekstist, sobitada paaridesse antud nimisõnad ja omadussõnad, täita lünk sobiva omadussõnaga);

- nimisõnad (leida tekstist);

- ainsus ja mitmus;

- mitmuse nimetava lõpu õigekiri;

- asesõnad ja asesõnade erandlik õigekirjutus;

- silbitamine ja poolitamine;

- väit-, küsi- ja hüüdlause ja lause lõpumärgid;

- lihtlause ja liitlause (mõisted alus ja öeldis; lihtlause ja liitlause äratundmine tekstis; liht- ja liitlause laiendamine; liitlausete koostamine);

- koma  tarvitamine et, sest, kuid,  ees (kordamine);

- koma tarvitamine aga, siis, vaid ees; kes, mis, kuhu jt ees liitlauses;

- koma tarvitamine loetelus;

- sidesõnad, mis ei nõua koma,

- küsimuse esitamine lauses olevate sõnade kohta (kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?, kuhu? kus?, kellega? millega?);

- lühendid: lk, tv, a, kl, tel, nr.

 

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria  järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus  koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste  lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria  järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus  koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste  lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

 

2.4. Integratsioonivõimalused teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Elukeskkonnad.

Ilmastik.

Keskkonnaprobleemid.

Rahvakunst.

Kodu  ja kodulinn.

Liiklus.

Viisakas käitumine. Klassi ja kooli reeglite tundmine ja täitmine.

Teabe hankimise erinevad võimalused.

Mina ja tervis.

Eesti riik ja naaberriigid.

 

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Ilukirjanduslike tekstide lugemine, vanasõnad, mõistatused, luuletused, piltjutud, funktsionaalne lugemine, ümberjutustuste, etteütluste ja loovtööde kirjutamine, tekstide kuulamine, lavastusmängud, projekti tutvustamine, loodushäälte kuulamine, vestlemine  teemadel, mis on seotud looduskeskonna, sotsiaalse keskonna ja tehiskeskonnaga. Eesmärgiks huvi äratamine looduse vastu,  loodust säästva eluviisi tutvustamine, suhtlemisoskuse arendamine ja teadmiste omandamine.

Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Erinevaid ameteid kirjeldavate tekstide lugemine, rollimängud, töötamine tööjuhendite järgi, õpimapi koostamine ja esitlemine, pala tegelaste iseloomustamine, isku kirjeldamine kirjalikult, tarbeteksti koostamine, loovtööd, kuuldu meeldejätmine ja info rühmitamine,intervjuu erinevate ametite esindajatega, pildi joonistamine  oma tulevikuelukutsest ning selle esitlus. Õpilane osaleb klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes, mõistab töö tähtsust, tunneb erinevaid ameteid ning oskab rääkida oma vanemate elukutsetest.

Turvalisus.

Ohutusteemaliste ja liiklusteemaliste tekstide lugemine, arutlused, vanasõnad, piltjutu koostamine, dramatiseeringute lugemine ja  rollimängude mängimine; jutu kirjutamine, vestlused. Õpilane  hakkab mõistma, et igaüks vastutab ise oma tegude eest ning  et oskuslik käitumine on väga oluline ohuolukordades.

 

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded:

Kodulinna kuulsad paigad (mapp või näitus).

Kuulsad inimesed, kes on seotud Haapsaluga (mapp või näitus).

Klassiõhtu eeskava ettevalmistamine.

Klassi ajalehe koostamine.

Rahvakalendritähtpäevade kohta informatsiooni hankimine ja seinalehtede koostamine.

Eesti naaberriigid (õpimapp rühmatööna).

3.  Eeldatav õpitulemus õppeaasta lõpuks.

3.klassi lõpetaja:

ENESEVÄLJENDUS

- oskab kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta arvamust avaldada;

- oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt;

- oskab küsimuste toel arusaadavalt edasi anda õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi, teatrietenduse sisu;

- oskab koostada suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil; mõelda jutule algust ja lõppu;

- oskab kõnes ja kirjas kasutada terviklauseid;

- oskab  1-2 luuletust peast esitada;

- oskab arusaadavalt jutustada läbielatud sündmustest;

- oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine;

LUGEMINE  JA TÖÖ TEKSTIGA

- loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ja sobiva intonatsiooniga;

- mõistab häälega ja endamisi lugedes teksti sisu, oskab vastata teemakohastele küsimustele;

- oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel;

- oskab eristada väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;

- oskab leida lähedase ja vastandtähendusega sõnu;

- tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi; muinasjutu, mõistatuse, vanasõna; kirja;

- on lugenud esimese kolme õppeaasta jooksul vähemalt 12 eesti ja väliskirjaniku teost;

- oskab loetud teostest kõneleda, küsimustele vastata;

- oskab loetust jutustada;

KIRJUTAMINE  JA KEELETEADMISED

- eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna, lauset;

- oskab kirjutada omasõnade algusse k, p, t, tuntumate võõrsõnade algusse g, b, d;

- oskab täis- ja suluta kaashäälikuid õigesti kirjas märkida;

- teab peast tähestikku ja oskab kasutada lihtsamat sõnastikku;

- oskab kirjas õigesti märkida käändsõna mitmuse nimetava lõppu ja tegusõna pöördelõppe;

- oskab kirjas õigesti märkida ainsuse sisseütleva, ilmaütleva ja kaasaütleva käände lõppu;

- oskab piiritleda lauset ja panna lauselõpumärke;

- oskab asesõnu õigesti kirjutada;

- oskab kasutada suurt algustähte lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes;

- oskab kirjutada etteütlemise järgi ja kontrollida kirjutatut näidise järgi;

- oskab parandada vigu korrektselt;

- kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;

- oskab tahvlilt ja õpikust ära kirjutada;

- oskab koostada kutset, õnnitlust; 

- oskab teksti korrektselt paberile paigutada.

 

 

 

 

II KOOLIASTE

 

Õppetegevus

 

Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks.

 

Kuulamine:

- vahetu suulise esinemise kuulamine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

- suulise tööjuhendi järgimine.

 

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest;

- tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

- loetu ja kuuldu üle arutlemine;

--pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

 

Lugemine:

- häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine;

- ositi lugemine;

- oma lugemise jälgimine;

- fakti ja arvamuse eristamine;

- endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus;

- iseseisev töö tekstiga: küsimuste  esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine;

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

- teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust;

- raamatu sisukorras orienteerumine.

 

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine;

- elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

 

 

4. KLASS

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse;

- tutvub erinevate lugemisstilidega;

- eristab õpitud tekstiliike;

- oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks;

- oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja jutukest;

- oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena;

- tunneb emakeele põhimõisteid ning  kirjutamisel järgib õpitud õigekirjareegleid;

- tunneb etiketti tavasuhtluses;

- oskab näha probleeme ja neid sõnastada;

- kavandab oma tegevust iseseisvalt;

- orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu;

- oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid.

 

4. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Eesti keeles  on eraldi lugemistund ja keeleõpetuse tund. Suulune eneseväljendus 1 tund nädalas, lugemine 2 tundi ja kirjutamine ja keeleõpetus 3 tundi nädalas.

 

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad. Põhimõisted.

 

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- vahetu suulise esinemise, ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- keel kui suhtlemisvahend; suhtlemine erinevates suhtlussituatsioonides; etikett ja selle kasutamine suhtlemisel;

- sõnavara rikastamine;

- kõne tempo, intonatsioon, rütm ja pausid;

- vestlused, arutelud ja intervjuud, kus arvestatakse erinevaid suhtluspartnereid ja suhtlustingimusi (rollimängud);

- piltlike tähendustega väljendite mõistmine ja kasutamine kõnes;

- samatähenduslike ja vastandtähendusega sõnade kasutamine kõnes;

- süžeelise jutukese koostamine kasutades korrektseid liht- ja lihtsamiad liitlauseid;

 

LUGEMINE

- eakohaste tekstide ladus ja ilmekas lugemine, oma lugemisvea parandamine, loetu mõistmine, peamise - eraldamine teisejärgulisest, pala põhiidee väljatoomine,, kavastamine lausetena ja tekstilõikude pealkirjastamine;

- käekirjaliste tekstide lugemine;

- tarbeteksti (kiri, lõhisõnum, juhend) lugemine ja kasutamine,

- teabetekstide (aimetekst, teatmeteose tekst, tabel) lugemine ning vajaliku informatsiooni leidmine;

- meediateksti (uudise, kuulutuse, reklaami, tele- ja raadiutekst) lugemine või kuulamine ning meediateksti kasutamine;

- kirjanduse mitmesuguste liikide (muinasjutt, luuletus, vanasõna, kõnekäänd, teabetekst,  ilukirjanduslik jutustus, ajaleheartikkel) iseseisev lugemine ning loetu kokkuvõtlik edasiandmine, tegelaste iseloomustamine ja tegevustiku analüüsimine;

- tekstiautorid: Oskar Luts, A.Pohlak, A.Jaaksoo, V.Beekman, Leelo Tungal, A.Lindgren,  A. A. Milne, Travers, J.K.Rowling, P. Johnson jt.

- lugemisstiilidega (kommunikatiivne lugemine, juhtiv lugemine, õpilugemine, loov lugemine) tutvumine;

- lasteajakirja lugemine ja tundmatute sõnade seletamine sõnaraamatu abil;

- näidend ja film kui kunstiliigid;

- uudiste, intervjuude ja kirjelduste lugemine ning analüüsimine;

- sõnaraamatute ja teatmeteoste kasutamine;

- raamatukogu kasutamine teabe saamiseks.

 

KIRJUTAMINE

- protsesskirjutamine (teksti loomine – kavandamine, eesmärgistamine, visandamine; teksti viimistlemine, keelekasutuse kontrollimine ja vigade parandamine; teksti esitamine;

- uudiste, intervjuude ja kirjelduste kirjutamine ning analüüsimine;

- ümberjutustuste ja loovümberjutustuste kirjutamine (70 kuni 90 sõna);

- kirjutada süzeeline lühikirjand;

- koostada kirjand pildiseeria põhjal, pildi või läbielatu põhjal kava abil (70 kuni 90);

- kirjutada kiri, sõnum,  teade kuulutus ja reklaam;

- vigade analüüsimine ja nende parandamine.

 

ÕIGEKIRI

- lühikise, pika ja ülipika hääliku märkimine kirjas;

- kaashälikuühendi märkimine kirjas;

- reeglierandlik ortograafia: -d  s-i  kõrval tegusõna minevikuvormis;

- tuntumate võõrsõnade ortograafia: g,b,d, sõna alguses, võõrhäälikute märkimine);

- i ja j õigekiri;

- sõnade silbitamine ja poolitamine;

- nimi- ja omadussõna;

- nimisõnade ainsus ja mitmus;

- tegusõna;

- tegusõna olevik ja minevik;

- sidesõnad, nende tähendus ja koma tarvitamine;

- litsõna lihtsamaid juhte;

- häälikuortograafia sõnade liitumise piiril;

- koondlause, koma kasutamine selles;

- kahest lihtlausest koosnevad liitlaused;

- otsekõneotsekõne (pärast saatelauset), selle ortograafia: kaksikpunkt ja jutumärgid;

- otsekõnega lausete moodustamine;

- suur algustäht kohanimedes (mäed, jõed, järved) ja üldtuntud perioodiliste väljaannete pealkirjades;

- lühendid;

- etteütluste kirjutamine 65 kuni 70 sõna);

- vigade analüüsimine ja parandamine;

- nimekirja koostamine tähestikulises järjekorras.

 

KIRJATEHNIKA

- 20 joonega vihiku kasutuselevõtmine;

- ühtlane kirjarida ja kirjakallak;

- ovaalsete tähtede ratsionaalsem seostamine

- individuaalne kirjarütm;

- teksti kirjutamine ja paigutamine joonteta pabetile  (formaat A4);

- postkaardile ja ümbrikule kirjutamine;

- teate, kuulutuse kirjutamine kasutades erineva srifti ja suurusega käekirja;

- laualehe koostamine teatud teemal või klassilehe koostamine;

- harjutused kirjavigade kõrvaldamiseks;

- käekirja ja teiste õppeainete kirjalike tööde ning õpilaspäevikute analüüs;

- hinnangu andmine oma tööle (töö välimus,kirja kallak, suurussuhted, tähevormide õigses jne).

 

2.3.. Arendatavad oskused.

Oskused:

- oskus vaadelda, vestelda ja jutustada õpetajapoolse abita;

- oskus vestelda erivevate partneritega ja mitmesugustes situatsioonides;

- eakohase teksti ladus ja ilmekas lugemisoskus;

- teksti sisu mõistmine;

- süzeelise tervikteksti koostamisoskus;

- oskus töötada teabetekstiga kirjalike tööjuhiste alusel;

- oskus koostada mõistekeerti ja ideekaarti ning insert-tabelit;

- oskus valida sobivat lasteraamatut soovituse alusel;

- oskus kasutada sõnaraamatuid ja lastele mõeldud teatmeteoseid info hankimiseks;

- oskus koostada süzeeline terviktekst ja kirjalik ümberjutustus 70 kuni 90 sõna);

- oskus kavadnada teksti,   eesmägistada kirjutamist ja  visandada teksti;

- oskus kasutada kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid;

- oskus parandada ja analüüsida oma vigu keelereeglite abil;

- oskus kirjutada loetavat (kirjatehnilist) kirjalikku teksti.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

II. kooliastmel on  kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseka suhtlemine, mida tuleb arendada peale emakeele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgik on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja  kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm.

Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi.

 

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Eestimaa loodus ja inimesed.

Liiklusõpetus.

Keskkonnakaitse.

Riiklikud pühad ja tähtpäevad.

 

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Erinevate tekstide lugemine, vestlemine, arutelud, rollimängud, loovtööde kirjutamine.

Teemad: Koduloomad. Lemmikloom. “Punase raamatu” loomad.. Looduse saastamine (heitgaasid). Arvuti ja tervis. Inimene ja raha. Väärtushinnangud. Tunne iseennast. Täiskasvanute maailm (kui ma oleksin lapsevanem). Õppimine. Kuidas õppida? Filmikunst.

Tööalane karjäär.

Erinevate tekstide lugemine, vestlused, rollimängud, intervjuu tegemine, teabe otsimine, enesehindamine, töötulemuste analüüsimine, loovtööde kirjutamine.

Teemad:Tunne iseennst. Täiskasvanute maailm. Mitmesuguste ametite tutvustamine.

Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Tekstide lugemine, teabe otsimine, referaadi kirjutamine,  vestlused ja loovtööd.

Teemad: Arvuti kasutamine. Tutvumine filmimaailmaga.

Turvalisus

Tekstide lugemine, vestlused, arutelud, teabe hankimine, rollimängud, loovtööd.

Käitumiskultuur. Ohuolukorrad , nende märkamine ja käitumine ohuolukordades. Oskab vältida iseenda sattumist ohuulukorda. Kodumasinate kasutamine. Tervistkahjustavad ained ja nende mõju inimesele. Liiklemine tänaval jalakäijana ja jalgratturina. Liiklusmärgid.

 

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja ülesanded.

Õppeülesanded:

Intrevjuu koostamine ja läbiviimine ning üleskirjutamine.

Omaloominguline jutuke, luuletus või muinasjutt kasutades protsesskirjutamist.

Arvfaktide kogumiku koostamine “Arvud igapäevases elus).

Klassilehe koostamine (rühmatööna).

Laualehe koostamine õpilasele huvipakkuval teemal.

 

3. Eeldatav õpitulemus õppeaasta lõpuks.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks  4.klassi õpilane:

- loeb ladusalt ja vigadeta eakohast teksti;

- jutustab seotud teksti loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- oskab väljendada oma arvamust mingist sündmusest või probleemist;

- tunneb õpitud tekstiliike;

- eristab erinevaid kirjandusliike;

- kasutab iseseisvalt  sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid info hankimiseks;

- oskab raamatukogust leida vajalikku materjali;

- kuulab ja mõistab erinevaid kõnelejaid;

- kirjutab lihtsamat emakeelset teksti (etteültus, ümberjutustus , lühikirjand, teade, kiri), mis on loetav ja arusaadav ka teistele;

- valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, kirjutamine, viimistlemine);

- oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi ja teisi kirjatöid;

- tunneb etiketti tavasuhtluses.

 

 

 

5. KLASS

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse;

- oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks;

- oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja omaloomingulistjutukest ja luuletust;

- oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena;

- tunneb eesti keele põhimõisteid ning järgib kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid;

- tunneb  ja kasutab etiketti tavasuhtluses;

- oskab näha probleeme ja neid sõnastada;

- kavandab oma tegevust iseseisvalt;

- orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu;

- oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid.

 

5. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Emakeeles  on eraldi lugemise ja keeleõpetuse tund. Lugemise tunde on nädalas 2 tundi, keeleõpetusetunde 3 tundi. 1 tund nädalas on on ette nähtud kirjalike kontrolltööde või loovtööde tegemiseks. Lugemise tunnis toimuvad tegevused: lugemine, kirjanduspalade ja -teoste arutelud, töö erinevate tekstidega. Keeleõpetuse tundide raames tehakse  ka loovtöid,  kirjatehnilisi harjutusi ja analüüsitakse käekirja.

 

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2.  Käsitletavad teemad ja alateemad ning põhimõisted.

 

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine;

- süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine) ja  nende arutelud;

- töö kuuldud ja loetud tekstiga (küsimuste esitamine, arutlemine jne);

- intervjuu tegemine;

- suhtlusetiketi tundmine (rollimängud);

- infoedastus kõnes;

 

KIRJANDUS

- ilukirjanduse eripära;

- kujundiline keel;

- tõepärasus ja fantaasia;

- rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid;

- proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand;

- luule: luuletus;

- draama: näidend;

- õpilaste omalooming;

- mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal.

 

TEKSTIÕPETUS

- teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses.

- vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine.

- tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend.

- tarbeteksti kasutamine.

- teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel.

- teabeteksti kasutamine.

- meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst.

- meediateksti kasutamine.

- teksti peamõte.

- teksti kavandamine.

- tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam.

 

LUGEMINE

- pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning kirjeldavate tekstide lugemine vaikselt, poole häälega ja ettelugemisena;

- tekstiautorid: Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Oskar Luts, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Silvia Rannamaa, Silvia Truu, F.R. Fahlmann, H.Väli, E. ja T. Väli, A.Kivirähk, I.Lember, H.Pukk; Astrid Lindgren, Mark Twain jt.

- lugemistehnika treening; teksti adekvaatne lugemine;

- oma lugemise jälgimine, lugemisvea parandamine ja lugemisoskuse analüüsimine;

- dialoogide ja dramatiseeringute lugemine osalistega;

- proosa-, luule-, meedia-, teabe- ja tarbeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- tööjuhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tabelite, skeemide ja diagrammide lugemine ja mõistmine;

- teabe leidmine teatmeteostest, Internetist;

- raamatu sisukorras orienteerumine;

- raamatukogu kasutamine.

 

KIRJUTAMINE

- jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine;

- teate, kuulutuse ja reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine, ümbriku vormistamine;

- tarbeteksti kasutamine;

- fantaasiajutu kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine (teksti alguse või lõpu lisamine, teksti jäljendamine jne);

- seina- ja laualehtede koostamine;

- tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess (teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand);

- kirjutamistehnika treening; käekirja loetavus, töö välimus; oma kirjatöö kontrollimine ja vigade parandamine; käekirja analüüsimine;

- teatmeteoste kasutamine: vajaliku info leidmine, märkmete tegemine, referaadi koostamine.

 

ÕIGEKIRI

- tähestikuline järjestamine;

- helilised ja helitud häälikud;

- hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest;

- i ja j, sõnaalgulise h õigekirjutus;

- b, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades;

- suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel.

- liitsõna õigekirjutus;

- sõnade poolitamine;

- käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine;

- tavalühendid;

- käändsõnad, käänete kasutusvõimalusi;

- lihtlause ja liitlause;

- osalausete piir ja selle tähistamise võimalused;

- kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul;

- sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses;

- otsekõne ja selle kirjavahemärgid;

- ütte kirjavahemärgid;

- sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid;

- sagedasemate võõrsõnade tähendus;

- sõnade mitmetähenduslikkus;

- sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

 

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemisoskus ning nende sisu mõistmine;

- tarbetekstide ja sõnamänguliste tekstide lugemisoskus ning nende tõlgendamisoskus;

- dialoogide esitamisoskus;

- dramatiseerimisoskus;

- oskus iseseisvalt valida sobiv lugemistekst;

- teksti ilmekas lugemisoskus;

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide loomisoskus;

- ortograafilised teadmised ja nende kasutamisoskus kirjutamisel;

- kavandamisoskus;

- eesmärgi seadmisoskus;

- sõnaraamatute ja teiste teatmeteoste kasutamisoskus;

- kirjatehnilised oskused;

- loetu või kuulatu edastamisoskus;

- info edastamisoskus;

- mõtete esitamisoskus ja selgitamisoskus;

- tööjuhistest arusaamisoskus;

- koostööoskus.

 

2.4. Integratsioonivõimalused teiste ainetega.

II. kooliastmel on  kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseka suhtlemine, mida tuleb arendada peale eesti keele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgik on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja  kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm.

Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi.

 

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste ainetega.

Eesti riik.

Eesti ajalugu.

Eestimaa loodus, inimesed ja kultuuriväärtused.

Haapsalu — minu kodulinn.

Liiklus.

Euroopa Liit.

Keskkonnakaitse.

Infoühiskond.

 

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Inimestevahelised suhted. Probleemide lahendamine.

Muinasjutt ja tegelikkus.

Eestlaste elust enne ja nüüd. Leivategu vanasti ja nüüd.

Jõulude tähtsus inimeste elus.

Töö ja tasu.

Emakeel kui suhtlusvahend. Ajakirjandus. Ilukirjandus. Film. Muinasjutud õpetavad.

Eestimaa kultuuriloolised paigad.

Tööalane karjäär

Töö tähtsus inimese elus. Kõik ametid on auväärsed. Mida peavad teadma ja oskama erinevad ametimehed.

Turvalisus

Riik ja mine.

Inimestevahelised suhted.

Liiklusõpetus.

Ohuolukorrad ja nendes käitumine.

 

2.4.3. Pikemaajalised projektid.

Makett/õpimapp Eesti talu/linnus/keskaegne linn.

Koostada raamat “Inimene ja tervis”.

Õpimapp: Eesti muinasaeg.

Õpimapp (valida üks teema): “Vesi ja õhk”, “Energia” või “Maailmaruum”.

Artikkel  kooli/klassi ajalehte. Klassilehe koostamine.

Omalooming: muinasjutt, jutt või luuletus.

 

3. Õpitulemused.

5. klassi lõpetaja:

- tunneb lauses ära tegevust ja selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid;

- tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutumist;  sidesõnade tähendust;  ainsust ja mitmust; olevikku ja minevikku; isikulisust ja umbisikulisust;

- teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust;

- tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid;

- tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;

- oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;

- teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnagasobivalt vahetada;

- oskab kasutada koma;

- järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;

- oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, I ja j ning sõnaalguslid h;

- oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid;

- oskab sõnu poolitada;

- oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil;

- oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel;

- oskab kasutada tavalühendeid;

- oskab sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust;

- oskab leida sünonüüme,

- tunneb lausete suhtluseesmärke;

- tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;

- eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;

- eristab õpitud kirjandusliike;

- tunneb seiklusjutu, ajaloolise jutu ja kriminaaljutu iseloomulikke jooni;

- oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;

- oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;

- oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

- oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;

- loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot leida;

- valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine);

- oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;

- oskab kasutada sõnastikke jt. teatmeteoseid;

- oskab raamatukogust leida vajalikku materjali.

 

 

 

 

6. KLASS

 

Õppetegevus

 

Kuulamine:

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine.

 

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

 

Lugemine:

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

 

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

 

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

- arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

- väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

- arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

- õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

- loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

- arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

- huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

- õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

 

 

 

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad, alateemad ja mõisted.

 

Õigekeelsus

Helilised ja helitud häälikud. Hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõnad. Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme. Ühildumine. Omadussõna võrdlemine. Pöördsõna. Pöördsõnavormide (aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide) kasutamise võimalusi. Sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

 

Tekstiõpetus

Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine. Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus.

 

Kirjandus

Filmikunst. Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand. . Luule: luuletus, valm. Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal.

 

Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Jaan Rannap, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Janno Põldma, Eduard Bornhöhe, Enn Kippel, F.R. Faehlmann või teised; Astrid Lindgren, Mark Twain, , Selma Lagerlöf, Ferenc Molnár, John Ronald Reuel Tolkien, Lewis Carroll, Alan Alexander Milne, Jules Verne või teised.

 

Autorid ja iseseisev lugemine

A. Lindgren ”Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist”

E. Kippel “Meelis”

F. Molnar ”Pal-tänava poisid”

M. Twain “Tom Sawyeri seiklused”

J. Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”

või muu autori teos uuemast kirjandusest õpilaste omal valikul.

 

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega

 

Eesti keele õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse- ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

 

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

 

 

 

2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

 

3. Õpitulemused.

6. klassi lõpetaja:

- oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, i ja j, sõnaalgulist h;

- oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid;

- oskab sõnu poolitada;

- oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil;

- oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel;

- oskab kasutada tavalühendeid;

- teab või oskab vajadusel sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust;

- oskab leida sünonüüme ja neid tekstis korduste vältimiseks kasutada;

- tunneb tekstist ära nimi-, omadus-, arv-, ase- ning tegusõnad; oskab õigesti kasutada käände- ja pöördevorme, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;

- oskab kasutada omadussõnade keskvõrret ja kõige-ülivõrret;

- oskab moodustada ja kirjavahemärgistada lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;

- oskab siduvaid sõnu õigesti lauses kasutada;

- oskab otsekõnet ja ütet kirjavahemärgistada;

- oskab jutustada ja kirjutada sündmusest; kirjeldada; väljendada oma arvamust; edastada teavet selgelt ja ühemõtteliselt; eristada tõepärast fantaasiast;

- oskab koostada kirja; vormistada ümbrikku;

- oskab vestlust alustada, kaasvestlejat kuulata ja keskustelu sobivalt jätkata,

- oskab loetust ja kuuldust olulist leida, seda oma sõnadega edasi anda ning saadud teavet kasutada;

- oskab tekstiga iseseisvalt töötada: esitada teksti kohta küsimusi, küsimustele teksti põhjal vastata;

- oskab lugemispala kavastada;

- oskab teksti ette lugeda, jutustada tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult;

- oskab pildi põhjal jutustada ja pilti kirjeldada;

- oskab lihtsa tabeli sisu sõnadega kokku võtta;

- eristab uudist ja reklaami;

- oskab nimetada vähemalt 12 eesti ja väliskirjanikku, on igaühelt lugenud vähemalt ühe teose;

- teab muinasjutu, muistendi, kõnekäänu, valmi, seiklusjutu iseloomulikke jooni;

- oskab eristada kirjandusliike: proosa, luule, draama;

- oskab sõnastada luuletuse teemat, kirjeldada meeleolu;

- oskab esitada luuletust või proosakatkendit; esineda dialoogis;

- vormistab kirjalikud tööd korrektselt;

- oskab leida raamatukogust soovitud raamatut.

 

 

 

EESTI KEEL JA KIRJANDUS     

III   KOOLIASTE

 

Õppetegevus

 

Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks.

 

Kuulamine:

- vahetu suulise esinemise kuulamine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

- suulise tööjuhendi järgimine.

 

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest;

- tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

- loetu ja kuuldu üle arutlemine;

- pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

 

Lugemine:

- häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine;

- ositi lugemine;

- oma lugemise jälgimine;

- fakti ja arvamuse eristamine;

- endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus;

- iseseisev töö tekstiga: küsimuste  esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine;

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

- teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust;

- raamatu sisukorras orienteerumine.

 

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine;

- elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

 

 

7. KLASS

 

1. Eesti keele ja kirjanduse  eesmärgid.

- Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt.

Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi.

- Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning nende kasutamine. Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, mitmetähenduslikkusele, väljenduse täpsusele.

- Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. Ilukirjandusteoste lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära (murre, ajalooline taust vm) ja sealt pärit autoreid.

 

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted.

 

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses. Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Määrsõna. Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info.

 

Tekstiõpetus

Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Diktsioon, kõne valjus ja selgus.

Tarbetekst: e-kiri

Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, referaat, kokkuvõte.

Mõisted: ettekanne, intervjuu, kokkuvõte.

 

Kirjandus

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil, illustratsioonid.  Rahvaluule. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, žanr, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil, algriim.

 

Autorid ja iseseisev lugemine

E. Bornhõhe „Tasuja“

Vallik „Kuidas elad, Ann?“

Anne Franki päevik

J. Parijõgi „Teraspoiss“

J.K.Roweling „Harry Potter“

 

Noorsookirjandus valitakse vastavalt teose kättesaadavusele ja õpilaste oma soovile.

 

2.2.     Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

 

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

 

2.2.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

 

2.2.2..  Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

7. klassi lõpetaja:

- kõneleb ja kirjutab õigesti;

- oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatustvajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse kasutus valdkondade kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- oskab eristada ilukirjandust ja rahvaluulet;

- teab kirjandusteose kompositsiooni põhielemente;

- oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

- tunneb tekstist ära olulisemad kujundid:algriim, võrdluse, isikustamise;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid

 

 

 

8. KLASS

 

1.  Eesti keele ja kirjanduse eesmärgid.

- Lauseõpetuses on olulisim lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses tekstimoodustusega. Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal.

- Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad eri žanre, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad.

- Tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine.

 

2.  Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2.    Teemad, alateemad ja mõisted.

 

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks. Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine. Liitlause: rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest.

Mõisted kattuvad teemadega.

 

Tekstiõpetus

Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

 

Kirjandus

Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Filmistsenaarium. Õpilaste omalooming. Mõisted:

lüürika, dramaatika, filmistsenaarium, komõõdia, tragöödia, süžee, stseen, stiil, epiteet, isikustamine ja metafoor.

 

 

Autorid ja iseseisev lugemine

Žanriline lugemine, aotorid õpilaste omal valikul, sh on soovitatavad järgmised autorid:

A.Christie (kriminaalromaan)

J. Verne, A. Dumas (seiklusromaan)

M. Metsanurk, E. Vilde (ajalooline romaan)

H. Wells(ulmeromaan)

Ch. Brontĕ, E Segal (armastusromaan)

 

2.2.    Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

 

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

 

2.2.1.    Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

 

2.2.2.  Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

8. klassi lõpetaja:

- kõneleb ja kirjutab õigesti;

- oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;

- oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

 

 

 

 

9. KLASS

 

1. Eesti keele ja kirjanduse eesmärgid.

Õpilane saab ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist.  

Õpilasel kujundatakse harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus.

Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu.

9. klassis jätkub 7. ja 8. klassis alustatud õppetegevus, keskendudes eesti kirjanduse ajaloo klassikale erinevatel ajastutel.

 

Kuulamine:

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- loengu, ettekande, sõnavõtu kuulamine;

- olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine;

- kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine.

 

Kõnelemine:

- suulise eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

- kõnesituatsioonis ja diskussioonis osalemine;

- oma arvamuse esitamine ja põhjendamine;

- kõne ja ettekande abi- ja näitvahendite kasutamine;

- küsimuste esitamine, ümbersõnastamine, vastamine;

- tarbe- ja teabetekstis sisalduva info suuline edastamine

- kunstiteose meeleolust ja kujunditest kõnelemine;

- teksti analüüsimine ja tõlgendamine;

- kõne, ettekande, luuletuse, proosa- või draamakatkendi esitamine.

 

Lugemine:

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine ja analüüs;

- tekstist peamõtte, probleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, kirjeldamine, võrdlemine, aja ja koha määratlemine, miljöö kirjeldamine, hinnangute andmine; märkmete ja kokkuvõtte tegemine;

- fakti ja arvamuse eristamine.

 

Kirjutamine:

- kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

- tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine;

- jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info - kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted.

 

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Sõnamoodustus, selle kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid; termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info.

Mõisted kattuvad teemadega.

 

Tekstiõpetus

Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

 

Kirjandus

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell, miniatuur; reisikiri; memuaar; ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor.

Autorid ja iseseisev lugemine

Põhikooli lõpuks on õpilane lugenud tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

9. klassis on soovitatavad järgmised teosed:

F. R. Faehlmann „Müütilised muistendid“

Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ümberjutustus(E. Raud)

L. Koidula „Säärane mulk“

A. Kitzberg „Libahunt“

E. Vilde „Pisuhänd“

A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“

A. Gailit „Toomas Nipernaadi“ või „Ekke Moor“ või „Karge meri“

 

Lisaks valikuliselt:

Fr. Tuglas „Novellid“

A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“

M. Unt „Hüvasti, kollane kass“

või mõni muu teos uuemast eesti proosast.

 

2.2    Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

 

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

 

2.2.1.    Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

 

2.2.3.   Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Põhikooli lõpetaja:

- oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada;

- oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;

- oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet;

- oskab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada;

- tunneb üldjoontes eesti keele grammatilist ehitust;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;

- oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, arvamus, kuulutus, reklaam;

- oskab eristada fakti ja arvamust;

- oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihtsamat arutlust; uudist; avaldust, elulookirjeldust, referaati;

- oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada;

- oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;

- teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil;

- teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest;

- teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ning tuntumaid esindajaid;

- teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke, on lugenud vähemalt 12 ilukirjandusteost;

- oskab lühidalt tutvustada 2–3 pikemat proosa- või draamateost, määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda;

- oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

- tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

 

 

 

 

EESTI KEEL

 

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

 

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

 

Gümnaasiumiklassides liigendub eesti keele ainekava kursusteks. Eri kursused käsitlevad üht või teist aspekti süvemalt, abstraheeritumalt, luues silla pragmaatiliselt emakeelekasutuselt filoloogilise käsitluse suunas. Gümnaasiumi eesti keele ainekava sisaldab järgmisi kursusi:

10. klassis kaks kursust

- eesti keele struktuur

- teksti-  ja kõneõpetus                   

11. klassis kaks kursust

- eesti keele struktuur

- teksti-  ja kõneõpetus                   

12. klassis üks kursus

- õigekeelsus

 

10. ja 11.  klassis õpetatakse paralleelselt eespool nimetatud kursustega ka õigekeelsust.

 

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab eesti kirjakeele;

- teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;

- arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;

- arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

 

Gümnaasiumis omandab õpilane keelekursuste kaudu teadmised keelesüsteemist ja eesti keele struktuuri eripärast. Keelekursused aitavad lahti mõtestada keele olemust ning tõstavad esile grammatikaõpetuse tunnetusliku külje; rakendusülesannete raskuspunkt kandub õigekeelsuselt sõnastuse korrektsusele ja individuaalstiili saavutamisele. Taotluseks on, et õpilane mõistaks keelehoolde vajalikkust ja väärtustaks korrektset keelekasutust. Kõne- ja tekstiõpetuses käsitletakse suulise ja kirjaliku teksti erinevusi, õpitakse tundma ja koostama erisuguseid tekste. Arendatakse loovat ja argumenteeritud suulist ning kirjalikku eneseväljendust. Soovitatav on keelekursuste sisuline integreerimine kirjanduse õpetamisega, eeskätt poeetika käsitlemisel.

 

II.  Tugiained.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas.

11. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas.

12. klassis 1 kursus, s.o 35 tundi õppeaastas.

 

IV. Ainekava kursuste kaupa.

 

1.1. Teemad ja alateemad.

1.2. Õpitulemused.

 

Teksti- ja kõneõpetuse I kursus (10. klass)

 

KÕNE- JA KIRJAKEEL. Teksti liigid. Suuline ja kirjalik tekst. Pilttekst. Sümbolid ja nende tähendus.

 

LUGEMINE KUI PROTSESS. Lugemisstiilid: kommunikatiivne, loov, õpilugemine. 

 

TEKSTI ARENDUSTÜÜBID. Kirjeldus, jutustus, arutlus, argumenteerimine, informeerimine, veenmine, manipuleerimine, tundeväljendus.

 

TEKSTILOOME. Teema valik, teksti adressaat, materjali kogumine, mustand, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, arvustamine. Kõne ettevalmistamise erijooned. Igapäevasuhtlus. Vestlus. Ümarlauavestlus, arutlusring ehk paneel. Olmekõned: tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva- ja tänukõne. Informeerivad kõned: ettekanne, informatsioon, loeng. Veenmiskõned: poliitiline kõne, kihutuskõne. Alustekstist lähtuv kirjutamine.

 

TEKSTI ÜLESEHITUS. Teema ja põhiväide. Pealkiri. Sissejuhatus. Teema arendus. Lõpetus. Tekstistrateegia. Teksti liigendamine. Lõik. Sidusus. Kõne ülesehituse erijooned. Kõne osad: kõnetamine, alustus, arendus, lõpetus. Kõne näitlikustamine: esemed, fotod, joonistus, illustratsioon, teabegraafika, tekst, film, etendus, heliteosed. Tehniliste vahendite valik. Sõnastus. Stiil. Suulise ja kirjaliku stiili erinevused. Funktsionaalstiil ja isikustiil. Kujundlikkus. Slängi ja murdesõnade kasutamine ja väärtus.

 

Teksti- ja kõneõpetuse II kursus (11. klass)

 

MEEDIATEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Elektroonilise teksti olemus ja eripära. Uudis. Olemuslugu. Intervjuu. Arvustus. Reportaaž. Reklaam. Teema, probleem, kontekst, ülesehitus.

 

TARBETEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Avaldus. Elulookirjeldus (CV). Kiri. Apellatsioon. Volikiri. Protokoll. Kohustuslikud rekvisiidid. Tarbekirjade vormistamise põhinõuded.

 

TEADUSTEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Uurimistöö: etapid, ülesehitus ja vormistamine. Refereerimine. Tsitaat. Allikaviide. Suuline ja kirjalik referaat. Konspekteerimine. Olulise markeerimine tekstis, märgid ja märkused serval, olulisima leidmine, alapealkirjad.

 

KIRJANDI OLEMUS JA ERIPÄRA. Essee olemus ja eripära. Kirjaliku teksti vormistus.

 

SUULINE TEKST. Suulise teksti vormistus. Sõna-sõnalt üleskirjutatud kõne esitamine, tugisõnadele toetuv kõnelemine, peast kõnelemine. Kõneleja välimus, kehahoid, silmavaade, miimika, žestid. Ilmekas esitus: artikulatsioon, intonatsioon, tempo, paus, rõhk. Esinemine. Esinemishirm, selle põhjused, võimalik vältimine.

 

Õpitulemused.

Õpilane:

- mõistab korrektse suulise ja kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust;

- teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe;

- oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks;

- oskab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili;

- oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kaitsta kõnes ja  kirjas;

- oskab esineda olmekõnega ja järgida publiku ees esinemise nõudeid;

- oskab kirjutada tarbekirju, kirjandit ja uurimust.

 

 

 

Eesti keele struktuuri I kursus (10. klass)

 

KEELE OLEMUS. Keelemärk, sünonüümia, homonüümia, polüseemia.

 

FONEETIKA. Fonoloogia. Häälik ja foneem. Vokaalide ja konsonantide liigitus. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Silp, rõhk ja välde. Palatalisatsioon. Eesti keele fonotaktika põhijooned.

 

MORFOLOOGIA. Sõnaliigid. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnaliigi piiritlemine. Morfeem. Vormimoodustuse vahendid: tüveteisendused ja aglutinatsioon. Astmevaheldus ja teised tüveteisendused. Käändsõna vormimoodustus. Pöördsõna vormimoodustus, käändelised ja pöördelised vormid.

 

Eesti keele struktuuri II kursus (11. klass)

 

SÕNAMOODUSTUS. Sõnade tuletamine ja liitmine. Tuletusliited, tuletiste tähendus. Liitsõnamoodustuse mallid. Liitsõna tähendus.

 

SÜNTAKS. Lauseliikmed ja fraasid. Tegusõna ja öeldis. Verbirektsioon. Eitus. Subjekti ja objekti funktsioon ja tunnused. Määrus. Täiend. Liht- ja liitlause. Liitlause liigid. Lauselühendid ja nende funktsioonid. Eesti keele sõnajärg.

 

MAAILMA KEELELINE MITMEKESISUS. Keelkonnad. Eesti keel kui soomeugri keel. Soomeugri keeled ja indoeuroopa keeled, nende struktuurilised erinevused. Keeletüpoloogia. Keelte sarnastumise ja eristumise põhjused. Eesti keele areng ja eesti kirjakeele kujunemine. Murded.

 

Õpitulemused

Õpilane:

- teab keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid;

- teab keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuuri eripära;

- teab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi;

- teab soomeugri ja indoeuroopa keelkonna tähtsamaid keeli;

- oskab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda.

 

Õigekeelsuse kursus (12. klass)

 

ÕIGEHÄÄLDUS. Eesti häälduse omapära. Veaohtlikud üksikjuhtumid. Võõrnimehääldus.

 

ÕIGEKIRJA PÕHIMÕTTED. Obligatoorne ja fakultatiivne ortograafiareeglistikus.

 

VÕÕRSÕNAD. Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned. Veaohtlikud õigekirjajuhtumid. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri. Võõrsõnapoolituse tavad ja iseärasused.

 

ALGUSTÄHE ORTOGRAAFIA. Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad, kohanimed. Jutumärgid pealkirjades, nimede esiletoojana tekstis; nimi täiendina.

 

NIMEDE KIRJUTUS. Ees- ja perekonnanime kooskasutus: järjestus, hääldus, nende sotsiaalne tähendus. Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine. Nimetuletiste õigekiri.

 

LÜHENDID. Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis. Lühendite lugemine ja õigekiri. Kirjavahemärgid lühendeis. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri.

 

SÕNAVORMISTIK LAUSES. Käändsõnade väär- ja ületarvitus. Käänete väärtarvitus. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiiliväärtus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine. Arvude märkimine kirjas. Raskemate asesõnade käänamine; asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus. Muutumatute sõnade väärtarvitus. Stampverbid. Ajakategooria väljendusvõimalused ja väärtarvitus. Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana. Eituse ja passiivi õige kasutamine.

 

SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTUS. Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutumatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina.

SÕNAJÄRG. Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg. Sagedaste sõnade rektsioon. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon. Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis. Lauselühendid ja nende õigekeelsus. Lauseehituse taunitav võõrapärasus. Fraaside ühemõtteline ühendamine.

 

KEELENDITE VALIK. Omasõna-võõrsõna, lausetarind sõltuvalt keelekasutusolukorrast – suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik või argipöördumine. Keele-etikett. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.

 

Õpitulemused

Õpilane:

- valdab eesti kirjakeelt;

- mõistab keelehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust;

- teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust;

- oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale;

- oskab kasutada õigekeelsusallikaid.

 

3. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused eesti keeles

Gümnaasiumi lõpetaja valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust:

- teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi;

- teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi;

- teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe;

- oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel;

- oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada;

- oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale;

- oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.

 

 

KIRJANDUS

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Kirjanduse ainekava sisaldab gümnaasiumiastmes 9 kohustuslikku kursust. Ühe kursuse maht on kuni 35 õppetundi. Parema ülevaatlikkuse saamiseks on kirjanduse ainekavas poeetika, maailmakirjandus ja eesti kirjandus eraldi grupeeritud. Kirjanduse loendi ajalooline esitus ei ole kursuste koostamisel siduv. Kirjandus- või vooluloolisuse kõrval võib õpetuses rakendada ka liigi, žanri, karakteri, keeleruumi (sh murdekeele) või geograafilisuse põhimõtet või muud temaatilist ülesehitust, täiendada diakroonilist vaatlust sünkroonilisega. Kirjanduse loendi rohked alternatiivid võimaldavad paindlikku lähenemist, õpilaste ja õpetaja omapära arvestamist. Õppeaja jooksul on õpilasel kohustuslik lugeda vähemalt 20 ilukirjandusteost, mille valikule ainekavas viidatakse suurtähtedega.

 

Õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi kirjandusõpetus taotleb, et õpilane väärtustaks ilukirjandust kui:

- kunsti;

- esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujundajat;

- tunde- ja mõttemaailma ning keelekasutuse olulist rikastajat;

- loovuse arendajat;

- kogemuste vahendajat, ühiskonda integreerijat ja minapildi avardajat;

- rahvus- ja maailmakultuuri tähtsat osa.

 

II.  Tugiained.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

11. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

12. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

 

 

 

 


IV. Ainekava kursuste kaupa.

 

1. Õppeaine sisu.

1.1.  Teemad ja alateemad.

1.2. Põhimõisted.

 

Maailmakirjandus

I kursus

ANTIIK-, KESK- JA RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid “Iliasest” või “Odüsseiast”. Näiteid eepostest. Antiiklüürika näiteid. Antiikteater. Antiiktragöödia näiteid. ”Kuningas Oidipus”. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 2– 3 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend. Cervantes Saavedra “Don Quijote” (katkendeid).

 

II kursus

KLASSITSISM, VALGUSTUS. Klassitsismi iseloomustus. Molière`i üks näidend. Valgustuse iseloomustus. Näiteid Voltaire’i või Rousseau’ teostest. Näiteid Goethe loomingust. “FAUST” (I osa, katkendeid II osast).

 

III kursus

ROMANTSISM VENE JA EESTI KIRJANDUSES. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Romantismi iseloomustus. HUGO või MÉRIMÉE või SANDI või SCOTTI või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Shelley või Heine luule. Näiteid Puškini või Lermontovi loomingust. “JEVGENI ONEGIN”. N. Gogol ”Revident”.

 

EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG.

Eesti rahvaluule, selle liigid ja vorm.  Kreutzwaldi tegevus. “Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1–2 muinasjuttu). "Kalevipoeg". Koidula tegevus. Luule. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Teose aja- ja elulooline taust. Eepos. Romaani ja novelližanri kujunemine. Jutustus, lühivormid. Essee.

 

IV kursus

REALISM. Realismi iseloomustus. STENDHALI või BALZACI üks romaan. DOSTOJEVSKI või TOLSTOI üks romaan. TŠEHHOVI 1–2 novelli ja üks äidend. A. Kivi „Seitse venda“.

 

V kursus

EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL.(REALISM JA UUSROMANTISM) Kitzbergi üks jutustus ja näidend. Vilde üks proosateos ja näidend. Juhan Liivi looming. Luule.

"Noor-Eesti" kirjanduse, keele ja kunsti uuendajana. Suitsu luule. Tuglase tegevus. Tuglase 3–4 novelli. Enno ja Ridala luule näiteid. "Siuru" ja "Tarapita". Underi luule. Visnapuu luule näiteid. Adsoni või Barbaruse või Adamsoni luule näiteid. TAMMSAARE üks proosateos. “TÕDE JA ÕIGUS” (1–2 osa). Tammsaare või Raudsepa üks näidend. GAILITI või MÄLGU üks romaan. Gailiti või Vallaku 1–2 novelli. Elulähedusliikumine. Sütiste luule näiteid. "Arbujad". Alveri luule. Talviku või Masingu või Kangro luule näiteid. RISTIKIVI üks proosateos.

ILUKIRJANDUSLIKU TEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Ilukirjanduslikud stiilid. Kujundlik keelekasutus. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor. Kirjanduse žanrid, põhi- ja segaliigid.

LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim, värsisüsteemid ja -mõõdud. Luuletus. Lüroeepika.

DRAMAATIKA. Dialoog; sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.

 

VI ja VII kursus

MODERNISM 20. SAJANDI KIRJANDUSES. T. Manni või Woolfi või Borgese või Singeri või Salingeri üks proosateos. FITZGERALDI või REMARQUE’i või HEMINGWAY või VONNEGUTI või GARCÍA MARQUEZE üks romaan. WILDE’i või HESSE või KAFKA üks proosateos. BULGAKOVI või AJTMATOVI üks romaan ja K. HAMSUNI üks romaan. Üks proosateos Skandinaavia kirjandusest. Modernistlik luule. Näiteid 3–4 autori loomingust: Baudelaire, Mallarmé, Verlaine, Rimbaud, Verhaeren, Apollinaire; Whitman; Rilke; Blok, Ahmatova, Majakovski, Jessenin; Garcia Lorca; Tagore; Leino; Eliot, Thomas. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 2–3 autori loomingust: Ibsen, Maeterlinck. Postmodernismi iseloomustus.

Üks MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

 

 

VIII ja IX kursus

EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Vihalemm, Lepik, Laaban, I. Grünthal, Kolk. Näiteid 2–3 autori loomingust: Jakobson, Leberecht; Hint, Merilaas, Sang, Vaarandi, Smuul. P. KRUSTENI või KANGRO või MÄGI või UIBOPUU või HELBEMÄE või VIIRLAIU üks proosateos. 50.– 60. aastate poeetikauuendus. Näiteid 3–4 autori luulest: Kross, Alliksaar, Laht, Kaalep, Niit; Ehin, Kaplinski, P.-E. Rummo, Luik. H. NÕU või VALTONI või TRAADI või VAHINGU või UNDI üks proosateos.  Näiteid Krossi või Meri proosast. KROSSI üks romaan. Kõivu või Vetemaa või Kruusvalli üks näidend. Näiteid 2–3 autori loomingust: Ivask, Laaman, Runnel, Isotamm, Üdi/Viiding, Kareva. KAUGVERI või BATURINI või LUIGE või SAADI või MUTI või ÕNNEPALU üks proosateos. Sajandivahetuse postmodernistlikke suundumusi. Näiteid 2–3 autori loomingust. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

 

2.1.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest); muusikaajalooga.

 

2.1.2.  Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Keskonna ja säästva arengu teemat käsitletakse E. Hemingway, K. Hamsuni, T. Ajtmatovi, Bulgakovi, Tammsaare loomingule toetudes.

Turvalisus

Turvalisuse ja kodumaa teemat käsitletakse enamiku poeetide ja prosaistidest Dostojevski, Balzaci, Remarque´i, Goethe, Shakespeare´i, Kreutzwaldi, Tšehhovi ja Ristikivi loomingu kaudu.  

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Nimetatud teema on kõne all tekstiõpetuse kursustes ja postmodernistliku uudiskirjanduse käsitlemisel.

 

2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatite, loovtööde, uurimistööde, luulekavade, arvestuslike tööde ja dramatiseeringute koostamine ja ettekandmine.

 

3. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused.

Gümnaasiumi lõpetaja:

- mõistab ilukirjanduse väärtust ja hindab kujundlikku mõtlemist ning keelekasutust;

- on lugenud vähemalt 20 ilukirjandusteost;

- teab kirjanduse igast etapist vähemalt üht teost põhjalikumalt;

- teab kirjanduse žanre ja poeetika põhimõisteid;

- oskab loetut suhestada aja, koha ning teiste tekstidega;

- oskab analüüsida kirjandusteose kujundikeelt, sisu ja vormi;

- oskab loetu kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

 

 

 

 

VÕÕRKEEL                                                                                                                                üles

 

Võõrkeel üldhariduskoolis

 

Eesti kultuuri ja majanduse areng on võimalik vaid tihedas infovahetuses maailmakultuuri ja -majandusega. Avardunud reisimis-, töötamis- ja suhtlemisvõimaluste tõttu on pea kõigil inimestel vaja ja võimalik kasutada võõrkeeli. Erinevate võõrkeelte valdamine loob tingimused rahvusvaheliseks koostööks; see näitab ka rahva kultuuritaset ja haritust.

 

Võõrkeeleõpetus annab õpilastele keeleoskuse, mis võimaldab autentses keelekeskkonnas iseseisvalt toimida, õppida tundma erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure; oma ja võõra võrdlemine aitab erinevusi mõista ja aktsepteerida.

 

Võõrkeelte abil on võimalik hankida informatsiooni, mis pole emakeeles kättesaadav. Võõrkeele omandamisega saab õpilane täiendava juurdepääsu erinevatele teadmisallikaile (nt teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jne), mis omakorda toetab õpinguid teistes ainetsüklites.

 

Võõrkeeleõpetuse üks olulisemaid ülesandeid on sisendada õpilasele eneseusku, kindlustunnet, kujundada võõrkeelte edasiseks õppimiseks vajalikke oskusi ja vilumusi.

 

Gümnaasiumi lõpuks peaks õpilane olema omandanud vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era- ja tööalasel suhtlemisel (Euroopa Nõukogu B2 e “iseseisva suhtlemise tase”). Ka teise võõrkeele omandamise tase peaks jõudma lähedale A-võõrkeele omandamise tasemele. Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalus valida kolmas (C) võõrkeel.

 

Kool otsustab oma reaalsetest võimalustest lähtuvalt, millist  keelt õpetada A-, B- või C-võõrkeelena. 

 

Võõrkeelte õpet võib vastavalt kooli eripärale integreerida mõne teise aine õppega. Võõrkeeles võib olla mõni tunni osa, tund, aineosa või ka terve kursus.

 

Võõrkeele ainekava koostamisel arvestab õpetaja teadmistega, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu, ning täiendab teiste ainete kursusi oma aine spetsiifiliste vahenditega.

 

Õppetegevus

 

I KOOLIASTE

 

Võõrkeeleõpetus I kooliastmes annab lapsele mitmekülgseks arenemiseks lisavõimaluse, soodustab lapse positiivset häälestatust võõrkeelte suhtes, toetab tema üldist arengut ning arendab seetõttu tema emotsionaalseid, sotsiaalseid, kognitiivseid, loome- ja keelevõimeid.

 

Esimese võõrkeele õppimise kogemused võivad määrata suhtumise võõrkeelte õppimisse üldse. Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb lastekultuurist, ümbritsevast keskkonnast. Eriti I kooliastmes on tähtis, et võõrkeeleõpetuse sisu vastaks laste huvidele, oleks orienteeritud lapsele, mõjutaks ta tunde- ja mõttemaailma, fantaasiat, loovust. Ka I koolialgastme võõrkeeleõpetuses on tähtsal kohal ainetevahelised seosed, võõrkeeleõpetuse kaudu avardatakse emakeeles loodud maailmapilti.

 

Õppimine ja õpetamine peab haarama lapse kõiki meeli, aitama suunata lapse arengut tervikuna, arvestades tema individuaalseid iseärasusi. Õppematerjali sisu, töömeetodite ja -võtete ning positiivse suhtlemise kaudu tundides tuleb ergutada lapse loomulikku teadmishimu, huvi võõrkeele õppimise, silmaringi laiendamise, õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade ja nende kultuuri vastu.

 

Keeleõpetuse eesmärk on õpetada kasutama keelt loomulikes suhtlusolukordades, seepärast loob õpetaja klassis võimalikult loomuliku keelekeskkonna. Kommunikatiivse suunitluse teenistuses on temaatika, sõnavara, õppemeetodid ja -vormid. Keeleõpetaja peab arvestama, et 8–9-aastaste laste psüühilised võimed on vanemate õpilaste võimetest erinevad. Selleealisi iseloomustab mehaaniline mälu, kergesti hajuv tähelepanu, konkreetne esemeline maailm, suur liikumis- ja suhtlemisvajadus ning tegutsemissoov.

 

Kuulamine ja rääkimine on sellel etapil esmatähtsad. Kuulamisoskuse arendamiseks kasutab õpetaja võimalikult vähe emakeelt. Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama üksikuid sõnu, sõnagruppe, lauseid ja seoseid nende vahel, aga ka hääletooni, intonatsiooni osa teksti mõistmisel. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelerääkimisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Eriti oluliseks tuleb pidada õigete hääldusaluste omandamist. Hea häälduse saavutamine eeldab sihikindlat harjutamist ka järgnevates klassides.

 

Võõrkeele õpetamist on soovitatav alustada suulise eelkursusega, et arendada lapse kuulamisoskust. Laps peab õppima uut keelt kõla järgi eristama, sõnas häälikuid eristama, kuid ka kõneleja miimika ja žestide järgi kõne sisu prognoosima.

 

Õpilase mina on väga tugev motiveerija. Võõrkeeleõpetuses saab selleks kasutada rollimänge, dramatiseeringuid, rütmi- ja liisusalme, sõnamänge.

 

Kõnelemisoskuse arendamiseks õpetame õpilasi kompensatoorseid strateegiaid kasutama: üleküsimine, uuesti alustamine, mitteverbaalsed väljendusvahendid: žestid, miimika, imiteerimine.

 

Eriti õppimise algetapil on olulised sõnalised positiivsed hinnangud: hinnatakse ainult positiivseid tulemusi. Õpiedukuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse tervikarengut: väljendusoskust, loovust, sotsiaalset ja keelelist arengut. Lause keeleline õigsus ei ole seejuures esmatähtis.

 

I kooliastmes peab hindama kõike, mida on omandatud: järele hääldamist, sõnatähenduse taipamist, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskust, õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutust jne.

 

II KOOLIASTE

 

Jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: see, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi.

 

Õpimotivatsiooni säilitamiseks ja tulemuslikumaks õppimiseks kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, intervjueerimine, dramatiseering jms) ning meediavahendeid (video, arvuti).

 

Esimese võõrkeele õppimise käigus õpitakse tundma õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada, kujunevad eeldused teiste võõrkeelte kiiremaks õppimiseks. Kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatutega, kuid ka mälu- ja kognitiivsete strateegiate tundmaõppimine, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.

 

 

III KOOLIASTE

 

Kõigi osaoskuste kompleksne arendamine on õpetaja jaoks primaarne. Õpimotivatsiooni arendamiseks ja säilitamiseks kasutab õpetaja erinevaid metoodilisi võtteid, nt paaris- ja rühmatööd, intervjueerimist, rollimänge. Oluline on, et õpilased omandaksid võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni. Taotluseks on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal võõrkeelset (adapteeritud) laste- ja noorsookirjandust, jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste (TV- ja raadiosaated, ajakirjandus, Internet jm). Loetu ja kuulatu kaudu õpib õpilane kontekstist tuletama sõnade ja väljendite tähendust.

 

Kuulamisoskuse arendamiseks õpitakse kasutama erinevaid kuulamisstrateegiad, olulise eristamist ebaolulisest ning mõtteliste seoste loomist. Oluline on varem õpitu rakendamine.

 

Lugemisoskuse arendamiseks õpitakse ära tundma erinevaid tekstiliike ja neis teatud laadi informatsiooni eeldama. Õpitakse kasutama erinevaid lugemisstrateegiad (globaalne, selektiivne, detailne lugemine).

 

Kõnelemisoskuse arendamisel tegeldakse pidevalt õige intonatsiooni ja häälduse arendamisega, harjutatakse vestlus- ja sidusa teksti esitamise oskust ning selleks vajalikke strateegiad.

 

Kirjutamisoskuse arendamine algab elementaarsetest ülesannetest (lünkade täitmine, sõnastikust õige sõna leidmine ja kirjutamine jms). Kirjutamisoskus eeldab teatud sõnavara ja keelestruktuuride valdamist, samas ka kirjaliku tekstiloome põhietappide (teksti kirjutamine, kavandamine ja viimistlemine) õpetamist.

 

 

GÜMNAASIUM

 

Gümnaasiumiõpilane on omandanud vajalikud õpioskused iseseisvaks tööks ja jätkab nende täiendamist. Gümnaasiumiastmes suureneb õpilase individuaalsete õppeülesannete osakaal, sealhulgas lisandub tunniväline lugemine.

 

Põhikooliastmes omandatud töövõtetele (rühma-, paaristöö, rollimängud, intervjuud, projektid) lisanduvad uurimuslikud õppeülesanded, mis suunavad õpilase otsima informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest, sh Internetist.

 

 

I  KOOLIASTE

3. KLASS

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Inglise keele õpetusega 3. klassis taotletakse, et õpilane:

- huvi äratamine ja alalhoidmine võõrkeelte õppimise ja kasutamise vastu; teiste rahvaste kultuuri tavavade ja kommete vastu;

- võõrkeele kui praktilise suhtlemise vahendi omandamine tasemel, mis võimaldab adekvaatselt mõista suuliselt ja kirjalikult edastatud teavet, seda interpreteerida ning ise oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada;

- õpilase isiksuse ja keeleliste võimete arendamine;

- erinevate võtete ja viiside omandamine, mis hõlbustab võõrkeelte õppimist;

- sõnaraamatute, käsiraamatute ja muude vajalike teatmeteoste kasutamine.

 

II. Tugiained.

Inglise keele tugiaineteks on emakeel, kodulugu, muusika, käsitöö.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

3.klassis on 135 tundi õppeaastas (4 tundi nädalas).

 

IV. Ainekava.

 

1. Õppeaine sisu ja põhimõisted.

 

Suhtlusoskused:

- tervitamine ja hüvastijätmine;

- enda ja oma kaaslaste tutvustamine;

- palumine ja tänamine;

- vabandamine;

- nime küsimine ja nimetamine, nimede häälimine;

- vastamine telefonikõnele, telefoninumbri ütlemine;

- ettepaneku tegemine ühiseks tegevuseks;

- kahetsuse väljendamine;

- õnnitlemine sünnipäeval;

 

Kõnearendus- ja lugemisteemad:

Mina ise:

                - nimi

                - vanus

                - kehaosad

Minu perekond ja kodu:

                - pereliikmed

                - sugulased

                - maja

                - korter

                - lemmikloomad

Minu ja minu vanemate töö:

                - kodus

Minu kool ja klass:

                - koolipäev

                - kooliruumid

                - koolitarbed

Minu päev:

                - igapäevased tegevused.

 

Keeleteadmised:

 

Käsitletavad teemad                          Põhimõisted                                          Arendatavad oskused

Nimisõna                                               nimisõna ainsus, mitmus                   reeglipärase mitmuse

                                                                                                                                moodustamine

Artikkel                                                  artikkel                                                  artikli kasutamine

Umbmäärane ja määrav

artikkel

 

Omadussõna

tarind: too + adjective

 

Arvsõnad                                                                                                              arvsõnade praktiline

                                                                                                                                kasutamine

põhiarvud                                                                                                             loendamine, vanus, kell

kellaaeg (täistund)

aasta

 Asesõna                                                naissugu, meessugu                             asesõnade õige kasutamine

 isikulised

 omastavad

 näitavad (this, that, these)

 Küsisõna                                                                                                              küsimuste moodustamine

 who                                                                                                                       ja nendele vastamine

 what

 where

 Tegusõna                                             tegusõna                                                                be- vormide kasutamine

 põhitegusõna ja                                                                                                 kõnes ja kirjas

 abitegusõna (be)

 modaaltegusõna (can)

 Tegusõna vormistik                                                                                           kestva oleviku

                                                                                                                                moodustamine

 Present Progressive                                                                                             ja kasutamine

 Sidesõna

 and

 but

 Eessõõna                                              eessõna                                                  eessõnade õige  kasutamine

 in

 on

 at

 to

 

 

 Lauseõpetus                                                                                                     eitavate ja küsilausete

                                                                                                                             moodustamine

 Lihtlause sõnajärg                                                                                           ning kasutamine kõnes

 jaatavas

 eitavas

 küsilauses

 Lühivastused: yes, I am ~                                                                                            lühivastustega vastamine

 No,... yes, I can ~ no, ...                                                                                 “kas” küsimustele.

 Sõnatuletus                                                                                                      arvsõnade õppimine

 arvsõna tuletusliited                                                                                       kasutades tuletusliiteid

 -teen, -ty

 Tähestik                                                                                                            tähtede kirjutamine ja 

                                                                                                                                hääldamine

tähtede nimed ja sõnade                   sõnade tähthaaval   ütlemine  (spelling)

 häälimine            

 

2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on matemaatika: arvsõnade õppimisel matemaatiliste tehete kasutamine 100 piires.

Käsitöö ja joonistamine, õpilase käeline arendamine:  õppevahendite meisterdamine ja joonistamine õpilaste individuaalse ja ühistööna – sõnapildid, ristsõnad, doomino mäng, vms.

Emakeel: lauseehituse, häälikute häälduse võrdlemine inglise keelega.

Kodulugu: õpilase lähima ümbruse tundmine; koolis ja kodus olevate esemete nimetused.

Muusika: laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

 

2.2.   Läbivate teemadekäsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Looduskeskkond: eesmärgiks on kujundada õpilase keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat, huvi looduse vastu, loodusesse ja kaasinimestesse austusega suhtumist.

Sotsiaalne keskkond: perekond ja selle liikmed, klassikaaslased ja sõbrad, sugulased ning tema ja nendevahelised suhted.   

Kutsesuunitlustöö: kujundada õpioskusi võõrkeele õppimisel, teavitada õpilast võõrkeele  osatähtsusest igapäevaelus ning oma tulevases töös ning õpingutes.

Infotehnoloogia kasutamise oskus: õpilastele olemasolevate eakohaste õppematerjalide ja erinevate keeleõppeprogrammide tutvustamine. Õpilaste juhendamine keeleõppeprogrammide iseseisvaks  kasutamiseks.  Inglise keele oskuse vajalikkuse rõhutamine infotehnoloogia kasutamises.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

 

3. klassi lõpuks õpilane

KUULAMISEL

- saab aru korraldustest, mida õpetaja tunnis kasutab;

- saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest;

- eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi.

 

KÕNELEMISEL

-  oskab ennast ja oma kaaslast tutvustada, rääkida kodust, perekonnast,  sõbrast, oskustest,  koolitarvetest;

-  oskab kasutada õpitud keelendeid, et end arusaadavaks teha igapäevastes olukordades: tervitada (omaealist, täiskasvanut) ja jätta hüvasti; tutvustada ennast ja oma sõpra; küsida kaaslase nime;

paluda ja tänada;  ütelda oma ja küsida sõbra telefoninumbrit; soovida õnne sünnipäevaks; oskab öelda oma vanust ja numbreid 1 – 100; oskab öelda kellaaega täistundides ja nimetada opäevaaegu; oskab häälida oma nime.

LUGEMISEL

- saab aru tuttava sõnavaraga lugemistekstist;

- saab aru kirjalikest tööjuhenditest;

- oskab intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte, luuletusi.

 

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime;

- oskab õigesti kirjutada sõnu, mida vajab õppematerjalides olevate mõistatuste ja ristsõnade lahendamisel;

- oskab juhenddamisel lõpetada lauseid ja fraase.

 

 

 

II KOOLIASTE

 

4. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus.                                                             

 

 

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- ja  kuulamisteemad:

 

MINA: nimi, vanus, kehaosad, haigused, riietus.

PEREKOND ja KODU: aadress, kodu, korter, aiatööd, puuviljad.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused.

KESKKOND, KODUKOHT: loodus, aastaajad, kuud, loomad.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: jõulukombed,         Valentinipäev.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, toit, minu päev, nädalapäevad, tee küsimine ja juhatamine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: kool, klassituba, koolipäev, õppevahendid, sõbrad.

HARRASTUSED ja KULTUUR: hobid, suvised tegevused.

 

2.2.    Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: mitmuse moodustamine + erandid (children, feet, mice, sheep, volves), aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde moodustamine (more...than)

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev.

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna can.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple ja Present Progressive), tarindid want to + verb ja would like to + verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses, lühivastused.

SÕNATULETUS: arvsõna tuletusliited -teen ja -ty, tegusõnast nimisõna moodustamine liitega -ing.

TÄHESTIK: tähtede nimed ja sõnade häälimine.

ÕIGEKIRI: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

 

 

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- lauseehituse võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika - arvsõnade õppimisel;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus;

inimeseõpetus - tervis, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

 

2.3.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (lemmikloomad, ümbritsev loodus, vaba aja veetmine looduses).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (grupi- ja paaristöö oskuse arendamine).

Turvalisus (liiklus, teeküsimine ja -juhatamine).

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- eristab selgelt kuni kahe erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;

- saab aru tuttava sõnavaraga tekstidest;

- oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, jutte ja luuletusi.

- oskab leida tekstist olulist;

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada aadressi;

- oskab eeskuju järgi kirjutada õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

 

 

 

5. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.                                                             

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja  kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus,

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kodu, korter, aed, õu, aiasaadused.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilm, aastaajad, kuud, loomad; Eesti (asukoht, pealinn, sümbolid).

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom (England, Scotland, Wales, Ireland), USA, Canada, Australia, New Zealand + pealinnad, sümbolid; pühad (April Fool's Day, Easter, Independence Day, Halloween, Christmas).

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: minu päev (päevakava), tervislikud eluviisid, pidulikud üritused (+ söök).

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolipäev, õppevahendid, õppeained, tunniplaan, õpikud, koolimaja, kooliruumid, korrused, õpioskused.

HARRASTUSED ja KULTUUR: ühised tegevused, mängud.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne, aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, väljendid have + umbmäärane artikkel või nullartikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde ja ülivõrde moodustamine (as...as, more...than) + erandid.

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev, kellaajad (quarter/half).

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõnad can, could, must, have to.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple, Present Progressive + erandid, Past Simple: jaatav, eitav ja küsiv vorm), reeglipärased ja ebareeglipärased verbid, tarindid  be going to + infinitive, let's + verb, Why don't we + verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually, oleviku ja mineviku ajamäärused määrsõnadega every, last yesterday, ago.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, üld- ja eriküsimus, lühivastused.

TÄHESTIK:kordamine.

ÕIGEKIRI: omadussõna võrdlusastmed, verbi II põhivorm, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

 

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus, ilm, aiasaadused;

inimeseõpetus - tervis, tervislikud eluviisid, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

 

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (rahvuspargid).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (töökuse ja aususe väärtustamine).

Turvalisus (tervislikud eluviisid).

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- õpib eristama kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

 

 

 

6. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

- saab hakkama kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega õpitud sõnavara piires;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- kuulamis- ja kirjutamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused.

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kirja kirjutamine

SÕBRAD: ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: Eesti, pealinn, asukoht, ümbritsevad maad, ajalugu; loomad, linnud, taimed: nende eluviisid ja elukeskkond.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom, London: vaatamisväärsused, tavad: Thanksgiving, Christmas, Shrove Tuesday.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: liiklus, liiklusvahendid, peod, söögiriistad + laua katmine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolivaheajad,õpetajad, ametid ja elukutsed.

HARRASTUSED ja KULTUUR: reisimine, huvialad ja hobid, sport, muusika, raamatud, leiutised.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, erandlik mitmus (man/men, tooth/teeth), aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne.

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma.

Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as…as, not as…as, more…than); tarindid too + adjective ja not + adjective +enough.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, lihtmurrud (pool ja veerand), osa tervikust (2 out of 10); kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad (omadussõnalised vormid my, your jt), näitavad asesõnad this, that, these, those, küsivad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid.

Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must = have to, may), enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad;

tegusõna vormistik: üldajad (Present, Past and Future Simple), kestvad ajad (Present and Past Progressive), täisminevik (Present Perfect), käskiv kõneviis; tarindid to + infinitive, going to + infinitive, want to + verb (I want to help my mum), tingiv kõneviis (First Conditional); kaudne kõne (saatelause on olevikus);

 

 

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - loomad,linnud: nende eluviisid, elukeskkond;

ajalugu - viikingid, leiutised,vaatamisväärsused;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles, muusikariistad.

 

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ohustatud liigid, metsloomad ja -linnud ning nende elukeskkond).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (erinevate elukutsete tundmaõppimine).

Turvalisus (turvalisus sportimisel: kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsed jne.).

Meediaõpetus ja infotehnoloogia (raadio, televisioon, arvuti kui infoallikas ja meelelahutusvahend).

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajaliku informatsiooni;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

- oskab küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;

- oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab kirjeldada pilte;

- hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab kirjutada sõbrale kirja ja E-posti, kasutades õpitud keelendeid;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

- oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.

 

 

  

 

III  KOOLIASTE

 

I. Õppeaine eesmärk.

 

Eesmärgiks on saavutada A-keeles keeleoskuse tase, mis võimaldab igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EN B1 tase).

 

Süvendada huvi inglise keele õppimise vastu, omandada teavet inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist ning selle kaudu avardada silmaringi.

 

Arendada iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet ja oskusi hankida vajalikku materjali iseseisvalt erinevatest infoallikatest.

 

II. Tugiained.

Eesti keel (eesti keel)

Teised õpitavad võõrkeeled (saksa ja vene keel)

Ajalugu ja geograafia

Infotehnoloogia

 

III. Õppeaine ajaline maht.

7. klass - 3 tundi.

8. klass - 3 tundi.

9. klass - 3 tundi.

 

IV. Ainekava klassiti.

 

7. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandaks võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni;

- õpib tegema vahet olulise ja ebaolulise materjali vahel;

- hakkab mõistma keelekasustuse seost kultuuri ja käitumisega;

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õppetööst vabal ajal.

 

2.Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

Mina: huvid, võimed, oskused

Perekond ja kodu: ühistegevused

Sõbrad: suhted sõpradega

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, kodukoht, kultuuritavad ja kombed

Maailm: Euroopa rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain, sümbolid, kultuuritavad, kombed.

Igapäevased tegevused: liiklemine, kodused majapidamistööd, söömisharjumused.

Õppimine ja töö: kool ja klass, õpioskused.

Harrastused ja kultuur: kino, ilukirjandus, kollektsioneerimine, TV.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel üldiselt

Omadussõna: võrdlemine (astmed)

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoni numbrid

Asesõna: enesekohased, omastavad, rõhutavad (much, many, little, few)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, ajavormid (aktiiv)

Modaalverbid: can, may, must

Määrsõna: moodustamine –ly

Sidesõna: I ja II tingimuslause, because

Eessõna: aja- ja kohamäärustes kasutatavad (at, in, on, by,under jne.) Enamkasutatavad eessõnalised väljendid, e.g. interested in)

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas, eitavas lauses, lühivastused

Sõnatuletis: sufiks, prefiks (ly, able,un, re)

Õigekiri: suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõnade võrdlemine, arvsõna, kirjavahemärgid.

 

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Selles vanuseastmes integreerub keel teise võõrkeele, emakeele, ajaloo, geograafia ja muusikaga (Mina, meie ja kodu).

Ajalugu –suurmeeste elulood, antiiklegendid.

Geograafia – Eestimaa vaatamisväärsused,

                       Suurbritannia

                       Kuulsad vaatamisväärsused maailmas.

Muusika – instrumendid, muusika kui hobi. 

Bioloogia – kehaosad.

Matemaatika – murdarvud, kuupäevad.

Võrdlus teiste keeltega grammatikas.

 

2.4. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (recycling, rainforests, animal protection).

Meediaõpetus (TV, newspapers and magazines).

 

3.Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

- kuulamisel mõistab kuuldu sisu kasutades globaalset kuulamist;

- kõnelemisel oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires ja osaleda suunatud vestluses;

- lugemisel mõistab loetu sisu kasutades globaalset lugemist;

- kirjutamisel oskab kirjutada lihtsat seotud teksti (isiklik kiri, postkaart).

 

 

 

8. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- süvendaks võõrkeele õppimiseks vajalikke õpistrateegiaid;

- oskaks kaasa töötada paaris-ja rühmatöös ning rollimängudes;

- oskab tuletada uute sõnade ja väljendite tähendust kontekstis;

- kasutab keelt õppetööst vabal ajal.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: oskused, harjumused, tervis

Perekond ja kodu: ühistegevus, taskuraha

Sõbrad: erinevad iseloomud, usaldus

Keskkond: kodukoht, tavad ja kombed, ilmastik

Maailm: Euroopa maad,pealinnad,rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain – haridus, kirjandus, muusika, kunst

Igapäevased tegevused: söömine kodus ja väljaspool kodu, liiklemine, aed ja aiatöö

Õppimine ja töö: kool ja klass, ametid, õpioskused

Harrastused ja kultuur: teater, kino, kunst, raadio, TV

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

Nimisõna: ainsus, mitmus, erandlik mitmus

Artikkel: umbmäärane, määrav, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma, geograafilised nimed jne.

Omadussõna: Võrdlemine, erandid, moodustamine

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad

Asesõna: Asesõnade liigid, umbmäärased asesõnad, siduvad asesõnad (that, who, which)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, aktiivsed ajavormid, passiivi Present Simple, Past Simple, kaudne kõne, Future in the Past, modaalverbid ja nende paralleelvormid

Määrsõna: võrdlemine

Sidesõna: I, II, II konditsionaal, if, because, as soon as jne.

Eessõnad: enam kasutatavad eessõnad aja-, koha- ja viismäärustes, fraseoloogia

Lauseõpetus: sõnajärg lihtlauses, aja- ja sagedusmäärsõnad, it, there lause algul

Sõnatuletis: ees-ja järelliited

Õigekiri: kordamine , määrsõnad, tegusõnad, kirjavahemärgid

 

 2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuste edasi arendamine ja keelekasutuse süvendamine.

 

2.4.1  Intergratsiooni valdkonnad.               

Seosed teise õpitava võõrkeelega, geograafia, ajaloo ja kunstiõpetusega

Võõrkeeled – võrdlus keele alustega

Kirjandus – suuri sõnameistreid (Shakespeare, Kipling, Twain, Stevenson, Longfellow)

Botaanika – puud, lilled,viljad

Geograafia – USA , indiaanlaste elu

Elukutsevalik – tulevane elukutse, äriettevõtte rajamine

Matemaatika – arvud ja kuupäevad

Kunstiõpetus – teater

 

2.4.2. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ilmastik, loodushoid, loodusõnnetused)

Meediaõpetus (TV, raadio)

Turvalisus (koolivägivald, esmaabivõtted)

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutatdes globaalset ja selektiivset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks teate, kokkuvõtte või ümberjutustuse vormis ning osaleb vestluses suhtlussituatsiooni ja rollimängu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades globaalset või selektiivset lugemist.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti: isiklik kiri, postkaardid, kutsed, kirjeldavad esseed.

 

 

 

 

9. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saavutab sellise keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes; situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste;

- saab aru keelekasutuse seosest maa kultuuri ja käitumisharjumustega;

- oskab end kirjalikult õpitu ulatuses väljendada;

- on enesekindlam kasutama keelt väljaspool kooli.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus- lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: iseloom, harjumused, tervis

Perekond ja kodu:  suhted perekonnas

Sõbrad: erinevad isloomud, konfliktid ja nende lahendamine

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, ilmastik, Eestimaa looduse vaatamisväärsused

Maailm: tähtsamad maad, rahvused ja keeled

Õpitavad keelt kõnelevad maad:  USA, Austraalia, Kanada, sümbolid, kultuur

Igapäevased tegevused: ettevalmistus eluks

Õppimine ja töö: edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö

Harrastused ja kultuur: sport, kunst,draama, INTERNET

 

2.2 Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: õpitu kordamine, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad

Artikkel: kordamine, artikli puudumise juhud, kasutamine isiku- ja geograafiliste nimedega, väljendid artiklitega või ilma

Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid  not... enough, too... to, jne. Rahvused  ja kodakondsus

Arvsõna: kordamine, protsent, murrud, matemaatilised tehted, arvsõnade lugemine

Asesõna: kordamine, siduvad asesõnad who, whom, whose jne.

Tegusõna: Ajavormide kordamine (aktiiv, passiivi lihtajad), käskiv kõneviis, aegade ühildumine, tarind to+infinitive, gerundium, modaalverbid should, would

Määrsõna:  kordamine, erandid

Sidesõna: kordamine, after, before, therefore, both...and, (n)either...(n)or

Eessõnad:  kordamine ja vähemkasutatavad eessõnad, fraseoloogia

Lauseõpetus: kordamine, liitlause, määrsõnade koht lauses

Sõnatuletus:  ees- ja järelliited

Õigekiri: Kordamine

 

2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuse süvendamine, keelekasutuse avardamine.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Oskus otsida vajalikku materjali, toetudes tugiainetes e.g. infotehnoloogia, emakeel, geograafia jne. omandatule

Kunst – maalikunst - pildi analüüs, müüdid

Ajalugu – müüdid, Inglismaa ajalugu

Kirjandus – Macbeth

Geograafia – Suurbritannia jaotus, sümbolid

Bioloogia – keskkonnakaitse, looduse tähtsus meie elus

 

2.4.1.. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (global warming, nature protection, working environment)

Infotehnoloogia (oskus kasutada arvutit õppetöös)

Meediaõpetus . Ajakirjanduse kasutamine lisamaterjalide hankimiseks

Turvalisus. (bullying, drug abuse, smoking, alcohol)

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (edasi õppimine, elukutsevalik,)

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame , et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivse või detailset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu ja kogetu edasiandmiseks(lühireferaadi, jutustuse,pildi, ruumi, isiku kirjelduse vormis). Osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, rollimängu või intervjuu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades vastavalt vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist. Tunneb huvi ingliskeelse kirjanduse lugemise vastu.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti (isiklik kiri, teade, lihtne tarbekiri, kirjeldav/ jutustav essee, lühireferaat).

On võimeline sooritama riikliku eksami või sisseastumistesti inglise keeles 10. klassi astumiseks.

      

 

 

GÜMNAASIUM

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Gümnaasiumi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- omandab vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era-ja tööalaseks suhtluseks (EN B2 tase);

- huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks;

- suudab omandatut iseseisvalt edasi arendada;

- omandab huvi lugemise vastu ja lugemisvlimuse;

- oskab kasutada sõnaraamatut ja teisi inglise keelseid

allikaid;

- tunneb inglise keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke käitu- ja suhtlusnorme, nenede kasutamist kõnes ja kirjas.

 

II. Tugiained.

Inglise keele tugiaineteks on eesti keel, teised võõrkeeled, infotehnoloogia, geograafia, ajalugu, kunstiajalugu, muusika

 

III. Õppeaine ajaline maht.            

10. klass – 3 kursust/3 tundi nädalas, s.o 105 tundi õppeaastas.

11. klass – 4 kursust/4 tundi nädalas, s.o 140 tundi õppeaastas.

12. klass – 4 kursust/4 tundi nädalas, s.o 140 tundi õppeaastas.

 

IV. Ainekava klassiti

 

10. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- jätkab omandatud iseseisvate õpioskuste täiendamist;

- tunneb huvi tunniväliselt keele omandamise vastu;

- oskab teha uurimuslikke õppeülesandeid;

- oskab otsida informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest.

 

2. Õppeaine sisu

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: mina isksusena teiste seas

Perekond ja Kodu: kodu ja kasvatus, rollid perekonnas, lapsepõlvemälestused

Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted, sotsiaalsed probleemid

Keskkond, Eesti, maailm: maa ja linn, urbaniseerumine, loodus ja looduskaitse

Õpiatavat keelt kõnelevad maad: noorsooprobleemid meil ja mujal

Igapäevased tegevused: suhtlemine teeninduses, tervislikud eluviisid – toitumine

Õppimine ja töö: haridussüsteem ja õppimisvõimalused, töö ja tööpuudus, tehnika areng

Harrastused ja Kultuur: spordialad, looming – kunst ja kirjandus, infoühiskond

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

Nimisõna: liigid, üld-ja pärisnimed, loendamatud ja loendatavad, liitnimisõnad, omastav kääne

Artikkel: kasutamine üld-ja pärisnimedega, aine- ja abstraktsete nimisõnadega

Omadussõna: ing ja ed lõpulised omadussõnad, nimisõnastatud omadussõnad, võrdlusvormid (as...as jne),eritüvelised võrdlusastmed, omadussõnade järjekord

Arvsõna: murrud

Asesõnad: umbmäärased ja määravad (every, each, all other(s) jne)

Tegusõna: kõneviisid, aktiiv, passiiv (liitajad)

Tegusõna tüübid: põhivormid, modaalverbid, used to, be used to, tingimuslausete liigid, infinitive ja gerundium, aegade ühildumine kaudses kõnes

Määrsõna: liigid, funktsioon, struktuur, koht lauses, omadussõnadega vormilt ühte langevad määrsõnad

Eessõna: aja- koha- ja viisimäärutes eessõnad, eessõnalised fraasid, muutumatud fraasid

Lauseõpetus: kõrvallaused, idioomid, lausete ühendamine

Sidesõna: siduvad, vastandavad, järelduslikud jne. Erinevaid määruslauseid alustavad sidesõnad

Sõnatuletis: sõnade liitmine, ees-ja järelliited nimi-, omadus- ja tegusõnade moodustamiseks

Õigekiri: lühivormis, kokku  ja lahkukirjutamine, poolitamine

 

2.3. Integratsiooni valdkonnad.

Selles vanuses integreerub keel veelgi tugevamalt teiste võõrkeeltega ja infotehnoloogiaga

Saksa keel – keele päritolu ja grammatika seosed

Kunstiõpetus – teater, kujutav kunst

Perekonnaõpetus – viisakad kombed, kirjavahetuse nõuded, elukutsevalik, kuritegevus ja enesekaitse, riskid, tänavakuritegevus

Geograafia/majandusgeograafia – Suurbritannia vaatamisväärsused, töö-ja ärisuhted

Sport – spordihuligaansus, kuulsaid sportlasi

Kirjandus – Agatha Christie, Charlotte Bronte. S.Maugham

Ajalugu – Londoni Suur Tulekahju

Infotehnoloogia – virtuaalne tegelikkus

 

2.4. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkonna säästev areng (nature protection, environmental disasters)

Infotehnoloogia (virtuaalne tegelikkus, arvuti kasutamine õppetöös)

Meediaõpetus  (ajalehele artikli kirjutamine, graafikute lugemine, inglise keelse ajakirjanduse lugemine)

Turvalisus (tänavavägivald, noorsoo kuritegevus, narkootikumid)

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab olmeteksti ja telefoni teel edastatavat teksti, suudab jälgida raadio ja Tv vahendusel  teateid

Kõnelemisel kasutab võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku, oskab vestelda põhiteemaatika ulatuses ning suhelda vahetult või telefoni teel

Lugemisel suudab lugeda kasutusjuhendeid, määratleda teksti peaideed, oskab leida tekstidest talle vajalikku ja huvitavat informatsiooni

Kirjutamisel oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju, täita ankeete, vastata küsimustikele, oskab kirjeldavaid kirjandeid ja lühiartikleid ajalehele

 

 

 

  

 

11. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.    

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- jätkab omandatud iseseisvate õpioskuste täiendamist;

- tunneb huvi tunniväliselt keele omandamise ja praktiseerimise vastu;

- oskab teha uurimuslikke õppeülesandeid;

- oskab otsida informatsiooni erinevatset võõrkeelsetest teabeallikatest.

 

2. Õppaine sisu.

2.1. Teemad.

Mina: isksusena teiste seas, eripära, võimed.

Perekond ja kodu: rollid perekonnas, abielu ja perekond, õigused ja kohustused.

Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted, sotsiaalsed probleemid.

Keskkond, Eesti, maailm: urbaniseerumine, Kolmas Maailm, looduskaitse, kliima, loodusrikkused.

Õpitavat keelt kõnelevad maad: inglise keel kui maailmakeel, rahvusvahelised suhted, kombed.

Igapäevased tegevused: tervislikud eluviisid, suitsetamine, narkootikumid, abiandmine õnnetustes.

Õppimine ja töö: haridussüsteem Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused, eksamitehnika, töö ja tööpuudus, tehnika areng.

Harrastused ja kultuur: sport ja looming, kultuuritegelased, infoühiskond ja selle probleemid.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

a) Nimisõna: nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine, abstraktsed nimisõnad, kahekordne omastav (a friend of  theirs)

b) Artikkel: väljendid määrava või umbmäärase artikliga,  artikli puudumine

c) Omadussõna: omadussõna tuletamine, eritüvelised võrdlusastmed, täiend ja öeldistäiteline omadussõna, omastavad ja näitavad omadussõnad

d) Arvsõnad: lugemine ja kuulamine

e) Asesõna: umbisikulised (it, there) umbmäärased (some,any ja derivaadid)

f) Tegusõna: aktiiv, passiiv, partitsiibid, liitsishitis, tegevusnimi ja konstruktsioonid infinitivi ja gerundiumiga

g) Määrsõna: Mitmetähenduslikud määrsõnad (e.g. badly),  kahe erineva vormiga määrsõnad (e.g. loud – loudly)

Eessõna: nimi-,omadus-ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna (e.g. afraid of, belong to)

Lauseõpetus: kõrvallaused, idioomid, teksti seostamine tervikuks (kohesioon)

Sidesõna: tekstiosade sidumine sobivate sidesõnadega

Sõnatuletus: ees-ja järelliited uute sõnade moodustamisel

Õigekiri: koma kasutamise põhijuhud

 

2.2. Integratsioonivaldkonda kuuluvad keeled, kunst, infotehnoloogia ja emakeel

 Saksa keel – keele päritolu ja grammatika seosed

Kunstiõpetus – teater, kujutav kunst

Perekonnaõpetus – viisakad kombed, kirjavahetuse nõuded, elukutsevalik, kuritegevus ja enesekaitse, riskid, tänavakuritegevus

Geograafia/majandusgeograafia – Suurbritannia vaatamisväärsused, töö-ja ärisuhted

Sport – spordihuligaansus, kuulsaid sportlasi

Kirjandus – Agatha Christie, Charlotte Bronte. S.Maugham

Ajalugu – Londoni Suur Tulekahju

Infotehnoloogia – virtuaalne tegelikkus

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (alternatiivmeditsiin, urbaniseerumine, linn ja maa, 21. sajandi ohud)

Infotehnoloogia (arvuti kasutamine õppetöös ja iseseisev materjalide otsimine)

Meediaõpetus (graafikute lugemine, spetsiifilise temaatikaga ajaleheartiklite kirjutamine)

Turvalisus (perevägivald)

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (kutsetestid, avalduste kirjutamine töö otsimiseks)

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelste teksti kuulates. Suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi.

Kõnelemisel oskab vestelda põhitemaatika ulatuses, esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti, tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada.

Lugemisel suudab funktsionaalstiililt erinevaid tekste lugeda, oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Kirjutamisel oskab kirjutada elulookirjeldust; kirja panna olulist infot lühiloengut või telefoni kõnet jälgides.

 

 

 

12. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- süvendab omandatud iseseisvaid õpioskusi;

- on valmis suhtlema antud keeles eri olukordades ja aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest vestlusest;

- suudab õpitud keele baasil juurde õppida teisi võõrkeeli;

- tunneb huvi õpitava keele maade ja kultuuri vastu ega eksi nende kultuuridele iseloomulikes käitumis- ja suhtlusnormides;

- oskab kasutada kõiki tema käsutuses olevaid infoallikaid.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-  ja lugemisteemad.

Mina: isksusena teiste seas, eelistused tugevused ja nõrkused.

Perekond ja kodu: abielu ja perekond, perekonna eelarve.

Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted ja sotsiaalsed probleemid.

Keskkond, Eesti ja maailm: valitsemiskord Eestis, majandus- ja kultuuritavad, rahvusvahelised suhted.

Õpiatavat keelt kõnelevad maad: valitsemiskord ja rahvusvahelised suhted.

Igapäevased tegevused: tervislikud eluviisid, globaalsed probleemid.

Õppimine ja töö: õppimisvõimalused Eestis ja mujal, õppimis- ja eksamitehnika, tehnika areng, tööturg.

Harrastused ja kultuur: reklaam ja selle roll, infoühiskond ja selle probleemid.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: kordamine, ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud (e.g. all, every, none,etc).

Artikkel: kordamine, artikli asendajad, erandid , artikli puudumine.

Omadssõna: kordamine, sõnajärg mitme täiensõna puhul, omadussõna+ to-infinitiiv, that-osalause.

Arvsõna: kordamine, õigekiri.

Asesõna: kordamine.

Tegusõna: kordamine, kõneviisid, tegumoed, modaalverbide erinevad tähendused

Määrsõna:  kordamine, sidesõnadega ühtelangevad määrsõnad (e.g. after, before...), eessõnadega ühtlangevad (e.g. about, off, since etc.).

Eessõna: kordamine, fraseoloogia.

Lauseõpetus: idioomid, auseosade ühendamine, teksti seostamine tervikuks.

 j)    Sidesõna: kordamine, järelduslikud ja põhjuslikud sidesõnad,   korduv sidesõna ( e.g. the ... the)

Sõnatuletus: kordamine.

Õigekiri: kordamine, British English/American English.

 

2.3.. Integratsiooni valdkonnad.

Eksamiteks valmistumise põhiprintsiibid erinevates ainetes, eriti emakeeles ja teistes võõrkeeltes.

Bioloogia – Minu keha, tervislik toitumine,menüü koostamine, lemmikloomad, foobiad.

Kunst – kino, teater, modellindus kunstiteosed.

Ajalugu – naised ajaloos, keda imetleda, mineviku ja tänapäeva probleemid, maailma ajaloo perioodid.

Majandusgeograafia –õpipoisist ettevõtjaks.

Füüsika – tegelikkus ja müüdid, reisimine ajas.

Sport – ohtlikud spordialad, emotsionid ja tunded, puhas sport.

Teised keeled – kuidas õppida keeli.

Kirjandus – kuulsaid kirjanikke, kuidas kirjutada loovalt.

 

2.4. Õppekava läbivad teemad.

Keskkonna säästev areng (ökoturism, globaalne soojenemine, ilm, ohustatud loomaliigid).

Infotehnoloogia (arvutite tulevik, ohutus, tehnika kasutamine igapäevases elus).

Meedia ( meedia mõju meie mõtlemisele, reklaam).

Turvalisus ( ennetamine, vastutus, kuriteo liigid).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (tuleviku erialad, töö ja õppimise ühitamine, eriala valimine).

 

3. Eeldatav õpitulemus.       

Eeldame, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

- kuulamisel oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, panna tähele rõhuasetusi ja mõttefraase; oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil; suudab jälgida lühiloengut (5-10 min) ja eristada sellest olulist infot;

- kõnelemisel oskab vahetada infot, esitada küsimusi, väljendada oma mõtteid isiklike ja  ühiskondlike probleemide ning sündmuste kohta; oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid;

- lugemisel oskab teksti mõistmiseks ära kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, erinevaid kirjapilte; oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil, leida õpitava võõrkeekel vahendusel infot erinevatest allikatest, seda valida ja kasutada;

- kirjutamisel oskab kirjutada analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid, referaate, tarbekirju jne.; tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil; oskab liigendada ja vormistada erinevaid tekste.

       

 

 

 

SAKSA KEEL  B-võõrkeelena                                                                                                   üles

II  ja III  KOOLIASTE

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Eesmärgiks on, et õpilane:

- jõuab B-võõrkeeles lähedale A-võõrkeele omandamise tasemele, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste (Euroopa Nõukogu B1 tase);

- huvitub saksa keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest;

- huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;

- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;

- õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest, sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.

 

 

II. Tugiained.

Saksa keele tugiained on:

Eesti keel ja kirjandus;

Teised õpitavad võõrkeeled (inglise või vene keel);

Ajalugu ja geograafia;

Infotehnoloogia.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

6. klass - 140 tundi

7. klass - 140 tundi

8. klass - 105 tundi

9. klass - 105 tundi

 

IV. Ainekava klassiti.

 

6.  KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

 

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 6. klassis, et õpilane:

- hakkab huvi tundma saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- õpib end määratlema multikultuurilises maailmas;

- hakkab mõistma saksa keele eripära võrreldes emakeelega (ja esimese õpitud võõrkeelega);

- hakkab mõistma keelekasutuse seost kultuuri ja käitumisega;

- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- hakkab kasutama kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- hakkab keele õppimisel kasutama moodsaid meediaid: televisiooni; video-tehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- söandab saksa keelt kasutada erinevates võimalikes situatsioonides tunnis ja väljaspool õppetundi.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, riietus, huvid, lemmiktegevused;

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu, ühistegevused

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused.

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, kodukoht;

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn; tähtsamad pü-had (Fasching);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, kodused majapidamistööd (laua katmine), söömine kodus; tee küsimine ja juhatamine;

ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); kooli ja klass, sõbrad, õpetajad, õppeained, kooliruumid, õppevahen-did, harrastusringid, koolivaheajad;

HARRASTUSED JA KULTUUR: huvialad, (kollektsioneerimine), üritused/peod, mängud, sport, käsitöö, kino, teater, arvuti/Internet

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ);

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine(nullartikkel);

OMADUSSÕNA: öeldistäitena; omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga, artikliga;

ARVSÕNA: põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani (nominatiivis, daativis), kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv;

ASESÕNA: isikulised asesõnad nominatiivis, omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man, etwas, nichts, alle, mehrere, viele, wenige; eitav asesõna kein;

TEGUSÕNA: pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis;

tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad;

MÄÄRSÕNA: aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt);

EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (leksikaalselt)

SIDESÕNA: und, oder, aber;

LAUSEÕPETUS: sõnajärg jutustavas ja küsilauses;

SÕNATULETUS: liitnimisõnad

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid, õpitud sõnade õigekiri;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

 

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- õpib lihtsate fraaside ja lausetega jutustama endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal.

 

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- õpib selgeks  tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

 

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- õpib kirjutama saksa tähti;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib kirjutama selge käekirjaga;

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik)

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima

 

2.4.Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lause, erinvad tekstisordid.

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv.

Muusika – muusika kui hobi, laulud;.

Terviseõpetus – söögikorrad, hügieen.

Sport – sport kui vabaajategevus,spordialad, kuulsad sportlased, spordihoone kirjeldus.

Teised võõrkeeled: võrdlev grammatika; traditsioonide võrdlus.

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng.

Õpilane:

- õpib mõistma inimese ja keskkonna vahelisi seoseid teemade “Läänemeri ja tema puhtus” (harjutus: “Wo liegen diese Städte” ) ja “Õhu saastamine ei tunne piire” (harjutus: “Kennst du Europa”) raames;

- õpib  nägema inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana; õpib eelistama  keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale: Teema “Wir gehen einkaufen” raames alateema  “Pakendid” .

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid: õpetaja - harjutuse “Bei wem hast du Unterricht” raames; treener - teema “Im Sportzentrum” raames; elektrik –harjutuse  “ Andreas Tag” raames.

- teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale

- mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Õpilane:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooni-line kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de )

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist - vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist: Teema “Koolis” raames leitakse koolide kodulehekülgi Eestis ja Saksamaal; alateema tunniplaan, huvialaringid)

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib teema “Vaba aeg” raames  leidma mängud  aadressil: www.zebis.ch ja leidma näit. muuseumi nime aadressil www.dhmd.de

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale teemal: “ Mina” , “Mina ja minu kool” vms.

 

Turvalisus.

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharju-mused” raames;

- õpib tundma jalakäija ja sõitja kohustusi, käituma neile vastavalt  teema “ Tee küsim-ine. Tee juhtimine” raames.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane

- oskab kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal;.

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus;

- oskab väljendada lihtsate ühe kuni kolmesõnaliste fraasidega oma arvamust;

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab tekstist leida olulist (globaalne lugemine);

- oskab tekstist leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine)

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab kirjutada selge käekirjaga;

- oskab korrastada õpitus sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida;

 

 

 

7.  KLASS/ B-võõrkeel

 

1.  Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 7. klassis, et õpilane:

- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;

- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.

 

2.  Õppeaine sisu.

2.1.Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, riietus, huvid, lemmiktegevused * minu huvid, võimed; harjumused, kinkimine, keskkonnasõbralik käitumine;

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu, ühistegevused * kaugemad sugulased, oma tuba, mööbli asukoht, toitumis-tavad, koduloomad, nende elutingimused, majapidamistööd, kodu maal,maatööd;

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused * suhted sõpradega, sõprus

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, kodukoht * ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused, nende tutvustamine külalistele;

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn * keeled;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn; tähtsamad pühad * kultuuritavad, sümbolid;

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, kodused majapidamistööd, söömine kodus; tee küsimine ja juhatamine* liiklemine, söömine väljaspool kodu;

ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); kooli ja klass, sõbrad, õpetajad, õppeained, kooliruumid, õppevahendid, harrastus-ringid, koolivaheajad * lemmikained ja õpetajad, kooli internaat; töö maakodus, keskkonnakaitsealane töö;

HARRASTUSED JA KULTUUR: huvialad, (kollektsioneerimine), üritused/peod, mängud, sport, käsitöö, kino, teater, arvuti/Internet * ilukirjandus, muusika, reisimine, tegelemine lemmikloomadega;

 

2.2 Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ *  Genitiv), nimisõna grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; ainsus ja mitmus;

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine(nullartikkel) * artikli kasutamise üldjuhud ( üldnimed, ainenimed);

OMADUSSÕNA: öeldistäitena; omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga, artikliga *  omastava asesõnaga, eitussõnaga kein; omadussõna alg ja keskvõrdes;

ARVSÕNA: põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani (nominatiivis, daativis), kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv * vahemaa (km), kiirus (km/h) kaal (kogused);

ASESÕNA: isikulised asesõnad nominatiivis, omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man, etwas, nichts, alle, mehrere, viele, wenige; eitav asesõna kein * küsivad asesõnad wer, was für ein, welcher;

TEGUSÕNA: pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis * modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Präteritum, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipära-sed/tugevad tegusõnad;

tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad;

MÄÄRSÕNA: aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt);

EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (leksikaalselt) * kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen), eessõnad akusatiiviga (durch, für, ohne, um, gegen, bis, entlang), mõned eessõnad daativiga ( mit, bei, zu, nach);

SIDESÕNA: und, oder, aber * dass, wenn, weil

LAUSEÕPETUS: sõnajärg jutustavas ja küsilauses * lauseraam, põimlause (sihitis-, aja-tingimus-, põhjuslause);

SÕNATULETUS: liitnimisõnad * liitomadussõnad, ees- ja järelliited, tegusõnade lahutamatud ja lahutatavad eesliited;

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri * punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses;

SAKSA KEELE TÄHESTIK: tähestikuu kasutamine sõnaraamatutest sõnatähenduste otsimisel.

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab 6. klassis õpitus oskusi:

-  õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama ja mõistma lihtasa lausestusega tekste, kus kõnelejad räägivad  normaalkõnest aeglasemas tempos;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab ja laiendab 6. klassis õpitut:

- õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest;

- õpib lihtsate fraaside ja lausetega jutustama endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab 6. klassis õpitut;

- õpib selgeks  tähestiku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

- laiendab sõnavara kerge ilukirjandusliku lektüüri, ajakirjaartiklite lugemisega.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab 6. klassis õpitut;

- õpib kirjutama saksa tähti;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib kirjutama selge käekirjaga;

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik)

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

- õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, lühikesi loovkirjandeid sõnaraamatute  abil, isiklikku kirja ja õnnitluskaarti, küllakutset;

- õpib kirjutama etteütlusi.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lause, erinvad tekstisordid.

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv * Euroopas räägitavad keeled.

Muusika – muusika kui hobi, laulud.

Loodusõpetus – Looduskaitsealad meil ja Saksamaal; Greenpeace – Greenteem´i    liikumised.

Sport – jalgrattasport kui vabaajategevus, spordialad, kuulsad sportlased.

Teised võõrkeeled: võrdlev grammatika; traditsioonide võrdlus.

Ajalugu – UNICEF liikumine.

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib mõistma inimese ja keskkonna vahelisi seoseid teemade : Vesi ja tema tähtsus, õpilased mõtisklevad vee puhtana hoidmise ja säästliku tarbimine üle;

- õpib  nägema inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana; õpib eelistama  keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale: Teema : keskkonnasõbralik tootmine ja tarbimine) (Bio-talu, bio-prduktid)

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid : metsnik, looduskaitse alal töötajad, talunik;

- teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane:

- süvendab 6. klassis omandatud oskusi:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja - püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooni-line kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de )

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist: Teema “Koolis” raames leitakse koolide kodulehekülgi Eestis ja Saksamaal; alateema tunniplaan, huvialaringid)

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib teema “Vaba aeg” raames  leidma mängud  aadressil: www.zebis.ch ja leidma näit. muuseumi nime aadressil www.dhmd.de

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale teemal: “ Mina” , “Mina ja minu kool”, * “Maal”,  vms.

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” * “Tervislikud toitained-bioproduktid”  raames;

- õpib tundma jalakäija ja sõitja ,* jalgratturi kohustusi, käituma neile vastavalt  liikluses.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal* oma sünnipäevapeost, elust maal , koduloomade ja metsloo-made eest hoolitsemisest, keskkonnakaitsest;.

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus;

- oskab põhjendada  oma seisukohti.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab tekstist leida olulist (globaalne lugemine);

- oskab tekstist leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab kirjutada selge käekirjaga;

- oskab korrastada õpitus sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida.

 

 

 

8. KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 8. klassis, et õpilane:

- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6.ja 7. klassis omandatud teadmisi ja oskusi;

- süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost *;

- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimuslikku tööd projektõppe* raames;

- oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- hakkab töötama ükskeelsete sõnastikega*;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.

- hakkab lugema lihtsaid ilukirjanduslikke lasteraamatuid (Tase: 1-2)*;

- koostab aasta lõpuks infomapi vabalt valitud maiskonnaloolisel teemal.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, riietus, huvid, lemmiktegevused * minu huvid, võimed; harjumused, kinkimine, keskkonnasõbralik käitumine * tervis

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu, ühistegevused * kaugemad sugulased, oma tuba, mööbli asukoht, toitumis-tavad, koduloomad, nende elutingimused, majapidamistööd, kodu maal, maatööd * suhted perekonnas

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused * suhted sõpradega, sõprus * vahetusõpilane välismaalt; suhted sõpradega: ausus, usaldus;

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, kodukoht * ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused, nende tutvustamine külalistele * kultruuritavad- ja kombed; Eestimaa loodus ja vaatamis-väärsused, keskkonnaprobleemid seoses turistide ja puhkajatega, väljasuremisohus linnud, loomad, taimed, kodukoha taimed ja loomad;metsakahjustused; ilmastik Eestis: aastaajad, ilmakaared; ekskursioon kodukohas ja ühes lähemal asuvas suure-mas linnas;

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn * keeled * valuutad; 

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn; tähtsamad pühad * kultuuritavad, sümbolid * Saksamaa, Šveitsi, Austria  maiskonnalugu (üldandmed, kohanimed, maastik,vaatamisväärsused, kombed); keskkonnaprobleemid seoses turistide ja puhkajatega, väljasuremisohus linnud, loomad, taimed; metsakahjustused; talvepuhkus Alpides;

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, kodused majapidamistööd, söömine kodus; tee küsimine ja juhatamine* liiklemine, söömine väljaspool kodu * arsti juures, telesaadete jälgimine

ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); kooli ja klass, sõbrad, õpetajad, õppeained, kooliruumid, õppevahendid, harrastus-ringid, koolivaheajad * lemmikained ja õpetajad, kooli internaat; töö maakodus, keskkonnakaitsealane töö * vahetusõpilane koolis;

HARRASTUSED JA KULTUUR: huvialad, (kollektsioneerimine), üritused/peod, mängud, sport, käsitöö, kino, teater, arvuti/Internet * ilukirjandus, muusika, reisimine, tegelemine lemmikloomadega *  reisimine: rahavahetus, erinevad vääringus, linna-ekskursioon jalgsi ja bussiga, linnaplaan, vaatamisväärsused, noortehotellis, talve-puhkus mägedes, turistide ja puhkajate meelespea; televisioon; ilukirjandus

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ *  Genitiv), nimisõna grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; ainsus ja mitmus * nimisõna  käändkonnad (incl.-en-käändkond);

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine(nullartikkel) * artikli kasutamise üldjuhud ( üldnimed, ainenimed) * artikli kasutamine abstrakse tähendusegs nimisõnade ja geograafiliste nimisõnade ees;

OMADUSSÕNA: öeldistäitena; omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga, artikliga *  omastava asesõnaga, eitussõnaga kein; omadussõna alg ja keskvõrdes * omadussõna võrdlemine: ülivõrre; omadussõna rektsioon; omadussõna käänamine umbmääraste asesõnadega: alle, beide, viele

ARVSÕNA: põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani (nominatiivis, daativis), kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv * vahemaa (km), kiirus (km/h) kaal (kogused) * protsent;

ASESÕNA: isikulised asesõnad nominatiivis, omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man, etwas, nichts, alle, mehrere, viele, wenige; eitav asesõna kein * küsivad asesõnad wer, was für ein, welcher * näitavad asesõnad jener, der;  umbmäärane asesõna beide; alles, nichts, jemand, niemand;

TEGUSÕNA: pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis * modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Präteritum, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipära-sed/tugevad tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad *  tegusõna aktiivi ajavormid Plusquamperfekt, Futur I; passiivi ajavormid  Vorgangspassiv Präsens, Präteritum; tingiv kõneviis (hätte, wäre):

MÄÄRSÕNA: aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt) **hulgamäärsõnad, võrdlus-astmed

EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (leksikaalselt) * kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen), eessõnad akusatiiviga (durch, für, ohne, um, gegen, bis, entlang), mõned eessõnad daativiga ( mit, bei, zu, nach) * eessõnad daativi käändega ( seit, von, aus, außer, entgegen, gegenüber); eessõnad genitiivi käändega (statt, während, wegen, trotz);

SIDESÕNA: und, oder, aber * dass, wenn, weil * denn, sondern, deshalb, trotzdem; ob, als/  wenn ajalauses, bevor, nachdem;

LAUSEÕPETUS: 6*sõnajärg jutustavas ja küsilauses 7* lauseraam, põimlause (sihitis-, aja-tingimus-, põhjuslause) 8* lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide); rindlause: kausaalne (denn), adversatiivne (sondern, aber), disjunktiivne ( oder), koopulatiivne (und), konsekutiivne (deshalb), konzessivne (trotzdem); põimlaused: sihitis-lause (dass, ob); ajalause (als, wenn, bevor, nachdem);

SÕNATULETUS: liitnimisõnad * liitomadussõnad, ees- ja järelliited, tegusõnade lahu-tamatud ja lahutatavad eesliited * tähtsamad nimi-ja omadussõna ees-  ja järelliited (prefiksid, sufiksid);

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri * punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses * substantiveeringute kirjutamine;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS:

Õpilane

- süvendab eelnevates  klassides õpitud oskusi:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama ja mõistma lihtasa lausestusega tekste, kus kõnelejad räägivad  normaalkõnest aeglasemas tempos;*

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-coice-ülesanded jm.)* (8)

KÕNELEMISOSKUS:

Õpilane

- süvendab ja laiendab 6., 7.  klassis õpitut:

- õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest * reisimise, tervise, sõpruse teemal;

- õpib lihtsate fraaside ja lausetega jutustama endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest * reisi-mise, tervise, sõpruse teemal;

- õpib tegema ja esitama referaati *(8)

- õpib läbi viima diskussiooni ühel õpitud teemal ( televisioon, sõprus jm.)* (8)

- õpib jutustama skeemi Flussdiagramm järgi *(8)

LUGEMISOSKUS:

Õpilane

- süvendab 6.,7. klassis õpitut:

kordab  tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis; * (8)

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima * (8)

- õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet Flussdiagramm kujul.*(8)

- laiendab sõnavara kerge ilukirjandusliku lektüüri, ajakirjaartiklite lugemisega.

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm.) *(8);

KIRJUTAMISOSKUS:

Õpilane

- süvendab 6.,7. klassis õpitut:

- kirjutab kindlalt saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib kirjutama selge käekirjaga;

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist;

- õpib mõistekaardi tegemist *(8)

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.); *(8) Flussdiagramm

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik);* (8) ükskeelsest sõnastikust;

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

- õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, lühikesi loovkirjandeid sõnaraamatute  abil, isiklikku kirja ja õnnitluskaarti, küllakutset;

- kirjutab etteütlusi. *(7)

- õpib koostama kokkuvõtteid (keskkonnaprobleemid, infomapp); * (8)

- õpib koostama isikukirjeldust * (8);

- õpib kirjalikult referaati ette valmistama * (8);

- õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart jm.)*(8)

- õpib koostama teksti kava *(8);

- õpib kasutama teksti siduselemente (konnektorid) *(8);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis *(8);

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4.Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna,* määrsõna,eessõna, sidesõna), lause, erinevad tekstisordid * lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv, tingiv)

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted*  mõõtühikud*, protsent*

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv * Euroopas räägitavad keeled * Austria, Šveits, Saksamaa asend, pindala, kliima;

Muusika – Viini klassikud (Mozart jt.)

Loodusõpetus – Looduskaitsealad meil ja Saksamaal * Greenpeace – Greenteem´i    liikumised, biotoop * loomade, lindude elutingimused, toitumisharjumused, mägitaimed, looduskaitse;

Sport – sport kui vabaajategevus,spordialad, kuulsad sportlased,* jalgrattasport * alpinism;

Teised võõrkeeled: õpitavate mõistete võrdlus;

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989-1990 (kahe saksa riigi ühinemine), pealinn Berliin, valitsuse ülekolimine Bonnist Berliini;

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib mõistma inimese ja keskkonna vahelisi seoseid: Teema “ Keskonna mõju inimese tervisele.”;

- õpib  nägema inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana: Teemad: ”Metsade hävimine keskonnareostuse mõjul ja inimtegevuse tagajärjel”, “Looma- ja taimeliikide kadumine inimtegevuse (alpiturism) tagajärjel;

- omandab  keskkonnasäästlikku mõtteviisi teema “ Was ist die Natur uns wert?” kaudu.

 

 

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid : turismi alal töötaja, arst

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane:

- süvendab 6.7.  klassis omandatud oskusi:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. )

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist: Teema: Austria: www.oesterreich.com oder  www.austria.gv.at/oesterreich/laender (näiteks:Wieviel Bundesländer hat Österreich? Nenne die Bundesländer, die eine gemeinsame Grenze mit Deutschland haben? jm.) Šveits (www.about.ch oder www.gov.ch/CantonD.HTM  (näiteks:Wie viele Kantone gibt es in der Sschweiz?, Wie heißt die größte Stadt und an welchem See liegt sie? Der bekannteste Berg der Schweiz ist nicht der höchste. Wie heißt er? CH ist die Abkürzung für Schweiz. Das C steht für Conföderation. Wofür steht das H?); Berliin (www.berlin.de );

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand; Themen neu 1,2 valikuliselt;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib teema “Vaba aeg” raames  leidma mängud  aadressil: www.zebis.ch  ja www.inf.-wiss.uni-konstanz.de/-zink/spiele/spiele.html (Volkerś Spielecke); ristsõnad sõnavara kordamiseks ( www.goethe.de/it/tri/kreuzwort.htm )

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale 8. kl. - õpitud temaatika piires. Leiab kirjaoskust arendava tasuta aadressi www.graufell.de ;

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” * “Tervislikud toitained-bioproduktid” * televisioon, töö arvutiga  raames;

- õpib tundma jalakäija ja sõitja ,* jalgratturi kohustusi, käituma neile vastavalt  liikluses * õpib tundma ja ennetama ohtusi mis võivad ette tulla mägimatkal, matkal.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS:

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

- oskab tavakõnes  mõista detailselt teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega (näit. Mina ise, perekond, kool, kodukoht, töö, sisseostude tegemine jm.);

KÕNELEMISOSKUS:

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal* oma sünnipäevapeost, elust maal , koduloomade ja metsloo-made eest hoolitsemisest, keskkonnakaitsest * arsti juures, reisimisest, matkamisest, televisioonist,

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus * referaat;

- oskab põhjendada  oma seisukohti;

LUGEMISOSKUS:

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab tekstist leida olulist infor, mõistab loetu sisu (globaalne lugemine);

- oskab tekstist leida endale vajalikku teavet ja mõistab loetu sisu (selektiivne lugemine);

- mõistab lugemisel kogu tekstis sisalduvat infot (detailne lugemine);

- oskab loetud teksti lihtsustada;

KIRJUTAMISOSKUS:

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab kirjutada selge käekirjaga;

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida;

- koostab infomapi terve õppeaasta jooksul kogutud materjali põhjal;

 

 

 

9. KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 9. klassis, et õpilane:

- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6.ja 7.,8. klassis omandatud teadmisi ja oskusi;

- süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost *(8,9);

- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimustööd projektõppe* (8,9)raames;

- oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- hakkab töötama ükskeelsete sõnastikega *(8,9);

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.

- loeb  lihtsaid ilukirjanduslikke lasteraamatuid (Tase:2);

- vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, riietus, huvid, lemmiktegevused * minu huvid, võimed; harjumused, kinkimine, keskkonnasõbralik käitumine * tervis * iseloom, oskused, tervislikud eluviisid;

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu, ühistegevused * kaugemad sugulased, oma tuba, mööbli asukoht, toitumis-tavad, koduloomad, nende elutingimused, majapidamistööd, kodu maal, maatööd * suhted perekonnas * tervislikud eluviisid, taskuraha;

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused * suhted sõpradega, sõprus * vahetusõpilane välismaalt; suhted sõpradega: ausus, usaldus * konfliktid ja nende lahendamine;

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, kodukoht * ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused, nende tutvustamine külalistele * kultruuritavad- ja kombed; Eestimaa loodus ja vaatamis-väärsused, keskkonnaprobleemid seoses turistide ja puhkajatega, väljasuremisohus linnud, loomad, taimed, kodukoha taimed ja loomad;metsakahjustused; ilmastik Eestis: aastaajad, ilmakaared; ekskursioon kodukohas ja ühes lähemal asuvas suure-mas linnas;

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn * keeled * valuutad * rahvused;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn; tähtsamad pühad * kultuuritavad, sümbolid * Saksamaa, Šveitsi, Austria  maiskonnalugu (üldandmed, kohanimed, maastik,vaatamisväärsused, kombed); keskkonnaprobleemid seoses turistide ja puhkajatega, väljasuremisohus linnud, loomad, taimed; metsakahjustused; talvepuhkus Alpides *  kombed ja tavad, suhtumine keskkonnaprobleemidesse (õhusaastus,auto,jäätmekäitlus), ühe paikkonna vaatamisväärsused (näit. Weimar);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, kodused majapidamistööd, söömine kodus; tee küsimine ja juhatamine* liiklemine, söömine väljaspool kodu * arsti juures, telesaadete jälgimine *;

 

ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); kooli ja klass, sõbrad, õpetajad, õppeained, kooliruumid, õppevahendid, harrastus-ringid, koolivaheajad * lemmikained ja õpetajad, kooli internaat; töö maakodus, keskkonnakaitsealane töö * vahetusõpilane koolis* edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö, õpioskused;

HARRASTUSED JA KULTUUR: huvialad, (kollektsioneerimine), üritused/peod, mängud, sport, käsitöö, kino, teater, arvuti/Internet; * ilukirjandus, muusika, reisimine, tegelemine lemmikloomadega; *  reisimine: rahavahetus, erinevad vääringud, linnaekskursioon jalgsi ja bussiga, linnaplaan, vaatamisväärsused, noortehotellis, talvepuhkus mägedes, turistide ja puhkajate meelespea; televisioon; ilukirjandus ;*  ajakirjandus, raadio, video,

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

9. klassis süstematiseeritakse 6.-9. klassis õpitu:

NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ *  Genitiv), nimisõna grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; ainsus ja mitmus * nimisõna  käändkonnad (incl.-en-käändkond);*

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine(nullartikkel) * artikli kasutamise üldjuhud ( üldnimed, ainenimed) * artikli kasutamine abstrakse tähendusega nimisõnade ja geograafiliste nimisõnade ees;*

OMADUSSÕNA: öeldistäitena; omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga, artikliga *  omastava asesõnaga, eitussõnaga kein; omadussõna alg ja keskvõrdes * omadussõna võrdlemine: ülivõrre; omadussõna rektsioon; omadussõna käänamine umbmääraste asesõnadega: alle, beide, viele*

ARVSÕNA: põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani (nominatiivis, daativis), kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv * vahemaa (km), kiirus (km/h) kaal (kogused) * protsent;* murdarvud;

ASESÕNA: isikulised asesõnad nominatiivis, omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man, etwas, nichts, alle, mehrere, viele, wenige; eitav asesõna kein * küsivad asesõnad wer, was für ein, welcher * näitavad asesõnad jener, der;  umbmäärane asesõna beide; alles, nichts, jemand, niemand; * siduvad asesõnad der, die, das, ; näitav asesõna derselbe, dieselbe, dasselbe; umbmäärased asesõnad einer, keiner

TEGUSÕNA: pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis * modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Präteritum, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipära-sed/tugevad tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad *  tegusõna aktiivi ajavormid Plusquamperfekt, Futur I; passiivi ajavormid  Vorgangspassiv Präsens, Präteritum; tingiv kõneviis (hätte, wäre) * tegusõna indikatiivi aktiivi ajavormide moodustamine ja kasutamine; umbisikuline tegumood (Vorgangspassiv Perfekt, Plusquamperfekt; Zustandspassiv Präsens, Präteritum); käskiv kõneviis moodustamine ja kasutamine; konjunktiivi aktiivi vormide moodustamine ja kasutamine soovlausetes (Konditional I);

Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid: um…zu, ohne…zu,statt…zu, sein…zu, haben…zu:

MÄÄRSÕNA: aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt) *,*hulgamäärsõnad, võrdlus-astmed; * põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad;

EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (leksikaalselt) * kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen), eessõnad akusatiiviga (durch, für, ohne, um, gegen, bis, entlang), mõned eessõnad daativiga ( mit, bei, zu, nach) * eessõnad daativi käändega ( seit, von, aus, außer, entgegen, gegenüber); eessõnad genitiivi käändega (statt, während, wegen, trotz); *

SIDESÕNA: und, oder, aber * dass, wenn, weil * denn, sondern, deshalb, trotzdem; ob, als/  wenn ajalauses, bevor, nachdem; * rinnastavad sidesõnad  sowohl…als auch, weder…noch; alistavad sidesõnad ehe, bis, seit(dem), obwohl ;

LAUSEÕPETUS: 6*sõnajärg jutustavas ja küsilauses 7* lauseraam, põimlause (sihitis-, aja-tingimus-, põhjuslause) 8* lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide); rindlause: kausaalne (denn), adversatiivne (sondern, aber), disjunktiivne ( oder), koopulatiivne (und), konsekutiivne (deshalb), konzessivne (trotzdem); 9* koopulatiivsed (sowohl…als auch, weder…noch), adversatiivne (doch); põimlaused: 8*sihitislause (dass, ob); ajalause (als, wenn, bevor, nachdem); täiendlause (der, die das ,die im Nominativ);9* põimlaused täiend-,sihitis-,alus-,aja-,tingimus-,põhjus-, ja möönduskõrvallausega (obwohl);

SÕNATULETUS: liitnimisõnad * liitomadussõnad, ees- ja järelliited, tegusõnade lahu-tamatud ja lahutatavad eesliited * tähtsamad nimi-ja omadussõna ees-  ja järelliited (prefiksid, sufiksid);* arvsõnade tuletusliited;

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri * punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses * substantiveeringute kirjutamine;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS:

Õpilane:

- süvendab eelnevates  klassides õpitud oskusi:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal 9*

õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib eristama kõike olulist aeglaselt ja selgesti edastatud raadio või telesaadetes;*9

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-coice-ülesanded jm.);

KÕNELEMISOSKUS:

Õpilane:

- süvendab ja laiendab 6., 7.,8.  klassis õpitut:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vaja-dusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib kirjeldama pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest * reisimise, tervise, sõpruse teemal

- õpib jutustama endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal * elust ja tööst maal, keskkonnakaitsealasest tegevusest * reisimise, tervise, sõpruse teemal; * õpib tegema  pildi-,ruumi- ja isikukirjeldusi;

- õpib tegema ja esitama referaati *(8ff);

- õpib läbi viima diskussiooni ühel õpitud teemal ( televisioon, sõprus jm.)* (8ff)

- õpib jutustama skeemi (Flussdiagramm) järgi *(8 Alpid jm.), *( 9 õhusaastus, happevihmade tekkimine jm.);

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid ( vestluse alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamiseks jm.);

LUGEMISOSKUS:

Õpilane:

- süvendab 6.,7.,8. klassis õpitut:

- kordab  tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis *(7ff)

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis; * (8ff)

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima * (8ff)

- õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet *8ff

- laiendab sõnavara kerge ilukirjandusliku lektüüri, ajalehtede, ajakirjade lugemisega;

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm.) *(8ff);

 

 

KIRJUTAMISOSKUS:

Õpilane:

- süvendab 6.,7.,8. klassis õpitut:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib kirjutama selge käekirjaga;

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist;

- õpib mõistekaardi tegemist *(8ff);

- õpib ideekaardi tegemist *(9ff);

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.); *(8ff) Flussdiagramm;

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik);* (8ff) ükskeelsest sõnastikust;

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

- õpib kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab teateid, õnnitluskaarti, tervituskaarti, tänukaarti * teadet, küllakutset, isiklikku kirja, lühireferaati * lihtsat tarbekirja, lühiesseed (kirjeldav, jutustav); ankeeti;

kirjutab etteütlusi. *(7ff);

- õpib koostama kokkuvõtteid (keskkonnaprobleemid, infomapp jm); * (8ff)

- õpib koostama isikukirjeldust * (8ff);

- õpib kirjalikult referaati ette valmistama * (8ff);

- õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart jm.)*(8ff)

- õpib koostama teksti kava *(8ff);

- õpib kasutama teksti siduselemente (konnektorid) *(8ff);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis *(8ff);

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna,* määrsõna,eessõna, sidesõna), lause, erinevad tekstisordid * lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv, tingiv)

Kirjandus: Saksa klassika (Goethe, Schiller);

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted*  mõõtühikud*, protsent*murdarvud

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv * Euroopas räägitavad keeled * Austria, Šveits, Saksamaa asend, pindala, kliima; * keskkonnakaitse;

Muusika – Viini klassikud (Mozart jt.)

Loodusõpetus – Looduskaitsealad meil ja Saksamaal * Greenpeace – Greenteem´i    liikumised, biotoop * loomade, lindude elutingimused, toitumisharjumused, mägitaimed, looduskaitse * õhusaastuse mõju inimesele

Sport – sport kui vabaajategevus,spordialad, kuulsad sportlased,* jalgrattasport * alpinism * autosport;

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989-1990 (kahe saksa riigi ühinemine), pealinn Berliin, valitsuse ülekolimine Bonnist Berliini;*9 Weimari Vabariik; saksa filosoofid

Kunst – Weimar: Bauhaus

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib mõistma inimese ja keskkonna vahelisi seoseid: Teema “ Keskonna mõju inimese tervisele.” *9 (sagenevad keskkonnahaigused);

- õpib  nägema inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana: Teemad: ”Metsade hävimine keskonnareostuse mõjul ja inimtegevuse tagajärjel”, “Looma- ja taimeliikide kadumine inimtegevuse (alpiturism) tagajärjel;*9  “Õhusaastus, happe-vihmad, prügikäitlusega seotud probleemid, kasvuhooneeffekt”;

- omandab  keskkonnasäästlikku mõtteviisi teema “ Was ist die Natur uns wert?” kaudu.

- omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;  

- oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

- kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

- tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

- toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid

- õpib tundma erinevates elukutsetes vajalikke eeldusi, oskusi;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

- mõistab puuetega inimeste probleeme ja võimalusi;

- on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused).

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane:

- süvendab 6.7.8. klassis omandatud oskusi:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist: Teema: Austria: www.oesterreich.com oder  www.austria.gv.at/oesterreich/laender (näiteks:Wieviel Bundesländer hat Österreich? Nenne die Bundesländer, die eine gemeinsame Grenze mit Deutschland haben? jm.) Šveits (www.about.ch oder www.gov.ch/CantonD.HTM  (näiteks:Wie viele Kantone gibt es in der Sschweiz?, Wie heißt die größte Stadt und an welchem See liegt sie? Der bekannteste Berg der Schweiz ist nicht der höchste. Wie heißt er? CH ist die Abkürzung für Schweiz. Das C steht für Conföderation. Wofür steht das H?); Berliin (www.berlin.de ); *Weimar:  www.weimar.de ;

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand; Themen neu 1,2 valikuliselt jm.;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib teema “Vaba aeg” raames  leidma mängud  aadressil: www.zebis.ch  ja www.inf.-wiss.uni-konstanz.de/-zink/spiele/spiele.html (Volkerś Spielecke); ristsõnad sõnavara kordamiseks ( www.goethe.de/it/tri/kreuzwort.htm )

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale 8.,9 kl. õpitud temaatika piires. Leiab kirjaoskust arendava tasuta aadressi, koostab kirju:  www.graufell.de;

- õpib koostama multimeediaesitlust;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

 

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” * “Tervislikud toitained-bioproduktid” * “Televisioon, töö arvutiga”,  raames;

- õpib tundma jalakäija ja sõitja ,* jalgratturi kohustusi, käituma neile vastavalt  liikluses * õpib tundma ja ennetama ohtusi mis võivad ette tulla mägimatkal, matkal.

- * õpib tundma puudega inimeste probleeme;

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad normaaltempos;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

- oskab tavakõnes  mõista detailselt teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega (näit. Mina ise, perekond, kool, kodukoht, töö, sisseostude tegemine jm.);

- oskab eristada kõike olulist aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja veetmise teemal* oma sünnipäevapeost, elust maal , koduloomade ja metsloo-made eest hoolitsemisest, keskkonnakaitsest * arsti juures, reisimisest, matkamisest, televisioonist * õhusaastusest ja selle ärahoidmisest;

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus * referaat;

- oskab põhjendada  oma seisukohti;

- suudab aktiivselt osaleda vestluses;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid ( EU, B1 taseme nõue)

- saab keelega hakkama maal, kuhu sõidab (EU, B1 taseme nõue).

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab pikematest tekstist ( kirjad, broshüüridest) leida kõige olulisemat infot, mõistab loetu sisu (globaalne lugemine);

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- mõistab lugemisel tekstis sisalduvat kogu infot (detailne lugemine);

- oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada;

- suudab üles leida autori tähtsamad argumendid ja järeldused, kui tekst on selgelt liigendatud;

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab kirjutada selge käekirjaga;

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida;

- koostab infomapi terve õppeaasta jooksul kogutud materjali põhjal;

 

 

 

SAKSA KEEL  B-võõrkeelena

Gümnaasiumi ainekava

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:

- jõuab B-võõrkeeles lähedale A-võõrkeele omandamise taseme, mis võimaldab selles keeles suhelda igapäevastes situatsioonides, samuti tasemel, mis on vajalik era- ja tööalaseks suhtlu-seks (iseseisva suhtlemise tase, Euroopa Nõukogu B2 tase);

- huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes;

- suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

- kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

- omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste (ilukirjanduslik, populaarteaduslik, juhendid, statistikad jne.), oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

- julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;

- suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

- oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

- tunneb saksa keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas;

- unneb huvi saksa keelt kõnelevate maade kultuuri ja kirjanduse vastu;

 

II. Tugiained.

Saksa keele tugiained on:

Eesti keel  ja kirjandus (eesti keel);

teised õpitavad võõrkeeled (inglise või vene keel);

ajalugu, ühiskonnaõpetus, filosoofia;

geograafia;

infotehnoloogia

 

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klass - 105 tundi (3 kursust)

                         või 175 tundi (5 kursust – saksa keelediplomi õppesuund);

11. klass - 70 / 105 /140 tundi (2, 3 või 4 kursust)

                        või 175 tundi (5 kursust – saksa keelediplomi õppesuund);

12. klass - 70 /105 / 140 tundi (2, 3 või 4 kursust)

                        või 175 tundi (5 kursust – saksa keelediplomi õppesuund);

 

IV. Ainekava klassiti.

 

10. KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 10. klassis, et õpilane

- tunneb huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab põhikoolis omandatud teadmisi ja oskusi;

- süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

- arendab erinevaid õpistrateegiaid keele osaoskuste - kuulamisoskuse, kõnelemisos-kuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse - omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- õpib parafraseerima (ümber sõnastama) keelendeid ja mõisteid saksa keeles defineerima;

- arendab oskust väljendada kõnes ja kirjas enda ja teiste seisukohti 10. klassis õpitavatel teemadel, tuues välja poolt ja vastuargumendid;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisos-kuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimustööd projektõppe raames;

- oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- arendab vilumust töötamisel ükskeelsete (seletavate) sõnastikega ja teatmeteostega;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime kesktasemel (Mittelstufe 2) sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb  lihtsaid ilukirjanduslikke noorsooraamatuid, ajakirju, ajalehti;

- vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.

 

2. Õppeaine sisu.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:

MINA: mina isiksusena teiste seas ( minu identiteet, ilu ja mood - riietumiskunst, minu välimus);

PEREKOND JA KODU: rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus;

SÕBRAD: sõprus (mina ja meie – sõprus/sõpruskond, armasus); sõpruskonnavälised suhted;

KESKKOND, EESTI, MAAILM: maa ja linn, urbaniseerumine;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: kultuur (kombed, tavad; kool ja kooliga seotud probleemid);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine kodus, abiandmine õnnetuses (konfliktid ja lahendused).

ÕPPIMINE JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused ja eksamitehnikad; töö ja tööpuudus;

HARRASTUSED JA KULTUUR: sport (spordialad,vabaajasport, koolisport, spordi-tunnid), looming (ilukirjandus, kunst); reisimine

 

 

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

10. klassis korratakse, süstematiseeritakse ja süvendatakse põhikoolis õpitut:

NIMISÕNA: nimisõna soo määramine (rakendamine/aktiivselt) ; nimisõna mitmuse moodustamise tüübid, nimisõna käändkonnad (aktiivselt);

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega (aktiivselt);

OMADUSSÕNA: omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; käänamine (aktiivselt);

ARVSÕNA:  põhi- ja järgarvsõnad (aktiivselt);

ASESÕNA: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate ( der, die, das) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine;   umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad man, jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s) (aktiivselt);

TEGUSÕNA: reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid,  enesekohaste tegusõnade pööramine indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides (aktiivselt); modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina (aktiivselt);

TEGUSÕNA AJAD: indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I moodustamine ja kasutamine (aktiivselt);

KÄSKIV KÕNEVIIS: käskiv kõneviis: moodustamine ja kasutamine (aktiivselt);

TINGIV KÕNEVIIS: konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovide ja võimalikkuse väljendamiseks, viisakates küsimustes,

UMBISIKULINE TEGUMOOD: passiiv: Vorgangspassiv, Zustandspassiv (Präsens, Präteritum) (aktiivselt); von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis (passiivselt);

INFINITIIV: infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, haben...zu, sein...zu; infinitiivi substantiveerimine (aktiivselt);

KESKSÕNAD: kesksõnad Partizip I ja Partizip II (passiivselt);

REKTSIOON: õpitud tegusõnade rektsioon (aktiivselt);

EESSÕNA: eessõnad daatiivi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daatiiviga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (außerhalb, innerhalb, trotz, während, wegen (aktiivselt);

MÄÄRSÕNA: koha-, ajamäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;

LAUSEÕPETUS: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; verb esimesel, teisel ja viimasel kohal; liitlause: rindlause ja rinnastavad sidesõnad und, sowohl...als auch, entweder...oder, sonst, aber, doch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also (aktiivselt); nicht nur…sondern auch, weder…noch (passiivselt); alistavad sidesõnad dass, als, wenn, weil (aktiivselt);

MODAALSED ABISÕNASD:  hoffentlich, leider, vielleicht, wahrscheinlich (aktiivselt);  

SÕNATULETUS: liitsõnade moodustamine (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -los, -sam);

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht; punkt, koma, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma loetelus ja lihtlauses (aktiivselt).

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelnevates  klassides õpitud oskusi:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama pikemaid õpikutekste;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib eristama kõike olulist normaaltempos, kuid selgesti edastatud raadio või telesaadetes;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.);

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab põhikoolis õpitut:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid, sõnu, keelendeid;

- õpib kasutama suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vaja-dusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib jutustama/ vestlema endast, oma perekonnast, suhetest perekonnas, probleemide lahendamisest ja nende vältimisest; kooli ja vaba aja veetmise teemal, elust ja tööst maal; reisimise, tervise, sõpruse teemal; õpib tegema isikukirjeldusi;

- õpib tegema sisukokkuvõtteid loetust/kuuldust, samuti ettekandeid 10. klassis õpitavatel teemadel ja esitama referaati;

- õpib läbi viima diskussiooni ühel õpitud teemal ( konfliktid ja nende lahendamine, vägivald koolis ja selle vältimine jm.);

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikke keelendid ( vestluse alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamiseks jm.);

LUGEMISOSKUS:

Õpilane süvendab põhikoolis õpitut:

õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

õpib lugema funktsionaalstiililt erinevaid tekste;

õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet;

õpib tekstisorti muutma (kirjalik tekst  -  suuline tekst), omandab oskusi teksti lihtsustamiseks;

laiendab sõnavara ilukirjandusliku lektüüri, ajalehtede, ajakirjade lugemisega;

õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm

KIRJUTAMISOSKUS:

Õpilane:

- süvendab põhikoolis õpitut:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist; mõistekaardi tegemist; ideekaardi tegemist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist ükskeelsest sõnastikust;

- õpib  koostama/kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab erinevaid teateid, isiklikku kirja, poolametlikku kirja; lühireferaati, esseed (kirjeldav, jutustav); ankeeti;

- õpib koostama isikukirjeldust; elulookirjeldust;

- õpib teksti kujundamist  vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart jm);

- õpib koostama teksti kava;

- õpib kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis ;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna, määrsõna,eessõna, sidesõna), lause, erinevad tekstisordid , lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv, tingiv) jm.

Kirjandus: Kaasaegne saksakeelne noorsookirjandus;

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted; mõõtühikud,

Geograafia/majandusgeograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Euroopas räägitavad keeled, Austria, Šveits, Saksamaa, Liechtensteini asend, pindala, kliima; majandus-poliitika; keskkonnakaitse;

Muusika – saksa muusika

Sport – sport kui vabaajategevus,spordialad, kuulsad sportlased,ekstreemsport; eetika;

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989 –2002 ff, saksa filosoofid; 

Kunst – saksa kunstnikud;

Perekonnaõpetus – suhted perekonnas, eelarve, kohustused perekonnas; viisakad kombed;  kirjavahetuse nõuded;  elukutsevalik; kuritegevus ja enesekaitse;  riskid, tänavakuritegevus.

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnan-guid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib väärtustama mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;

- õpib mõistma ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

- omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest sotsiaalprobleemidest, nende   tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;

- omandab teadmisi kohalike koostööst sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;

- õpib väärtustama seadusi ja seadusi arvestavalt tegutsema;

- õpib väärtustama oma elukeskkonda.

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib mõistma muutuva töömaailma kontseptsiooni;

- õpib jälgima kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

- õpib mõistma tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

- tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

- oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

- oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

- omandab oskusi tööjõuturul konkureerimiseks, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine: tabelikujuline ja kirjeldav.)

- omandab teadmise vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

- mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane süvendab põhikoolis omandatud oskusi:

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de ;

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist:

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega: Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Sprachkurs Deutsch (tase 2,3) jm.

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint; Hot Potatoes jm.;

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale õpitud temaatika piires. Leiab kirjaoskust arendava tasuta aadressi, koostab kirju:  www.graufell.de;

- õpib koostama multimeediaesitlusi 10. klassis läbivõetaval maiskonnaloolisel või grammatikateemal;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi 10. klassis läbivõetavate teemade (näit. koolistress) piires;

- omandab sotsiaalselt aktsepteeritavaid käitumisnorme  teemade  mina ja meie; mina ja sõpruskond, kool ja koolivägivald, sport ja eetika kaudu.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad normaaltempos;

- eristab selgelt mitme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

- oskab tavakõnes  mõista detailselt teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega (näit. mina ise, sõpruskond, grupid, perekond, kool, kodukoht, töö, sisseostude tegemine, sport jm.);

- oskab eristada kõike olulist normaalses kõnetempos kuid selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest;

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab jutustada endast, oma perekonnast, ülesannetest perekonnas, konfliktides sõprade vahel ja teha ettepanekuid konfliktide ärahoidmiseks või vastavalt lahendamiseks; kooli ja vaba aja veetmise teemal, koolivägivalla vältimisest; vabaajaspordist ja koolispordist;

- tunneb erinevaid suulisi tekstisorte: vestlus, talk-show, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus, referaat; loeng;

- oskab põhjendada  oma seisukohti;

- suudab aktiivselt osaleda vestluses;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid ( EN, B1 ff taseme nõue)

- saab keelega hakkama maal, kuhu sõidab (EN, B1 ff taseme nõue).

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kesktaseme sõnavaral põhinevaid (Mittelstufe 1,2) tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest tekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab pikematest tekstist ( kirjad, broshüüridest) leida kõige olulisemat infot, mõistab loetu sisu (globaalne lugemine);

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- mõistab lugemisel tekstis sisalduvat kogu infot (detailne lugemine);

- oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada;

- suudab üles leida autori tähtsamad argumendid ja järeldused, kui tekst on selgelt liigenda-tud;

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta;

- suudab lugeda artikleid aktuaalsetel teemadel, kus autorid väljendavad mingit kindlat seisukohta või vaatenurki.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi, mõistekaarti või ideekaarti koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit (150 sõna) ja essayd (200 sõna) õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku  või poolametlikku kirja (150 sõna) ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab/tahab seda grammatikate/ükskeelsete sõnaraamatute abil redigeerida;

- koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul kogutud materjali põhjal;

 

 

 

11. KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 11. klassis, et õpilane:

- tunneb huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab pidevalt eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi;

- süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

- täiustab oma erinevate õpistrateegiate pagasit keele osaoskuste - kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse - omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- täiustab  keelendite parafraseerimisoskust (ümbersõnastamine) ja õpib mõisteid saksa keeles enesekindlamalt defineerima;

- arendab oskust väljendada kõnes ja kirjas enda ja teiste seisukohti 11. klassis õpitavatel teemadel, tuues välja poolt ja vastuargumendid;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisos-kuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja pikemaajalist iseseisvat tööd kodus;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimustööd projektõppe raames;

- oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- arendab vilumust töötamisel ükskeelsete (seletavate) sõnastikega ja teatmeteostega;

kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime kesktasemel (Mittelstufe 2 - 3) sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb  keerukama sõnavara ja lausestusega  ilukirjanduslikke noorsooraamatuid, ajakirju, ajalehti;

- vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

(Tingmärkide seletus: * -  10. klassis läbivõetud teemad; ** -  Uued valdkonnad süvitsi 11. klassis.)

MINA: *mina isiksusena teiste seas ( minu identiteet, ilu ja mood - riietumiskunst, minu välimus);** eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused

( ** näit. läbi teemade: Zukunft; Sucht und Abhängiugkeit; Jugendszene; Soziales Enga-gement);

PEREKOND JA KODU: * rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus; ** perekonna eelarve ( statistikate lugemise kaudu);

(** näit. läbi teemade:  Karriere und/oder Familie)

SÕBRAD: * sõprus (mina ja meie – sõprus/sõpruskond, armasus); sõpruskonnavälised suhted; ** sotsiaalsed probleemid; (näit. läbi teema: Sucht und Abhängigkeit; Gruppen-stile);

KESKKOND, EESTI, MAAILM: *maa ja linn, urbaniseerumine; ** loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima (** läbi teema: Natur und Umwelt);

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD:* kultuur (kombed, tavad; kool ja kooliga seotud probleemid); ** valitsemiskord;

(** läbi teema: Ferien in Deutschland);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: * tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine kodus, abiandmine õnnetuses (konfliktid ja lahendused);** suhtlemine teeninduses;

(**näit. läbi teemade: Suchtverhalten; Vorbeugen ist besser als Heilen; Abenteuer statt Drogen jm.; im Hotel jm.);

ÕPPIMINE JA TÖÖ:* haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused ja eksamitehnikad; töö ja tööpuudus;**  tehnika areng;

(** näit. läbi teema: Medien und Technologie; Zukunftsprognose.);

HARRASTUSED JA KULTUUR: *sport (spordialad,vabaajasport, koolisport, spordi-tunnid), looming (ilukirjandus, kunst); reisimine, **looming (raamat meie elus), infoühis-kond ja selle probleemid (film, televisioon, kompuuter), puhkusereisid;

(** näit.läbi teemade: Medien u. Technologie: Film und Fernsehen, Bücher, Computer; Musik; Ferien, Reisen, Abenteuer);

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

10. klassis korratakse, süstematiseeritakse ja süvendatakse põhikoolis õpitut:

NIMISÕNA: * nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi (rakendamine ak-tiivselt) ; nimisõna mitmuse moodustamise tüübid, nimisõna käändkonnad (aktiivselt);** homonüümsete nimisõnade mitmus (passiivselt); ainult ainsuses või mitmuses kasutatavad nimisõnad;

ARTIKKEL: * umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega (aktiivselt), ** ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega;

OMADUSSÕNA: * omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; käänamine (aktiivselt); **omadussõna substantiveerimine;

ARVSÕNA: * põhi- ja järgarvsõnad (aktiivselt);** ja mõõtühikud (aktiivselt);

ASESÕNA: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate ( der, die, das) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine;   umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad man, jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s) (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine;

TEGUSÕNA: *reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid,  enesekohaste tegusõnade pööramine indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides (aktiivselt); modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina (aktiivselt); **tarindi: modaalverb + infinitiiv - perfekti moodustamine (passiivselt);

TEGUSÕNA AJAD: * indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I moodustamine ja kasutamine (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine;

KÄSKIV KÕNEVIIS:* imperatiivi moodustamine ja kasutamine (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine;

TINGIV KÕNEVIIS:* konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I ( würde + Infinitiv) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovide ja võimalikkuse, väljendami-seks, viisakates küsimustes,**  irreaalsetes tingimus- ja võrdluslausetes (aktiivselt), konjunktiivi kasutamine kaudses kõnes; konjunktiivi kasutamine soovlausetes;

UMBISIKULINE TEGUMOOD:*  passiiv: Vorgangspassiv, Zustandspassiv (Präsens, Präteritum) (aktiivselt); von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis (passiivselt); ** isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline : aktiivselt); Infinitiv I Vorgangspassiv;

INFINITIIV: * infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, haben...zu, sein...zu; infinitiivi substantiveerimine (aktiivselt);** infinitiiv passiiv ka-sutamine modaaltegusõnadega;

KESKSÕNAD:* kesksõnad Partizip I ja Partizip II (passiivselt); ** Partizip I,II kasutamine täiendina (aktiivselt);

REKTSIOON: õpitavate tegusõnade rektsioon (aktiivselt);

EESSÕNA:* eessõnad daatiivi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daatiiviga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (außerhalb, innerhalb, trotz, während, wegen, ** anstatt, innmitten, längs,um … willen, ungeachtet, unweit, (aktiivselt); (anhand, anläßlich, anstelle, aufgrundseitensdiesseits, jenseits, oberhalb, unterhalb, statt) (passiivselt);

MÄÄRSÕNA: *koha-, ajamäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;** viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad;

SIDESÕNA: * rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, oder, aber, doch, denn, deshalb, deswegen, sondern, trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, da);** rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad: sowohl .. als auch, weder…noch, nicht nur…son-dern (auch), entweder…oder, zwar…aber, außerdem, sonst, nämlich ,darum, also; alistavad si-desõnad: nachdem, bevor, ehe, bis, seit/seitdem, während, obwohl, als ob, so dass, soviel, so-weit) (aktiivselt);

LAUSEÕPETUS:* lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; verb esimesel, teisel ja viimasel kohal; liitlause: rindlause ja rinnastavad sidesõnad und, sowohl...als auch, entweder… ...oder, sonst, aber, doch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also (aktiivselt); nicht nur…sondern auch, weder…noch (*passiivselt**aktiivselt); alistavad sidesõnad dass, als, wenn, weil (aktiivselt);** põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktilise funktsiooni järgi: kõrvallausele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruk-tionen), täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslaused (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused ( Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused ( Kausalsätze) tingimuslaused ( Konditional-sätze), otstarbelaused (Finalsätze) tagajärjelaused (Konsekutivsätze), määralaused ( Restriktiv-sätze), vastandlaused (Adversativsätze) ( teadmise, kuid mitte veel kõik aktiivsel tasemel);

MODAALSED ABISÕNAD: *  hoffentlich, leider, vielleicht, wahrscheinlich (aktiivselt); ** kordamine

SÕNATULETUS: *liitsõnade moodustamine (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -los, -sam); ** nimi- ja omadus-sõnade  eesliited (Un-, Miss-, un-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, ge-, ent-, emp-, er-, ver-, zer-, miss-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf-, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-, zurück),  (ak-tiivselt); tegusõnade lahutatavad või lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-, unter) (passiiv-selt);

ÕIGEKIRI:* suur ja väike algustäht; punkt, koma, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma loetelus ja lihtlauses (aktiivselt);** suur ja väike algustäht substantiveeringute kirjutamisel, punkt järgarvudega, koma põimlauses (aktiivselt);

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelnevates  klassides õpitud oskusi:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama pikemaid õpikutekste;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib eristama kõike olulist normaaltempos, kuid selgesti edastatud raadio või telesaadetes;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelnevates klassided õpitut:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid, sõnu, keelendeid;

- õpib kasutama suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vaja-dusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib jutustama/ vestlema * endast, oma perekonnast, suhetest perekonnas, probleemide lahendamisest ja nende vältimisest kodus/sõpruskonnas; kooli ja vaba aja veetmise teemal, elust ja tööst maal; reisimise, tervise, sõpruse teemal; õpib tegema isikukirjel-dusi;**  karjääri ja perekonna  teemal, tulevikuplaanidest, meedia ja tehnoloogia osast ühiskonnas, erinevate sõltuvusliikide teemal ja sõltuvuse ärahoidmise teemal, keskonna ja keskkonnakaitse teemal, puhkuse veetmise teemal, moe ja kunsti teemal;

- õpib tegema sisukokkuvõtteid loetust/kuuldust, samuti ettekandeid 11. klassis õpitavatel teemadel ja esitama referaati;

- õpib läbi viima diskussiooni ühel 11. klassis õpitud teemal;

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikke keelendid ( vestluse alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamiseks jm.).

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelmistes klassides  õpitut:

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib lugema funktsionaalstiililt erinevaid tekste;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

- õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet;

- õpib tekstisorti muutma (kirjalik tekst  -  suuline tekst), omandab oskusi teksti lihtsustamiseks;

- laiendab sõnavara ilukirjandusliku lektüüri, ajalehtede, ajakirjade lugemisega;

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm).

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelmistes klassides õpitut:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist; mõistekaardi tegemist; ideekaardi tegemist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist ükskeelsest sõnastikust;

- õpib  koostama/kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab erinevaid teateid, isiklikku kirja, poolametlikku kirja; lühireferaati, esseed (kirjeldav, jutustav); ankeeti; ** sisukokkuvõtet ja kommentaari loetud tekstist/ilukirjanduslikust teosest;

- õpib koostama isikukirjeldust; elulookirjeldust;

- õpib teksti kujundamist  vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart jm);

- õpib koostama teksti kava;

- õpib kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis ;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna, määrsõna,eessõna, sidesõna), lause, erinevad tekstisordid , lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv, tingiv) jm.

Kirjandus: Kaasaegne saksakeelne noorsookirjandus; ** saksa luule

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted; mõõtühikud, ** statistikate lugemine

Geograafia/majandusgeograafia – * riigid Euroopas, pealinnad, Euroopas räägitavad keeled, Austria, Šveits, Saksamaa(** poliitiline kord), Liechtensteini asend, pindala, kliima; majandus-poliitika;*/** keskkonnakaitse;

Muusika – */**saksa muusika

Sport – *sport kui vabaajategevus,spordialad, kuulsad sportlased,ekstreemsport; eetika; ** puhkusereisid;

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – */** Saksamaa lähiajalugu 1989 –2002 ff, saksa filosoofid; 

Kunst – */**saksa kunstnikud;** moekunst

Perekonnaõpetus – */**suhted perekonnas, eelarve, kohustused perekonnas; viisakad kombed;  kirjavahetuse nõuded;  elukutsevalik; kuritegevus ja enesekaitse;  riskid, tänavakuritegevus; ** sõltuvus, selle liigid; sõltuvuse kahjulikud mõjud isiksusele, perekonnale, ühiskonnale;

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnan-guid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib väärtustama mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;

- õpib mõistma ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

- omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest sotsiaalprobleemidest, nende   tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;

- omandab teadmisi kohalike koostööst sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;

- õpib väärtustama seadusi ja seadusi arvestavalt tegutsema;

- õpib väärtustama oma elukeskkonda.

Eelnevat õpib õpilane näiteks:

11. klassi teemade ( Zukunft, Natur und Umwelt, Medien und Technologie, Ferien, Reisen, Abenteuer) kaudu;

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib mõistma muutuva töömaailma kontseptsiooni; (** teema Zukunft, Ausbildung und Beruf jm.)

- õpib jälgima kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

- õpib mõistma tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

- tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

- oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

- oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

- omandab oskusi tööjõuturul konkureerimiseks, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine: tabelikujuline ja kirjeldav, ** õpib tegema tööintervjuud);

- omandab teadmise vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

- mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane automatiseerib kõiki eelnevates klassides omandatud oskusi:

** 11. klassis toimub antud teema süvitsi arendamine läbi teema: Medien und Technologie.

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de ;

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist:

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega: Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Sprachkurs Deutsch (tase 2,3) jm.

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint; Hot Potatoes jm.;

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale õpitud temaatika piires. Leiab kirjaoskust arendava tasuta aadressi, koostab kirju:  www.graufell.de;

- õpib koostama multimeediaesitlusi 10. klassis läbivõetaval maiskonnaloolisel või grammatikateemal;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest).

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi 11. klassis läbivõetavate teemade (näit. keskkond, keskkonnaprobleemid, sõltuvus legaalsetest ja illegaalsetest sõltuvusainetest; kaasaja uued sõltuvustekitajad (näiteks tarbimissõltuvus, kompuutrisõltuvus jm.) piires;

- omandab sotsiaalselt aktsepteeritavaid käitumisnorme  teemade  11. klassi teemadevaldkonna piires (Meediad ja tehnoloogia, sõltuvus, karjäär või perekond, keskkonnasõbralik käitumisnorm jm.)

 

2.4.2. Ainealased pikemaajalised õppeülesanded.

Õpilane osaleb 11. klassis vähemalt kahes projektis:

Projekt 1:  Familie

Produktid: sugupuu (Familienstammbaum mit Bildern von Familienmitgliedern);

Projekt 2: Natur und Umwelt

Produkt: raadiosaade, seinaleht või video keskonnaprobleemidest kodukohas ( intervjuud keskkonnakaitsjatega jm.);

Projekt 3. Drogen und Süchte

Produkt: seinaleht, fotonäitus, seinaleht või raadiosaade/video;

Projekt 4: Zukunft

Produkt: kreatiivsed tekstid, ulmetekstid, reisipäevik, plakatid vm.

Projekt 5: Kleidung und Mode

Produkt: moedemonstratsioon, pildinäitus (mood eile, täna, homme; koolivorm (pro-contra) jm;

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad normaaltempos;

- eristab selgelt mitme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

- oskab tavakõnes  mõista detailselt teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega (näit. mina ise, sõpruskond, grupid, perekond, kool, kodukoht, töö, sisseostude tegemine, sport ** keskkonnakaitse, sotsiaalsed probleemid, reisimine, meediad jm.);

- oskab eristada kõike olulist normaalses kõnetempos kuid selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, erandkorral öeldut kordab või ümber sõnastab, ** suudab ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab kesktaseme sõnavara ja keelendeid kasutades kirjeldada pilte 11. klassini läbitud teemadel (näit. endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega; keskkonnaprobleemid, meediad, jm.)

- oskab jutustada/vestelda 11. klassis läbitud teemadel ja kuni 11. klassini läbitud teemadel ( näit. *endast, oma perekonnast, ülesannetest perekonnas, konfliktides sõprade vahel ja teha ettepanekuid konfliktide ärahoidmiseks või vastavalt lahendamiseks; kooli ja vaba aja veetmise teemal, koolivägivalla vältimisest; vabaajaspordist ja koolispordist; ** tulevikuplaanidest; meedia osa ühiskonnas; sõltuvus erinevatest ainetest; loomingust: muusikast, kunstist, raamatutest

- tunneb erinevaid suulisi tekstisorte: vestlus, talk-show, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus, referaat; loeng; **ettekanne, kõne

- oskab põhjendada  oma seisukohti;

- suudab aktiivselt osaleda vestluses;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid ( EN, B1 ff taseme nõue)

- saab keelega hakkama maal, kuhu sõidab (EN, B1 ff taseme nõue).

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kesktaseme sõnavaral põhinevaid (Mittelstufe 2) tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest tekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab pikematest tekstist ( kirjad, broshüüridest) leida kõige olulisemat infot, mõistab loetu sisu (globaalne lugemine);

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- mõistab lugemisel tekstis sisalduvat kogu infot (detailne lugemine);

- oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada;

- suudab üles leida autori tähtsamad argumendid ja järeldused, kui tekst on selgelt liigenda-tud;

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta;

- suudab lugeda artikleid aktuaalsetel teemadel, kus autorid väljendavad mingit kindlat seisukohta või vaatenurki.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi, mõistekaarti või ideekaarti koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart, küllakutse, tänukaart – pikkus 50 sõna);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit (150 sõna) ja essayd (300 sõna) õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku  või poolametlikku kirja (150 sõna) ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab/tahab seda grammatikate/ükskeelsete sõnaraamatute abil redigeerida;

- koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul kogutud materjali põhjal.

 

 

  

12. KLASS/ B-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui B-võõrkeele õpetusega taotletakse 12. klassis, et õpilane suudaks soovi korral sooritada riiklikku lõpueksamit saksa keeles . Selleks taotletakse, et õpilane:

- tunneb huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab pidevalt eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi;

- süvendab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

-  oma erinevate õpistrateegiate pagasit keele osaoskuste - kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse - omandamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- täiustab  keelendite parafraseerimisoskust (ümbersõnastamine) ja õpib mõisteid saksa keeles enesekindlamalt defineerima;

- arendab oskust väljendada kõnes ja kirjas enda ja teiste seisukohti 12. klassis õpitavatel teemadel, tuues välja poolt ja vastuargumendid;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisos-kuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja pikemaajalist iseseisvat tööd kodus;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimustööd projektõppe raames;

- oskab kasutada kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

- arendab vilumust töötamisel ükskeelsete (seletavate) sõnastikega ja teatmeteostega;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime kesktasemel (Mittelstufe 3, Oberstufe 1) sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb  keerukama sõnavara ja lausestusega  ilukirjanduslikke noorsooraamatuid, ajakirju, ajalehti;

- vaatab saksakeelseid TV-saateid, kuulab saksakeelseid raadiosaateid.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:

(Tingmärkide seletus: * -  10. klassis läbivõetud teemad; ** -  Uued valdkonnad süvitsi 11. klassis.*** 12. klassis käsitletavad teemad.)

MINA: *mina isiksusena teiste seas ( minu identiteet, ilu ja mood - riietumiskunst, minu välimus);**/*** eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused :

 ( ** näit. läbi teemade: Zukunft; Sucht und Abhängigkeit; Jugendszene; Soziales Engagement; *** Ich und Religion;  Ich und Liebe; Was kommt nach der Schule?);

 PEREKOND JA KODU: * rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus; ** perekonna eelarve ( statistikate lugemise kaudu); *** abielu ja perekond ;

(** näit. läbi teemade:  Karriere und/oder Familie;*** läbi teemade: Eine moderne Familie, Wie verändert sich die Familie? Beziehungen ; Typisch männlich – typisch weiblich?)

SÕBRAD: * sõprus (mina ja meie – sõprus/sõpruskond, armasus); sõpruskonnavälised suhted; ** sotsiaalsed probleemid; (näit. läbi teema: Sucht und Abhängigkeit; Gruppen-stile);*** armastussuhted( näit. teemad:  Zwei im Glück; Ich liebe dich.);

KESKKOND, EESTI, MAAILM: *maa ja linn, urbaniseerumine; **/*** loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima (** läbi teema: Natur und Umwelt; *** läbi teema : Tierschutz); *** Eesti valitsemiskord, majandus, kultuuritavad, rahvusvahelised suchted; (teemad: Estland – politisches System; Estland – Europa);

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD:* kultuur (kombed, tavad; kool ja kooliga seotud probleemid); ** valitsemiskord (** läbi teema: Ferien in Deutschland); *** rahvusvahelised suhted ( *** läbi teema: Deutschland – Europa);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: * tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine kodus, abiandmine õnnetuses (konfliktid ja lahendused);** suhtlemine teeninduses;

(**näit. läbi teemade: Suchtverhalten; Vorbeugen ist besser als Heilen; Abenteuer statt Drogen jm.; im Hotel jm ;*** läbi teemade Konsum und Werbung);

ÕPPIMINE JA TÖÖ:* haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused ja eksamitehnikad; töö ja tööpuudus;**  tehnika areng;

(** näit. läbi teema: Medien und Technologie; Zukunftsprognose;*** läbi teemade: Berufsleben; Was kommt nach der Schule; Zivis.jm.);

HARRASTUSED JA KULTUUR: *sport (spordialad,vabaajasport, koolisport, spordi-tunnid), looming (ilukirjandus, kunst); reisimine, **looming (raamat meie elus), infoühis-kond ja selle probleemid (film, televisioon, kompuuter), puhkusereisid; *** kultuuritegelased;

(** näit.läbi teemade: Medien u. Technologie: Film und Fernsehen, Bücher, Computer; Musik; Ferien, Reisen, Abenteuer; *** Fremdsprachen lernen; Malerei, Theater, Literatur.);

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

12. klassis korratakse, süstematiseeritakse ja süvendatakse eelnevates klassides õpitut:

NIMISÕNA: * nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi (rakendamine ak-tiivselt) ; nimisõna mitmuse moodustamise tüübid, nimisõna käändkonnad (aktiivselt);** homonüümsete nimisõnade mitmus (passiivselt); ainult ainsuses või mitmuses kasutatavad nimisõnad; *** kõik eelnevad teemad aktiivselt /kordavad harjutused;

ARTIKKEL: * umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega (aktiivselt), ** ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

OMADUSSÕNA: * omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; käänamine (aktiivselt); **omadussõna substantiveerimine; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

ARVSÕNA: * põhi- ja järgarvsõnad (aktiivselt);** ja mõõtühikud (aktiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

ASESÕNA: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate ( der, die, das) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine;   umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad man, jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s) (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

 

TEGUSÕNA: *reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid,  enesekohaste tegusõnade pööramine indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides (aktiivselt); modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina (aktiivselt); **tarindi: modaalverb + infinitiiv - perfekti moodustamine (passiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

TEGUSÕNA AJAD: * indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I moodustamine ja kasutamine (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

KÄSKIV KÕNEVIIS:* imperatiivi moodustamine ja kasutamine (aktiivselt); ** eelmises klassis läbitud teemade kordamine; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

TINGIV KÕNEVIIS:* konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I

 ( würde + Infinitiv) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovide ja võimalikkuse, väljendami-seks, viisakates küsimustes,**  irreaalsetes tingimus- ja võrdluslausetes (aktiivselt), konjunktiivi kasutamine kaudses kõnes; konjunktiivi kasutamine soovlausetes; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

UMBISIKULINE TEGUMOOD:*  passiiv: Vorgangspassiv, Zustandspassiv (Präsens, Präteritum) (aktiivselt); von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis (passiivselt); ** isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline : aktiivselt); Infinitiv I Vorgangspassiv; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

INFINITIIV: * infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, haben...zu, sein...zu; infinitiivi substantiveerimine (aktiivselt);** infinitiiv passiiv ka-sutamine modaaltegusõnadega; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

KESKSÕNAD:* kesksõnad Partizip I ja Partizip II (passiivselt); ** Partizip I,II kasutamine täiendina (aktiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

REKTSIOON: õpitavate tegusõnade rektsioon (aktiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

EESSÕNA:* eessõnad daatiivi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daatiiviga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (außerhalb, innerhalb, trotz, während, wegen, ** anstatt, innmitten, längs,um … willen, ungeachtet, unweit, (aktiivselt); (anhand, anläßlich, anstelle, aufgrundseitensdiesseits, jenseits, oberhalb, unterhalb, statt) (passiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

MÄÄRSÕNA: *koha-, ajamäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;** viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

SIDESÕNA: * rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, oder, aber, doch, denn, deshalb, deswegen, sondern, trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, da);** rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad: sowohl .. als auch, weder…noch, nicht nur…son-dern (auch), entweder…oder, zwar…aber, außerdem, sonst, nämlich ,darum, also; alistavad si-desõnad: nachdem, bevor, ehe, bis, seit/seitdem, während, obwohl, als ob, so dass, soviel, so-weit) (aktiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

LAUSEÕPETUS:* lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; verb esimesel, teisel ja viimasel kohal; liitlause: rindlause ja rinnastavad sidesõnad und, sowohl...als auch, entweder… ...oder, sonst, aber, doch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also (aktiivselt); nicht nur…sondern auch, weder…noch (*passiivselt**aktiivselt); alistavad sidesõnad dass, als, wenn, weil (aktiivselt);** põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktilise funktsiooni järgi: kõrvallausele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruk-tionen), täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslaused (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused ( Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused ( Kausalsätze) tingimuslaused ( Konditional-sätze), otstarbelaused (Finalsätze) tagajärjelaused (Konsekutivsätze), määralaused ( Restriktiv-sätze), vastandlaused (Adversativsätze) ( teadmise, kuid mitte veel kõik aktiivsel tasemel); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

MODAALSED ABISÕNAD: *  hoffentlich, leider, vielleicht, wahrscheinlich (aktiivselt); ** kordamine *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

SÕNATULETUS: *liitsõnade moodustamine (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -los, -sam); ** nimi- ja omadus-sõnade  eesliited (Un-, Miss-, un-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, ge-, ent-, emp-, er-, ver-, zer-, miss-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf-, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-, zurück),  (ak-tiivselt); tegusõnade lahutatavad või lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-, unter) (passiiv-selt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

ÕIGEKIRI:* suur ja väike algustäht; punkt, koma, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma loetelus ja lihtlauses (aktiivselt);** suur ja väike algustäht substantiveeringute kirjutamisel, punkt järgarvudega, koma põimlauses (aktiivselt); *** teadmisi aktiviseerivad harjutused;

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane

- süvendab eelnevates  klassides õpitud oskusi:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama nõudliku sõnavaraga pikemaid õpikutekste;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib eristama kõike olulist normaaltempos, kuid selgesti edastatud raadio või telesaadetes;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse kontrollimise ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.);

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelnevates klassided õpitut:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid, sõnu, keelendeid;

- õpib kasutama suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vaja-dusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib jutustama/ vestlema * endast, oma perekonnast, suhetest perekonnas, probleemide lahendamisest ja nende vältimisest kodus/sõpruskonnas; kooli ja vaba aja veetmise teemal, elust ja tööst maal; reisimise, tervise, sõpruse teemal; õpib tegema isikukirjel-dusi;**  karjääri ja perekonna  teemal, tulevikuplaanidest, meedia ja tehnoloogia osast ühiskonnas, erinevate sõltuvusliikide teemal ja sõltuvuse ärahoidmise teemal, keskonna ja keskkonnakaitse teemal, puhkuse veetmise teemal, moe ja kunsti teemal; *** inimestevaheliste suhete, kutsehariduse, tsiviilteenistuse, sõjaväeteenistuse, tarbimise, reklaami teemadel, naise ja mehe tüüpilistest rollidest, võõrkeelte õppimisest, loomakaitsest, poliitikast);

- õpib tegema sisukokkuvõtteid loetust/kuuldust, samuti ettekandeid 12. klassis õpitavatel teemadel ja esitama referaati;

- õpib läbi viima diskussiooni ühel 12. klassis õpitud teemal;

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikke keelendid ( vestluse alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks; nõusoleku, mittenõusoleku väljendamiseks jm.);

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelmistes klassides  õpitut:

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib lugema funktsionaalstiililt erinevaid tekste;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

- õpib lugemise käigus tegema sisukokkuvõtet;

- õpib tekstisorti muutma (kirjalik tekst  -  suuline tekst), omandab oskusi teksti lihtsustamiseks;

laiendab sõnavara ilukirjandusliku lektüüri, ajalehtede, ajakirjade lugemisega;

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesanded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobitamine jm);

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab eelmistes klassides õpitut:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib assotsiogrammi koostamist; mõistekaardi tegemist; ideekaardi tegemist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist ükskeelsest sõnastikust;

- õpib  koostama/kirjutama lühikokkuvõtteid kuuldust ja loetust, kirjutab erinevaid teateid, isiklikku kirja, poolametlikku kirja; lühireferaati, esseed (kirjeldav, jutustav); ankeeti; ** sisukokkuvõtet ja kommentaari loetud tekstist/ilukirjanduslikust teosest;

- õpib koostama isikukirjeldust; elulookirjeldust;

- õpib teksti kujundamist  vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart jm);

- õpib koostama teksti kava;

- õpib kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis ;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna, määrsõna,eessõna, sidesõna), lause, erinevad tekstisordid , lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv, tingiv) jm.

Kirjandus: Kaasaegne saksakeelne noorsookirjandus; ** saksa luule, *** klassikud; saksa eepos;

Matemaatika – * põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted; mõõtühikud, **/ *** erinevatel teemadel statistikate lugemine;

Geograafia/majandusgeograafia – * riigid Euroopas, pealinnad, Euroopas räägitavad keeled, Austria, Šveits, Saksamaa(** poliitiline kord), Liechtensteini asend, pindala, kliima; majandus-poliitika;*/** keskkonnakaitse;

Muusika – */**saksa muusika ; kuulsad muusikud;

Sport – *sport kui vabaajategevus,spordialad,*/**/*** kuulsad sportlased,ekstreemsport; eetika; ** puhkusereisid;

Teised võõrkeeled: */**/*** keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – */** Saksamaa lähiajalugu 1989 –2002 ff, saksa filosoofid;  *** Saksamaa – Euroopa; Eesti – Euroopa;

Kunst – */**saksa kunstnikud;** moekunst *** maalikunst;

Perekonnaõpetus – */**suhted perekonnas, eelarve, kohustused perekonnas; viisakad kombed;  kirjavahetuse nõuded;  elukutsevalik; kuritegevus ja enesekaitse;  riskid, tänavakuritegevus; ** sõltuvus, selle liigid; sõltuvuse kahjulikud mõjud isiksusele, perekonnale, ühiskonnale; *** perekonnavormide muutumine; naise ja mehe erinevad soorollid;

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnan-guid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Kuuendas klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- õpib väärtustama mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;

- õpib mõistma ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

- omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest sotsiaalprobleemidest, nende   tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest;

- omandab teadmisi kohalike koostööst sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;

- õpib väärtustama seadusi ja seadusi arvestavalt tegutsema;

- õpib väärtustama oma elukeskkonda.

Eelnevat õpib õpilane näiteks:

11. klassi teemade ( Zukunft, Natur und Umwelt, Medien und Technologie, Ferien, Reisen, Abenteuer) kaudu; 12. klassis läbi teemade: Konsum und Werbung; Tierschutz.)

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib mõistma muutuva töömaailma kontseptsiooni;

- õpib jälgima kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse;

- õpib mõistma tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega;

- tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu;

- oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

- oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume;

- omandab oskusi tööjõuturul konkureerimiseks, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine: tabelikujuline ja kirjeldav, ** õpib tegema tööintervjuud);

- omandab teadmise vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne);

- mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

Teemad: * Ich und Neigungen; Ich und meine Zukunftsüpläne; ** teema: Zukunft, Ausbildung und Beruf jm.*** läbi teema: Was kommt nach der Schule?);

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane automatiseerib kõiki eelnevates klassides omandatud oskusi:

** 11. klassis toimub antud teema süvitsi arendamine läbi teema: Medien und Technologie.

*** 12. klassis läbi teema: IT-Berufe.

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused:

- õpib käsitsema arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvuti,internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de ;

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist:

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega: Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Sprachkurs Deutsch (tase 2,3) jm.

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint; Hot Potatoes jm.;

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale õpitud temaatika piires. Leiab kirjaoskust arendava tasuta aadressi, koostab kirju:  www.graufell.de;

- õpib koostama multimeediaesitlusi 10. klassis läbivõetaval maiskonnaloolisel või grammatikateemal;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi 12. klassis läbivõetavate teemade (näit. keskkond, keskkonnaprobleemid, sõltuvus legaalsetest ja illegaalsetest sõltuvusainetest; kaasaja uued sõltuvustekitajad (näiteks tarbimissõltuvus, kompuutrisõltuvus jm.) piires;

- omandab sotsiaalselt aktsepteeritavaid käitumisnorme  teemade  12. klassi teemadevaldkonna piires (**/*** Meediad ja tehnoloogia, sõltuvus, karjäär või perekond, keskkonnasõbralik käitumisnorm jm.)

 

2.4.2. Ainealased pikemaajalised õppeülesanded.

Õpilane osaleb 12. klassis vähemalt kahes projektis:

Projekt 1:  Familie

Produktid: instseneering teemadel: Ehe, Lebensgefährte/Lebensgefährtin; näitus;

Projekt 2: Liebe

Produkt: Luuletused (Gedichte); varjuteater (Schattenschpiele); video (Video);

Projekt 3: Natur und Umwelt

Produkt: raadiosaade, seinaleht või video keskonnaprobleemidest kodukohas ( intervjuud keskkonnakaitsjatega /loomakaitsjategajm.);

Projekt 4. Rollen in der Gesellschaft: arm - reich

Produkt: seinaleht, fotokogu, seinaleht ja/või raadiosaade/video külaskäigust lastehooldekodusse, vanadekodusse;

Projekt 4: Erziehung: Rolle Mädchen - Jungen

Produkt: kreatiivsed tekstid, karikatuuride kogu jm.

Projekt 5: Nahrung

Produkt: Näitus uurimistulemustest

Projekt 6: Sportreportage

Produkt: spordireportaažid erinevatel spordialadel.

Projekt 7: Kommunikation

Produkt: koostada Internet-Rallye (teema: Deutschland ) keskastme õpilastele;

Projekt 8: Kunst am Ort

Produkt: teatmik teemal: Theater, Konzert, Ausstellung; või ühe teatrietenduse, filmi kriitika; fotonäitus kommentaaridega, jm.

Projekt 9: Politik in Deutschland und Europa:

Produkt:seinaleht (Wandzeitung); näitus (Ausstellund) pressikonverents (Pressekonferenz);

Projekt 10: Tourismus

Produkt: Reklaamprospektid, intervjuud (Interviews); raadiosaade külaskäigust turismifirmasse Lufthansa /Estonian Air jm (Radiosendung).

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad normaaltempos;

- eristab selgelt mitme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

- oskab tavakõnes  mõista detailselt teksti, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste eluvaldkondadega (näit. mina ise, sõpruskond, grupid, perekond, kool, kodukoht, töö, sisseostude tegemine, sport ** keskkonnakaitse, sotsiaalsed probleemid, reisimine, meediad jm.);*** mehe ja naise rollid ühiskonnas, poliitika teemadel, loomakaitse, jm.

- oskab eristada kõike olulist normaalses kõnetempos kuid selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest;

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, erandkorral öeldut kordab või ümber sõnastab, ** /*** suudab ise vestlust juhtida;

- suudab spontaanselt lülituda vestlusse;

- oskab küsida ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab kesktaseme sõnavara ja keelendeid kasutades kirjeldada pilte 12. klassini läbitud teemadel (näit. endast, oma perekonnast, koolielu teemadel, ühistegevustest sõpradega; keskkonnaprobleemid, meediad, jm.)

- oskab jutustada/vestelda 12. klassis läbitud teemadel ja kuni 12. klassini läbitud teemadel ( näit. *endast, oma perekonnast, ülesannetest perekonnas, konfliktides sõprade vahel ja teha ettepanekuid konfliktide ärahoidmiseks või vastavalt lahendamiseks; kooli ja vaba aja veetmise teemal, koolivägivalla vältimisest; vabaajaspordist ja koolispordist; ** tulevikuplaanidest; meedia osa ühiskonnas; sõltuvus erinevatest ainetest; loomingust: muusikast, kunstist, raamatutest ***  Saksamaa/Eesti – Euroopa; naise – mehe erinevad rollid ühiskonnas, loomakaitse, usk, tarbimine ja reklaam, suhted ja armastus, mis saab minust peale kooli jm.)

- tunneb erinevaid suulisi tekstisorte: vestlus, talk-show, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus, referaat; loeng; **ettekanne, kõne *** abituriendi lõpukõne;

- oskab põhjendada  oma seisukohti;

- suudab aktiivselt osaleda vestluses;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, jätkamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

oskab edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid ( EN, B1 ff taseme nõue)

saab keelega hakkama maal, kuhu sõidab (EN, B1 ff taseme nõue).

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kesktaseme sõnavaral põhinevaid (Mittelstufe 3) tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest tekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab pikematest tekstist ( kirjad, broshüüridest) leida kõige olulisemat infot, mõistab loetu sisu (globaalne lugemine);

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- mõistab lugemisel tekstis sisalduvat kogu infot (detailne lugemine);

- oskab loetud teksti lihtsustada, liigendada;

- suudab üles leida autori tähtsamad argumendid ja järeldused, kui tekst on selgelt liigenda-tud;

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta;

- suudab lugeda artikleid aktuaalsetel teemadel, kus autorid väljendavad mingit kindlat seisukohta või vaatenurki.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi, mõistekaarti või ideekaarti koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart, küllakutse, tänukaart – pikkus 50 sõna);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit (150 sõna) ja essayd (300 sõna/450 sõna) õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku  või poolametlikku kirja (150 sõna) ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab/tahab seda grammatikate/ükskeelsete sõnaraamatute abil redigeerida;

- koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul kogutud materjali põhjal;

 

 

 

SAKSA KEEL  C-VÕÕRKEEL

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Eesmärgiks on, et õpilane …

jõuab C- tasemele, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid lihtsas keeles võõrkeelseid originaaltekste (Euroopa Nõukogu  B1 tase);

huvitub saksa keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest;

huvitub saksa keelt kõnelevate maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;

omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;

õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest, internetist ja muudest infoallikatest.

 

II. Tugiained.

Saksa keele tugiained on:

eesti keel ja kirjandus (eesti keel);

teised õpitavad võõrkeeled (inglise või vene keel);

ajalugu ja geograafia;

infotehnoloogia;

 

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klass - 105 tundi  (3 kursust)

11. klass – 70 tundi või 105 tundi (2 kursust/3 kursust)

12. klass – 70 tundi või 105 tundi ( 2 kursust/ 3 kursust)

 

IV. Ainekava klassiti.

 

10. KLASS/ C-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui C-võõrkeele õpetusega taotletakse 10. klassis, et õpilane:

- huvitub uue võõrkeele õppimisest ja saksa keelt kõnelevate maade kultuurist;

- omandab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

- õpib tundma 3. võõrkeele omandamiseks erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab kuulamisoskust Euroopa Nõukogu (edaspidi EN) poolt fikseeritud keeleoskuse  A1 (läbimurre) tasemel;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti ( EN A1 tasemel);

- arendab kirjutamisoskust EN A1 tasemeni;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- õpib kasutama kakskeelseid sõnastikke, samuti teatmeteoseid;

- soovib kasutada keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- näitab üles huvi saksa keele kasutamise vastu võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb lihtsaid ilukirjanduslikke lasteraamatuid (Leichte Lektüren: Tase1).

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, riietus, harjumused, kinkimine, tervis/ haigused, tervislikud eluviisid ( sõõmine), minu tegevused tööpäeval ja nädalavahetusel;

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, oma tuba, esemed majas ja majapidamises, mööbli asukoht köögis ja elutoas, toitumis-tavad (söögid, joogid);

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused ,

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, ekskursioon, kodukohas, vaatamis-väärsused linnas, tee küsimine ja turistidele tee juhatamine kodukohas;

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: keel, pealinn; Saksamaa, Šveitsi, Austria  maiskonnalugu (üldandmed, kohanimed, maastik,mõningad vaatamisväärsused, mõned tavad ja kombed);  turism, ühe paikkonna vaatamisväärsused, teejuhtimine ja küsimine (Berliin);

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, kodused majapidamistööd, söömine kodus; tee küsimine ja juhatamine, liiklemine, söömine väljaspool kodu , arsti juures, helistamine, kirja/kaardi kirjutamine sõpradele; päevaplaan;

ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); koolivaheajad ;

HARRASTUSED JA KULTUUR: tegevused vabal ajal, noortehotellis, talvepuhkus;

 

2.2 Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv;

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine (kasutamise üldjuhud);

OMADUSSÕNA: öeldistäitena (aktiivselt); omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga,  (passiivselt) omastava asesõnaga, eitussõnaga kein (passiivselt); võrdlemine (passiivselt);

ARVSÕNA: põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani (nominatiivis, daativis), kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv; 

ASESÕNA: isikulised asesõnad nominatiivis, akusatiivis; omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man (aktiivselt), etwas, nichts (passiivselt), eitav asesõna kein, küsivad asesõnad wer, was, wo, wie, woher, wohin,warum, was für ein, welcher ;

TEGUSÕNA: pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis, modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipära-sed/tugevad tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega,

MÄÄRSÕNA: aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt);

EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (leksikaalselt), kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen);

SIDESÕNA: und, oder, aber,denn, deshalb, trotzdem;  dass

LAUSEÕPETUS: sõnajärg jutustavas ja küsilauses, lauseraam, lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide); rindlause: kausaalne (denn), adversatiivne (aber), disjunktiivne ( oder), koopulatiivne (und), konsekutiivne (deshalb), konzessivne (trotzdem);

põimlaused: sihitislause (dass);

SÕNATULETUS: liitnimisõnad, liitomadussõnad (leksikaalselt), tegusõnade lahutamatud ja lahutatavad eesliited

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri, punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

2.3.Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni (selektiivne mõistmine);

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal (globaalselt teksti mõistma);

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse arendamise  harjutusi/ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.);

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib kirjeldama pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal;

- õpib jutustama endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; õpib tegema  pildi-, ruumi- ja isikukirjeldusi;

- õpib jutustama erinevate diagrammide (näit. Flussdiagramm) järgi;

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid ( vestluse alustamiseks, lõpetamiseks), kuid ei oska veel vestlust ise juhtida;

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- omandab kindlalt saksa tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

- õpib lihtsast tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib lihtsast tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

 õpib väga lihtsat teksti lugema ja mõistma detailselt;

 õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

 õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesan-ded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobi-tamine jm.);

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik, kakskeelne sõnaraamat);

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

kirjutama lühikesi teateid, (õnnitluskaarti, tervituskaarti, tänukaarti küllakutset), isiklikku kirja (ca. 60-80 sõna), ankeeti;

- kirjutab etteütlusi;

- õpib koostama isikukirjeldust;

- õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart);

- õpib tundma/kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid, lause: jutustav ja küsilause, sõnade järjekord lauses, erinevad tekstisordid; lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, isikulise asesõna käänamine; tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv); küsisõnad;

Kirjandus: Goethe (Faust);

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted, mõõtühikud( km, m, m², km²,

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv ;Euroopas räägitavad keeled * Austria, Šveits, Saksamaa asend, pindala, kliima;

Muusika – Viini klassikud (Mozart jt.)

Sport – sport kui vabaajategevus,

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989-1990 (kahe saksa riigi ühinemine), pealinn Berliin, Kunst   saksa kunstnikud

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. 10 klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid;

- õpib tundma erinevates elukutsetes vajalikke eeldusi, oskusi;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste, oskuste (sh võõrkeeleoskuse) ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

- mõistab erinevate  inimeste probleeme ja võimalusi;

- on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane.

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvutiprogrammid, internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist:

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand; Themen neu 1,2 valikuliselt jm.;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale 10. kl. õpitud temaatika piires;

- õpib koostama multimeediaesitlust;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

 

Turvalisus

Õpilane.

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” raames;

- õpib tunnis erinevate koostöövormide  käigus teisi inimesi arvestama ja neist lugu pidama, aktsepteerima teiste õigust oma arvamustele; arvestama puudega inimeste probleemidega jm.

 

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;

- tunneb tekstis, mis puudutavad õpilase lähemat elukeskkonda, ära tuttavad sõnad ja fraasid;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest ja lauludest, kui kõnelejad räägi-vad normaalkõnega võrreldes aeglasemalt;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada arsti enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; oskab kirjeldada erinevaid ruume;

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus;

- oskab lihtsate keelenditega kaitsta oma seisukohti;

- suudab reaktiivselt osaleda vestluses;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab kodulinnas juhatada teed saksakeelsetele turistidele saksa keeles.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- arendab lugemisoskust sel tasemel, et saab aru lühikeste lausetega kirjutatud tekstidest, milles on palju tuttavaid sõnu ja väljendeid (EN A1 tase);

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

 oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- on omandanud enne loovtööd mustandi tegemise harjumuse, oskab seda redigeerida;

- koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul läbitud/kogutud materjali põhjal;

 

  

 

11. KLASS/ C-võõrkeel

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui C-võõrkeele õpetusega taotletakse 11. klassis, et õpilane:

- huvitub uue võõrkeele õppimisest ja saksa keelt kõnelevate maade kultuurist;

- omandab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

- õpib tundma 3. võõrkeele omandamiseks erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab kuulamisoskust Euroopa Nõukogu (edaspidi EN) poolt fikseeritud keeleoskuse  A2 (esmase keeleoskuse tase) tasemel;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsivõimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti ( EN A2 tasemel);

- arendab kirjutamisoskust EN A2 tasemeni;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- õpib kasutama kakskeelseid sõnastikke, samuti teatmeteoseid;

- soovib kasutada keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- näitab üles huvi saksa keele kasutamise vastu võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb  lihtsaid ilukirjanduslikke lasteraamatuid (Leichte Lektüren: Tase 2);

 

2. Õppeaine sisu.

2.1.Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: *nimi, vanus, välimus, riietus, harjumused, kinkimine, tervis/ haigused, tervislikud eluviisid ( sõõmine), minu tegevused tööpäeval ja nädalavahetusel; **võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused;

PEREKOND JA KODU:* pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, oma tuba, esemed majas ja majapidamises, mööbli asukoht köögis ja elutoas, toitumis-tavad (söögid, joogid); **abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused , * sõpruskonnavälised suhted

KODUKOHT, EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn, ekskursioon, kodukohas, vaatamis-väärsused linnas, tee küsimine ja turistidele tee juhatamine kodukohas; * loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja linn, urbaniseerumine;

 

MAAILM: * Euroopa maad: riigi nimi, pealinn; ** Euroopas räägitavad keeled;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD:* keel, pealinn; Saksamaa, Šveitsi, Austria  maiskonnalugu (üldandmed, kohanimed, maastik,mõningad vaatamisväärsused, mõned tavad ja kombed);  turism, ühe paikkonna vaatamisväärsused, teejuhtimine ja küsimine (Berliin); ** valitsemiskord, kultuur; sakslased välismaal/välismaalased Saksamaal;

IGAPÄEVASED TEGEVUSED:* toitumine (söögikorrad, söömine kodus, söömine väljaspool kodu) kodused majapidamistööd; tee küsimine ja juhatamine, liiklemine, arsti juures, helistamine, kirja/kaardi kirjutamine sõpradele; päevaplaan; ** abiandmine õnne-tuses

ÕPPIMINE JA TÖÖ: * koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); koolivaheajad ; **  haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades ( soovelukutsed, rahulolu valitud erialaga, kutsevalik,); töö ja tööpuudus (majandus ja töö, töö leidmise võimalused, töökoha otsimine, elulookirjeldus); õpioskused ja eksa-mitehnikad;

HARRASTUSED JA KULTUUR: * tegevused vabal ajal, noortehotellis, talvepuhkus ; ** looming (telesaated, raadioprogrammid, tänavakunstnikud; lüürika), kultuuritegelased.

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA:* erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv; ** nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus;

ARTIKKEL:* umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine (kasutamise üldjuhud);** nullartikkel (artikli puudumine) pärisnimede ees; artikli kasutamise tähtsamad juhud;

OMADUSSÕNA: */** öeldistäitena (aktiivselt); omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga,  (* passiivselt/** aktiivselt) omastava asesõnaga, eitussõnaga kein (*passiivselt/ ** aktiivselt); võrdlemine (* passiivselt/** aktiivselt);

ARVSÕNA:* põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani, kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv;  **  põhi ja järgarvud ; kaal, kaugus; protsendid;

ASESÕNA:* isikulised asesõnad nominatiivis, akusatiivis; omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man (aktiivselt), etwas, nichts (passiivselt/** aktiivselt) mancher, jeder, alle (** aktiivselt), eitav asesõna kein, niemand (** aktiivselt), küsivad asesõnad wer, was, wo, wie, woher, wohin,warum, was für ein, welcher (aktiivselt); ** enesekohane asesõna (Reflexivpronomen), vastastikune asesõna (Reziprokpronomen);

TEGUSÕNA:* pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis, modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega; ** tegusõna pööramine kõikides aktiivi ajavormides; kindla kõneviisi passiivis (Passiv Indikativ);tingiv kõneviis (Konjunktiv II), oleviku kesksõna (Partizip I); mineviku kesksõna (Partizip II); modaaltegusõnad lihtminevikus (Präteritum der Modalverben), infinitiivi kasutamine sõnaga zu ja ilma sõnata zu (Infinitiv mit und ohne zu); infinitiivkonstruktsioonid (um …zu, ohne…zu, statt…zu); tähtsamate  tegusõnade rektsioon (Rektion)

MÄÄRSÕNA: * aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt/** tähtsamad aktiivselt)

EESSÕNA: * eessõnad daativi (mit, nach, bei, seit, von, aus, außer, zu entgegen, gegenüber –leksikaalselt/** aktiivselt)) ja akusatiiviga (durch, für, ohne, um, gegen, bis, entlang –leksikaal-selt/**aktiivselt), kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen); eessõnad genitiivi käändega (wegen, statt, während, trotz);

SIDESÕNA: * rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad: und, oder, aber,denn, deshalb, trotzdem;  alistavad sidesõnad: dass,  ** (als, wenn, weil, ob);

LAUSEÕPETUS: sõnajärg jutustavas ja küsilauses, lauseraam, lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide); rindlause: kausaalne (denn), adversatiivne (aber), disjunktiivne ( oder), koopulatiivne (und), konsekutiivne (deshalb), konzessivne (trotzdem);

põimlaused: sihitislause (dass); ** (põhjusmääruslause (weil), ajalause (wenn, als), tingimus-lause (wenn), ebareaalne võrdluslause (als ob); sihitislause (ob)

SÕNATULETUS:* liitnimisõnad, liitomadussõnad (leksikaalselt/** tuletamine aktiivselt, tähtsamad ees- ja järelliited), tegusõnade lahutamatud ja lahutatavad eesliited; ** tegusõnade tuletamine (aktiivselt); arvsõnade tuletamine;

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri, punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

 

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni (selektiivne mõistmine);

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal (globaalselt teksti mõistma);

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse arendamise  harjutusi/ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane.

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib kirjeldama pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; **  autode tootmisprotsessist, looduspilte, pilte keskonnaprobleemi-dest,

- õpib jutustama/vestlema  endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; - õpib tegema  pildi-, ruumi- ja isikukirjeldusi;** perekonnast ja peresisestest suhetest, koolisüsteemist, kutsevaliku teemal, majanduse arengu teemadel, kirjeldama saksa parteide süsteemi, valimissüsteemi, vanade inimeste elust, migratsiooniprobleemidest ja välismaalaste probleemidest, keskkonnakaitse teemal, ühe kunstiliigi teemal;

- õpib jutustama erinevate diagrammide (näit. Flussdiagramm) järgi (näit. tootmisprotsess, perekonna eelarvest, väliosmaalaste osakaalust ühiskonnas, jm.);

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid ( vestluse alustamiseks, lõpetamiseks), kuid ei oska veel vestlust ise juhtida.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- omandab kindlalt saksa tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

- õpib lihtsast tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib lihtsast tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib lihtsat teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesan-ded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobi-tamine jm.).

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik, kakskeelne sõnaraamat);

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

kirjutama lühikesi teateid, (õnnitluskaarti, tervituskaarti, tänukaarti küllakutset), isiklikku kirja (ca. 60-80 sõna), ankeeti; ** kirjeldusi, elulookirjeldust, lühikest arutlust (Erörterung), seisukohavõttu (Stellungsnahme) õpitud teemadel;

- kirjutab etteütlusi;

- õpib koostama isikukirjeldust;

- õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart);

- õpib tundma/kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust.

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid, lause: jutustav ja küsilause, sõnade järjekord lauses, erinevad tekstisordid; lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, isikulise asesõna käänamine; tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv); küsisõnad.

Kirjandus: lüürika.

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted, mõõtühikud( km, m, m², km², protsendid.

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv; Euroopas räägitavad keeled * Austria, Šveits, Saksamaa asend, pindala, kliima.

Muusika – Beethoven jt.

Sport – sport kui vabaajategevus.

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus.

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989-1990 (kahe saksa riigi ühinemine), pealinn Berliin, *** valimissüsteem, parteid.

Kunst   saksa kunstnikud.

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. 11 klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

- toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane:

- õpib tundma erinevaid elukutseid

- õpib tundma erinevates elukutsetes vajalikke eeldusi, oskusi;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste, oskuste (sh võõrkeeleoskuse) ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

- mõistab erinevate  inimeste probleeme ja võimalusi;

- on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

- tegeleb tööhõive küsimustega, väljavaated kohalikul tööturul.

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane:

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvutiprogrammid, internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist:

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand; Themen neu 1,2 valikuliselt jm.;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint.

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale 11. kl. õpitud temaatika piires;

- õpib koostama multimeediaesitlust;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja - objektiivsuse aspektidest)

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” raames;

- õpib tunnis erinevate koostöövormide  käigus teisi inimesi arvestama ja neist lugu pidama, aktsepteerima teiste õigust oma arvamustele; arvestama puudega inimeste probleemidega jm.

- õpib tundma töökaitse seadusi;

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;

- tunneb tekstis, mis puudutavad õpilase lähemat elukeskkonda, ära tuttavad sõnad ja fraasid;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest ja lauludest, kui kõnelejad räägi-vad normaalkõnega võrreldes veidi aeglasemalt;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- mõistab lühikeste, lihtsate ja selgesti väljendatud ütluste põhisisu (mõistab teksti globaalselt).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga, jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; **autode tootmisprotsessist, looduspilte, pilte keskonnaprobleemidest,

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada arsti enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; oskab kirjeldada erinevaid ruume;

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus; ** perekonnast ja peresisestest suhetest, koolisüsteemist, kutsevaliku teemal, majanduse arengu teemadel, kirjeldama saksa parteide süsteemi, valimissüsteemi, vanade inimeste elust, migratsiooni-probleemidest ja välismaalaste probleemidest, keskkonnakaitse teemal, ühe kunstiliigi teemal;

- oskab lihtsate keelenditega kaitsta oma seisukohti;

- suudab kaasa vestelda, ehkki ei oska ise veel vestlust juhtida;

- teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab kodulinnas juhatada teed saksakeelsetele turistidele saksa keeles.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- arendab lugemisoskust sel tasemel, et saab aru lühikeste lausetega kirjutatud tekstidest, milles on palju tuttavaid sõnu ja väljendeid (EN A2 tase);

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta;

- mõistab lihtsaid tekste globaalselt;

- mõistab lihtsad igapäevatekstte detailselt.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart kellegi tänamiseks);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- on omandanud enne loovtööd mustandi tegemise harjumuse, oskab seda redigeerida;

koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul läbitud/kogutud materjali põhjal;

 

 

 

12. KLASS/ C-VÕÕRKEEL

 

1. Õppeaine eesmärgid.

Saksa keele kui C-võõrkeele õpetusega taotletakse 12. klassis, et õpilane:

- huvitub uue võõrkeele õppimisest ja saksa keelt kõnelevate maade kultuurist;

- omandab teadmisi saksa keelt kõnelevate maade maiskonnaloost;

- õpib tundma 3. võõrkeele omandamiseks erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- arendab kuulamisoskust Euroopa Nõukogu (edaspidi EN) poolt fikseeritud keeleoskuse  B1 (suhtluslävi) tasemel;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enda ja rühma seisukohti ( EN B1 tasemel);

- arendab kirjutamisoskust EN B1 tasemeni;

- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse omandamiseks;

- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- õpib kasutama kakskeelseid sõnastikke, samuti teatmeteoseid;

- soovib kasutada keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h. internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetega;

- näitab üles huvi saksa keele kasutamise vastu võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi;

- loeb lihtsas keeles noorsookirjandust (Leichte Lektüren: Tase 2-3);

 

2. Õppeaine sisu.

2.1.Teemad ja alateemad.

Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

MINA: *nimi, vanus, välimus, riietus, harjumused, kinkimine, tervis/ haigused, tervislikud eluviisid ( sõõmine), minu tegevused tööpäeval ja nädalavahetusel; **võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused;*** mina isiksusena teiste seas, eripära;

PEREKOND JA KODU:* pereliikmed, lähemad sugulased, aadress, maja, korter, aed, oma tuba, esemed majas ja majapidamises, mööbli asukoht köögis ja elutoas, toitumis-tavad (söögid, joogid); **abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus; *** perekonna eelarve;

SÕBRAD: * nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused , ** sõpruskonnavälised suhted; *** sotsiaalsed probleemid;

KODUKOHT, EESTI: * Eesti asukoht, keel, pealinn, ekskursioon, kodukohas, vaatamis-väärsused linnas, tee küsimine ja turistidele tee juhatamine kodukohas;

** loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja linn, urbaniseerumine;

*** Eesti valitsemiskord, majandus, kultuuritavad, rahvusvahelised suhted;

MAAILM: * Euroopa maad: riigi nimi, pealinn; ** Euroopas räägitavad keeled;

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD:* keel, pealinn; Saksamaa, Šveitsi, Austria  maiskonnalugu (üldandmed, kohanimed, maastik,mõningad vaatamisväärsused, mõned tavad ja kombed);  turism, ühe paikkonna vaatamisväärsused, teejuhtimine ja küsimine (Berliin); ** valitsemiskord, kultuur; sakslased välismaal/välismaalased Saksamaal; *** rahvusvahelised suhted;

IGAPÄEVASED TEGEVUSED:* toitumine (söögikorrad, söömine kodus, söömine väljaspool kodu) kodused majapidamistööd; tee küsimine ja juhatamine, liiklemine, arsti juures, helistamine, kirja/kaardi kirjutamine sõpradele; päevaplaan; ** abiandmine õnne-tuses; *** tervislikud eluviisid, suhtlemine teeninduses;

ÕPPIMINE JA TÖÖ: * koolipäev (kellaajad, tunniplaan, tegevused päeva jooksul); koolivaheajad ; **  haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades ( soovelukutsed, rahulolu valitud erialaga, kutsevalik,); töö ja tööpuudus (majandus ja töö, töö leidmise võimalused, töökoha otsimine, elulookirjeldus); õpioskused ja eksa-mitehnikad; *** tehnika areng;

HARRASTUSED JA KULTUUR: * tegevused vabal ajal, noortehotellis, talvepuhkus ; ** looming (telesaated, raadioprogrammid, tänavakunstnikud; lüürika), kultuuritegelased; *** spordialad;  reklaam ja selle roll, infoühiskond ja selle probleemid;

 

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA:* erinevad artikkelsõnad; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv; ** nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; ***  nimisõnade rektsioon;

ARTIKKEL:* umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine (kasutamise üldjuhud);** nullartikkel (artikli puudumine) pärisnimede ees; artikli kasutamise tähtsamad juhud;***  artikli kasutamine pärisnimedega ja geograafiliste nimedega;

OMADUSSÕNA: */** öeldistäitena (aktiivselt); omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga): käänamine määrava, umbmäärava ja nullartikliga,  (* passiivselt/** aktiivselt) omastava asesõnaga, eitussõnaga kein (*passiivselt/ ** aktiivselt); võrdlemine (* passiivselt/** aktiivselt); *** tähtsamate omadussõnade rektsioon;

ARVSÕNA:* põhiarvsõnad sajani, järgarvsõnad sajani, kellaaeg (mis kell on? mis kella ajal?); kuupäev (mitmes? mitmendal?); aastaarv;  **  põhi ja järgarvud ; kaal, kaugus; protsendid; *** teadmiste süvendamine; arvsõnade nimisõnastamine;

ASESÕNA:* isikulised asesõnad nominatiivis, akusatiivis; omastavad asesõnad (mein jne.) ja nende käänamine; näitavad asesõnad dieser, diese, dieses; umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad man (aktiivselt), etwas, nichts (passiivselt/** aktiivselt) mancher, jeder, alle (** aktiivselt), eitav asesõna kein, niemand (** aktiivselt), küsivad asesõnad wer, was, wo, wie, woher, wohin,warum, was für ein, welcher (aktiivselt); ** enesekohane asesõna (Reflexivpronomen), vastastikune asesõna (Reziprokpronomen sich /*** einander);

TEGUSÕNA:* pööramine kindla kõneviisi olevikus; hatte ja sein pööramine minevikus; käskiv kõneviis, modaaltegusõnade( können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen) pööramine olevikus, nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; tegusõnade ajavormid (Präsens, Perfekt); abitegusõnad (haben, sein, werden); tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega, enesekohased tegusõnad, reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutumatute eesliidetega; ** tegusõna pööramine kõikides aktiivi ajavormides; kindla kõneviisi passiivis (Passiv Indikativ);tingiv kõneviis (Konjunktiv II), oleviku kesksõna (Partizip I); mineviku kesksõna (Partizip II); modaaltegusõnad lihtminevikus (Präteritum der Modalverben), infinitiivi kasutamine sõnaga zu ja ilma sõnata zu (Infinitiv mit und ohne zu); infinitiivkonstruktsioonid (um …zu, ohne…zu, statt…zu/ *** ist … zu, hat … zu); tähtsamate  tegusõnade rektsioon (Rektion); *** passiiv modaaltegusõnadega, kaudne kõneviis (Konjunktiv I); partitsiibid täiendina (Partizip I, II als Attribut);

MÄÄRSÕNA: * aja-,koha-, ja viisimäärsõnad (leksikaalselt/** tähtsamad aktiivselt); *** määrsõnade võrdlemine; määrsõnade tuletamine;

EESSÕNA: * eessõnad daativi (mit, nach, bei, seit, von, aus, außer, zu entgegen, gegenüber –leksikaalselt/** aktiivselt)) ja akusatiiviga (durch, für, ohne, um, gegen, bis, entlang –leksikaal-selt/**aktiivselt), kohaeessõnad akusatiivi ja daativiga (an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen); eessõnad genitiivi käändega (wegen, statt, während, trotz); *** eessõnad genitiiviga (diesseits, jenseits, oberhalb, unterhalb, inmitten, anlässlich);

SIDESÕNA: * rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad: und, oder, aber,denn, deshalb, trotzdem;  alistavad sidesõnad: dass,  ** (als, wenn, weil, ob); *** (obwohl, bevor, nachdem, während, der/die/das/, falls, da, damit); paarissidesõnad (weder…noch; zwar…aber, um…zu;

LAUSEÕPETUS: sõnajärg jutustavas ja küsilauses, lauseraam, lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide); rindlause: kausaalne (denn), adversatiivne (aber), disjunktiivne ( oder), koopulatiivne (und), konsekutiivne (deshalb), konzessiivne (trotzdem);

põimlaused: sihitislause (dass); ** (põhjusmääruslause (weil), ajalause (wenn, als), tingimus-lause (wenn), ebareaalne võrdluslause (als ob); sihitislause (ob); *** ajalaused ( bevor, nachdem, während); konzesiivne (obwohl), täiendlaused (der, die, das); tingimuslause (da, falls), otstarbemääruslause (damit, um…zu);  

SÕNATULETUS:* liitnimisõnad, liitomadussõnad (leksikaalselt/** tuletamine aktiivselt, tähtsamad ees- ja järelliited), tegusõnade lahutamatud ja lahutatavad eesliited; ** tegusõnade tuletamine (aktiivselt); arvsõnade tuletamine; *** määrsõnade tuiletamine, tegusõnadest nimisõ-nade tuletamine (infinitiiv nimisõnana); omadussõnadest nimisõnade tuletamine, arvsõnadest nimisõnade tuletamine;

ÕIGEKIRI: suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk), õpitud sõnade õigekiri, punkt järgarvudega, koma loetelus ja  liitlauses;

SAKSA KEELE TÄHESTIK

 

2.3. Arendatavad oskused.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama kontekstist/situatsioonist;

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni (selektiivne mõistmine);

- õpib kuulama, eristama ja mõistma kõike olulist tuttaval teemal (globaalselt teksti mõistma);

- õpib kuulamisel tegema märkmeid;

- õpib tundma erinevaid kuulamisoskuse arendamise  harjutusi/ülesandeid: (ja/ei- vastustega ülesanded, multiple-choice-ülesanded jm.).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- hääldab korrektselt võõrhäälikuid;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid: üleküsimine, uuesti alustamine jm.;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid: žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- õpib kirjeldama pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; **  autode tootmisprotsessist, looduspilte, pilte keskonnaprobleemi-dest,

- õpib jutustama/vestlema  endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; - õpib tegema  pildi-, ruumi- ja isikukirjeldusi;** perekonnast ja peresisestest suhetest, koolisüsteemist, kutsevaliku teemal, majanduse arengu teemadel, kirjeldama saksa parteide süsteemi, valimissüsteemi, vanade inimeste elust, migratsiooniprobleemidest ja välismaalaste probleemidest, keskkonnakaitse teemal, ühe kunstiliigi teemal; ***  elamistingimustest, reisimisest ja vaba aja veetmisest, elukutsevaliku teemadel, üldharidusest meil ja mujal, tehnika arengust, kaubandusest ( reklaam, ost/müük, pangaoperatsioonid jm.), sõjajärgne poliitika; keelte õppimisest, eksamitest;

- õpib jutustama erinevate diagrammide (näit. Flussdiagramm) järgi (näit. tootmisprotsess, perekonna eelarvest, väliosmaalaste osakaalust ühiskonnas, jm.);

- õpib aktiivselt osalema vestluses, omandab selleks vajalikud keelendid ( vestluse alustamiseks, lõpetamiseks), kuid ei oska veel vestlust ise juhtida.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- omandab kindlalt saksa tähestikku;

- õpib õpiku tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib ebaolulise läbikriipsutamist tekstis;

- õpib lihtsast tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib lihtsast tekstist leidma endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

- õpib lihtsat teksti lugema ja mõistma detailselt;

- õpib lugemise käigus esitama hüpoteese sündmuse käigu kohta ja neid kontrollima;

- õpib tundma erinevaid lugemisoskuse kontrollimise ülesandeid (ja/ei vastustega ülesan-ded, sobitusülesanded, tekstiosade korrastamine sisu järgi, piltide ja teksti kokkusobi-tamine jm.);

- õpib tegema sisukokkuvõtteid loetust (***).

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- kirjutab veatult saksa häälikuid ja häälikuühendeid;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem vm.);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek, sõnastik, kakskeelne sõnaraamat);

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

kirjutama lühikesi teateid, (õnnitluskaarti, tervituskaarti, tänukaarti küllakutset), isiklikku kirja (ca. 120 sõna), ankeeti; ** kirjeldusi, elulookirjeldust, lühikest arutlust (Erörterung), seisukohavõttu (Stellungsnahme – 150 sõna) õpitud teemadel;

- kirjutab etteütlusi;

- õpib koostama isikukirjeldust;

- õpib teksti paigutamist paberile vastavalt tekstisordile (isiklik kiri, kaart);

- õpib tundma/kasutama teksti siduselemente (konnektorid);

- õpib tekstiliigi tunnuste markeerimist tekstis;

- arendab kirjaliku töö redigeerimise (õigekiri, lausestus) harjumust ;

- õpib kirjutama sisukokkuvõtteid loetu või kuuldu kohta(***).

 

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Emakeel:sõnaliigid, lause: jutustav ja küsilause, sõnade järjekord lauses, erinevad tekstisordid; lauseliikmed, omadussõna, nimisõna käänamine, isikulise asesõna käänamine; tegusõna pööramine, tegusõna ajad, kõneviisid (kindel, käskiv); küsisõnad;

Kirjandus: lüürika

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted, mõõtühikud( km, m, m², km², protsendid;

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv ;Euroopas räägitavad keeled * Austria, Šveits, Saksamaa asend, pindala, kliima; *** Euroopa Liit;

Muusika – saksa kaasaegne muusikaelu

Sport – sport kui vabaajategevus,

Teised võõrkeeled: keelte, kultuuride, kommete, tavade võrdlus;

Ajalugu – Saksamaa lähiajalugu 1989-1990 (kahe saksa riigi ühinemine), pealinn Berliin, *** valimissüsteem, parteid;

Kunst   saksa kunstnikud

 

2.4.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. 12 klassis toimub antud teemade käsitlemine saksa keele tunnis valdavalt emakeeles.

 

Keskkond ja säästev areng

Õpilane:

toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

 

Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õpilane.

- õpib tundma erinevaid elukutseid

- õpib tundma erinevates elukutsetes vajalikke eeldusi, oskusi;

- mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;

- mõistab teadmiste, oskuste (sh võõrkeeleoskuse) ja hariduse seost elukutsetega;

- tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

- mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

- mõistab erinevate  inimeste probleeme ja võimalusi;

- on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

- tegeleb tööhõive küsimustega, väljavaated kohalikul tööturul; töö ja tööpuuduse teema.

 

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpilane.

- õpib käituma infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehno-loogia väärkasutuse tagajärgedest;

- õpib riist- ja tarkvara käsitsema vastutustundlikult ja säästvalt;

- kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga (eakohased saksakeelsed ajalehed/ ajakirjad/ ilukirjandus “Spick”, “JUMA”, “Leichte Lektüren”); elektroonilise meediaga: Video – keeleprogrammid; arvutiprogrammid, internet;

- omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada: lühiintervjuu; jutustus; isiklik kiri, elektrooniline kiri);

- õpib vaatama ja mõistma fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

- õpib selekteerivalt ajalehte/ajakirja lugema: (ajakiri “JUMA” paberkandja ja ajakiri “JUMA” internetis: http://www.juma.de ; www.oskars.de (Deutsch-Amerikanisches Jugendmagazin) www.stern.de (Erlebniswelt für Schüler) jm. ), http://www.jetzt.de ,

http://fr.-aktuell.de , http://www.faz.de

- õpib kasutama elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;(Info leidmine internetist;

- õpib töötama erinevate tarkvaraprogrammidega:Töö arvutiprogrammidega (valikuliselt, vastavalt klassi teemadega): Grammatik für Anfänger, Games in German, LinguaLand; Themen neu 1,2 valikuliselt jm;

- õpib töötama arvutiklassis õpetaja koostatud harjutustega: Tekstitöötlusprogramm Word, esitlusprogramm PowerPoint,

- õpib praktilise tööna saatma elektroonilist kirja (E-MAIL)  sõbrale Saksamaal või oma õpetajale 10.-12.. kl. õpitud temaatika piires;

- õpib koostama multimeediaesitlust;

- mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest).

 

Turvalisus

Õpilane:

- õpib tundma tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi teemade “Tunnis”, “Pärast tunde”, “Söömisharjumused” raames jm;

- õpib tunnis erinevate koostöövormide  käigus teisi inimesi arvestama ja neist lugu pidama, aktsepteerima teiste õigust oma arvamustele; arvestama puudega inimeste probleemidega jm;

- õpib tundma töökaitse seadusi.

 

 

3. Eeldatav õpitulemus.

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid, kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;

 tunneb tekstis, mis puudutavad õpilase lähemat elukeskkonda, ära tuttavad sõnad ja fraasid;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku ja ebaolulist informatsiooni;

- suudab tqavakõnes eristada kõike olulist tuttaval teemal (töö, kool, vaba aeg, jm.;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest ja lauludest, kui kõnelejad räägi-vad normaalkõnes;

 eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- mõistab lühikeste, lihtsate ja selgesti väljendatud ütluste põhisisu (mõistab teksti globaalselt);

- suudab aru saada raadio ja telesaadetest.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemiskeelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga, jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib normaaltempos, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab, kuid ei oska veel ise vestlust juhtida;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; **autode tootmisprotsessist, looduspilte, pilte keskonnaprobleemidest,

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada arsti enda ja teiste päevategevustest; vaba aja veetmise teemal; ühest äpardusest; söömisest kodus ja söögikohtades; linnaelu, linna vaatamisväärsuste ja teejuhtimise teemal; oskab kirjeldada erinevaid ruume;

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus; oskab jutustada ** perekonnast ja peresisestest suhetest, koolisüsteemist, kutsevaliku teemal, majanduse arengu teemadel, kirjeldama saksa parteide süsteemi, valimissüsteemi, vanade inimeste elust, migratsiooniprobleemidest ja välismaalaste probleemidest, keskkonnakaitse teemal, ühe kunstiliigi teemal; *** kodumaast, puhkuse veetmisest, reisimisest, käsitööst, tuleviku erialadest, klassi kokkutulekust, tarbimisest, kommetest ja tavadest, tehnika arengust, Euroopa ajaloost peale Teist maailamasõda; erinevatest eksamitest

- oskab lihtsate keelenditega selgitada  oma ka grupi plaane ja seisukohti;

- suudab vabalt laskuda vestlussetuttaval või huvitaval teemal (pere, hobid, reisimine, igapäevateemad);

-  teab suhtluskeelendeid vestluse, alustamiseks, lõpetamiseks, nõusoleku /mittenõusoleku väljendamiseks, oma seisukohtade põhjendamiseks jm;

- oskab kodulinnas juhatada teed saksakeelsetele turistidele saksa keeles.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- arendab lugemisoskust sel tasemel, et saab aru lühikeste lausetega kirjutatud tekstidest, milles on palju tuttavaid sõnu ja väljendeid (EN B1 tase);

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab erinevatest tekstidest leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine);

isiklikes kirjades suudab piisavalt aru saada, mida keegi kirjutab oma elamuste, tunnete või soovide kohta;

- mõistab lihtsaid tekste globaalselt;

- mõistab lihtsad igapäevatekstte detailselt.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab korrastada õpitud sõnavara temaatiliselt;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms); oskab teha märkmeid;

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart kellegi tänamiseks);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadres, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab lihtsas tekstis kirjutada oma kogemustest, tunnetest;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili; oskab isiklikes kirjades üsna täpselt kirjeldada, mida on läbi elanud või mida tunneb;

- on omandanud enne loovtööd mustandi tegemise harjumuse, oskab seda redigeerida;

- oskab kirjutada kokkuvõtet kuuldust või loetust;

- oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või huvi pakkuval teemal;

- koostab õpimapi terve õppeaasta jooksul läbitud/kogutud materjali põhjal.

 

 

 

 

VENE KEEL  B-VÕÕRKEEL                                                                                                  üles

II ja III KOOLIASTE

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Põhikooli vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;

- huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;

- omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;

- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti;

- õpib hankima vajalikku teavet ka teiste õppeainete jaoks võõrkeelsetest teatmeteostest; sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.

 

II. Tugiained.

Vene keele tugiaineteks on kirjandus, ajalugu, geograafia, loodusõpetus, muusika, kunst, inimese- ja ühiskonnaõpetus ning teised võõrkeeled.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

6. klass - 4 tundi nädalas (140 tundi)

7. klass - 4 tundi nädalas (140 tundi)

8. klass - 3 tundi nädalas (105 tundi)

9. klass - 3 tundi nädalas (105 tundi)

 

IV. Ainekava klassiti.

 

6. KLASS

 

1.  Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Vene keele õpetusega 6.klassis taotletakse, et õpilane:

- hakkab eristama uut keelt kõla järgi, eristama häälikuid sõnas;

- õpib prognoosima kõneleja miimika ja zestide järgi kõne sisu;

- hakkab aru saama õpitud sõnavara ulatuses tekstidest ja lauludest;

- hakkab eristama kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- õpib tundma ja hääldama kõiki võõrhäälikuid korrektselt;

- õpib rääkima õpitud sõnavara piires igapäevastest tegevustest, harrastustest, endast ja      sõpradest;

- õpib küsitlema oma kaaslast ja saadud infot edasi andma, õpib väljendama oma arvamust,

- õpib täitma aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti, õpib kirjutama õnnitlus- ja      tänukaarti ning kirja sõbrale,

 õpib tegema lühijutukesi, kasutades õpitud keelendeid, lõpetama lauseid ja fraase, koostama küsimus,

- õpib kirjutama võõrkeelseid tähti.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad.

MINA nimi, vanus, elukoht, välimus, lemmiktegevused.

PEREKOND JA KODU pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, lemmiktegevused, ühistegevus.

SÕBRAD nimi, vanus, elukoht, ühised tegevused.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI aastaajad, ilm, loomad, linnud, Eesti asukoht, keel, pealinn, sümbolid.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD riigi nimi, pealinn, lipp, raha, keel, rahvas, tähtsamad pühad.

HARRASTUSED JA VABAAEG huvialad, mängud, sport, muusika, raamatud, kollektsioneerimine, üritused, kino.

 

Keeleteadmised.

Nimisõna ainsus, mitmus, ainsuslikud, mitmuslikud sõnad, pärisnimed, kohanimed, meessugu (брат, день, попугай, дядя), naissugu (сестра, семья, ночь), kesksugu (окно, платье, кино)

nimisхna käändeline vorm (любить маму, смотреть телевизор, учиться в школе, помогать маме, кататься на лыжах, нет Димы, у Веры, около дома, из книги, песня о ёлке)

Omadussõna ainsus, mitmus, mees-, nais- ja kesksugu, ühildumine nimisõnadega arvus, soos,

Arvsõna põhiarvud 1-100

Asesõna isikulised asesõnad ja käändeline vorm (у меня), omastavad asesõnad ja nende ühildumine nimisõnaga soos ja arvus, näitavad asesõnad (этот, тот), eitavad asesõnad (никто, ничто) ja küsivad asesõnad (кто, что, где, когда, куда, чей, чья, чьё, чьи)

Tegusõna pöörded, ainsus, mitmus, olevik, minevik, enamkasutatavad 1. ja 2. pöördkonna tegusõnad, enesekohased tegusõnad ja nende pööramine olevikus ja minevikus, liikumisverbid (идти, ехать)

Määrsõna ajamäärsõna (когда), kohamäärsõnad (тут, там) ja viisimäärsõnad (хорошо, плохо).

Eessõna в, на, у, из, о

Sidesõna и, а, что

Tähestik vene keele häälikute ja häälikuühendite õige artikulatsioon ja märkimine kirjas (tähe ja hääliku ühteviimine), kergesti segiminevad tähed (р, п, и, в, с, х) susisevad ja sisisevad (ж, ш, ч, ц, щ)  häälikud, helilised ja helitud; peenendatud ja peenendamata kaashäälikud, märgi ь kasutamine (koht ja eesmärk), täishäälikud (е, ё, ю, я) ja rõhuta  ja rõhulised täishäälikud, ж, ш, ц, ч, щ -ga algavad silbid, sхna ja lauserõhud, intonatsioon jaatavas, eitavas ja küsilauses (küsisõnaga ja ilma)

Kirjavahemärgid punkt, koma, küsi- ja hüüumärk.

 

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega

Inimeseõpetus  - Eestimaa meie koduna, naaberriigid, sallivus erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes, mina ja minu pere, sõbrad ja sõpruse hoidmine.

Kunstiõpetus  - õnnitlus-ja tänukaardi kujundamine.

kunstiõpetus  - loomad, linnud, lilled meie ümber, inimene erinevas eas, inimene tegevuses.

Loodusõpetus  - aastaaegade vaheldumine looduses, kodukoha loodus.

Muusikaõpetus  - rõhulised ja rõhuta helid, rütmiharjutused, muusikazanrite eristamine, muusikale hinnangu andmine.

Emakeel  - kirjaõpetus.

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbiva teema"Meediaõpetuse" õpetamisel peaks õpilasel kujunema harjumus suhelda erinevat tüüpi meediatega. Eriti tähtis on sideme tekkimine ja säilimine trükimeediaga. Õpilastele tutvustatakse venekeelseid ajalehti, lasteraamatuid, räägitakse telesaadetest jne.

Läbiva teema "Keskkond ja säästev areng" Õpilane tunneb huvi looduse vastu, suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 6. klassi õpilane kuulamisel:

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest,

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu,

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni,

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet,

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 6. klassi õpilane kõnelemisel:

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires,

- oskab rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest õpitud sõnavara piires,

- kasutab õpitud fraase õige intonatsiooniga, jäljendab kuuldut keelele omase lauserütmiga,

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga,

- oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust,

- kirjeldada pilte,

- hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 6. klassi õpilane lugemisel:

- oskab leida tekstist olulist,

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldatavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi,

- on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega.

Eeldame, et õppeaasta  lõpuks 6. klassi õpilane kirjutamisel

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti,

- oskab kirjutada eeskuju järgi küllakutset, õnnitlus-ja tänukaarti,

- oskab kirjutada lühijutukesi,

- oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada,

- oskab lõpeteda lauseid ja fraase.

 

 

 

7. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärk.

Vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- hakkab pidevalt tegelema õige intonatsiooni ja häälduse arendamisega,

- õpib lugema ja mõistma võõrkeelset teksti kindla informatsiooni saamiseks,

- õpib kasutama sõnaraamatut,

- õpib kasutama sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava temaatika piires,

- õpib väljendama oma soove ja vajadusi,

- õpib kirjutama küllakutset, isiklikku kirja, kuulutust ja teatist,

- õpib koostama küsimusi  ja küsimustele vastama ainekavas esitatud temaatika piires,

- õpib jutustama plaani järgi, ümber jutustama iseenda nimel,

- õpib tundma Venemaa kultuuritavasid ja kombeid,

- õpib töötama tabelitega keeleteadmiste omandamisel.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

Kõnearendus-, lugemis ja kuulamisteemad.

MINA JA MINU PEREKOND päritolu, harjumused, traditsioonid, ühistegevused, külaliste vastuvõtmine.

SÕBRAD suhted sõpradega, konfliktid ja nende lahendamine, ühistegevus, külla kutsumine.

KODUKOHT Eestimaa vaatamisväärsused, kultuuritavad, matk loodusesse,

seenelkäik (keskkonnasõbralik käitumine).

IGAPÄEVASED TEGEVUSED kodused majapidamistööd, toitumistavad, liiklemine, vaba aja veetmine, lemmiktegevused, reisimine.

ÕPPIMINE JA KOOL kool, klass, õppeained,õpioskused, koolivaheaeg, kutsevalik.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD riigi vapp, kultuuritavad, kombed (pühad, vene köök, tuntumad ajaloo-ja muinasjutu tegelased, muinasjutud, kõnekäänud ja mõistatused).

HARRASTUSED kollektsioneerimine, mängud, muusika (muusikariistad),sport, raamat, film, arvuti.

MAAILM riigi nimi, keeled.

 

Keeleteadmised:

1) nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses, eessõna ja nimisõna käändeline vorm, много, мало, сколько, несколько, нет kasutamine koos nimisõnaga.

2) Põhiarvsönad tuhandeni, järgarvud, järgarvude ühildumine nimisõnaga soos ja arvus, põhiarv- ja nimisõna käändeline lõpp, kellaaeg, kuupäev.

3) Isikuliste asesõnade käänamine ainsuses ja mitmuses, omastavad asesõnad его, её, их

küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid), eitavad asesõnad

4) aluse ja öeldise ühildumine

5) enamkasutatavad eessõnad без, у, из, с(со), к, в(во), на, о(об)

6)liitlausete tegemine, sidesõnad что, а, но, который, хотя, потому,что, как

 sõnajärg liht- ja liitlauses.

 

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Muusikaõpetus  - muusikainstrumendid, rahvapillid  -laulude noodistikud

Loodusõpetus  -  matk loodusesse, seened ja marjad, Eesti ilm, ilmastik, temperatuur, tuul, sademed

Geograafia . - kliima ja aastaajad, Eesti sisesed kliimaerinevused,  Euroopa riigid.

Arvutiõpetus algklassides - arvutimängud ja joonistused arvutiga.

Käsitöö  - ruumide korrastamine ja kaunistamine tähtpäevade puhul, kingituste kaunistamine, tegemine, pakkimine, laua katmine, rahvustoidud.

Kunstiõpetus - meeleolu väljendamine värvidega, inimene tegevuses, karakteri kujutamine.

Inimeseõpetus  Eestimaa meie koduna,  kehaline aktiivsus (sobiva spordiala valik), ohutu käitumine tänaval, suhtlemine kaaslastega, konfliktide olemus ja põhjused, positiivne mõtlemine.

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle kujundamine" õpetuse fookuses on eetilised hoiakud (nagu kohusetunne, ausus jne.) Koostööoskused, tööoskused (suhted perekonnas ja koolis. See jätkub ka 8.klassis)

Läbiva teema "Keskkond ja säästev areng" Õpilane on kujundamas keskkonda säästvaid hoiakuid ja väärtushinnanguid (matk loodusesse, seenelkäik jne.)

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane kuulamisel:

- mõistab kuuldu  sisu, oskab vastata küsimustele kuuldu kohta;

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses kuulamistekstidest;

- saab aru õpetaja poolt antud korraldustest.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane kõnelemisel:

-  omandatud teadmisi ja oskusi kasutada erinevates suhtlussituatsioonides;

- oskab väljendada  oma arvamust;

- oskab küsitleda oma kaaslast ja anda edasi informatsiooni;

- oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires õige intonatsiooniga ja hääldusega;

- oskab jutustada etteantud plaani järgi, ümber jutustada iseenda nimel.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane lugemisel:

- mõistab loetu sisu, oskab olulist eristada ebaolulisest;

- tunneb erinevaid lugemisstrateegiaid- globaalset, selektiivset ja detailset lugemist;

- oskab kasutada sõnaraamatut;

- oskab koostada küsimusi loetu kohta ja vastata küsimustele;

- teab Venemaa kommetest ja kultuuritavadest;

- oskab lugeda ja mõista luuletusi, mõistatusi, kõnekäände;

- oskab täiendada ja lõpetada poolelijäänud teksti.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane kirjutamisel:

- oskab kasutada õpitud keeleteadmisi ja sõnavara;

- oskab kasutada tabeleid elementaarsete ülesannete tegemisel;

- oskab täita lünki, lõpetada lauseid, vastata küsimustele;

- oskab kirjutada etteütlusi õpitud sõnavara piires;

- oskab kirjutada isiklikku kirja, küllakutset, teatist ja kuulutust.

 

 

 

 

8. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärk.

Vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib leidma tekstist nõutavat infot, tegema kokkuvõtet loetu kohta, võrdlema tekste ja leidma ühist;

- õpib esinema klassi ees lühikokkuvõttega loetust, õpib koostama ja esitama küsimusi esinejale;

- õpib kavandama oma päeva, reisi;

- õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid;

- õpib kasutama õpitud keelendeid, neid kombineerima vastavalt situatsioonile, tegema lühiintervjuud, kirjeldama pilte, järjestama repliike dialoogiks, kohandama etteantud lausemudeleid enda ja teiste kohta;

- õpib koostama ise sõnaraamatut teema järgi (näit. Toiduained);

- õpib orienteeruma situatsioonides, väljendama meeldivust, mittemeeldivust, kahetsust, ebakindlust, tänu, kutset, ettepanekut, nõustumist.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

Kõnearendus-, lugemis-ja kuulamisteemad:

MINA  huvid,oskused, võimed, kohustused.

PEREKOND üksteisemõistmine(vanemate abistamine, pereliikmete kohustused), kokkuhoidlikus(raha, taskuraha kasutamine), ühised ettevõtmised (nädalavahetus kodus, kodune töökoda, tööriistad ja nende hoidmine), traditsioonid, sünnipäev ja  pühade tähistamine.

SÕBRAD välimus, iseloom, oskused, võimed, õige sõber, kirjasõber, ühistegevused  (ekskursioon, piknik, sünnipäev koos sõpradega, kingituste tegemine).

ÕPPIMINE JA TÖÖ kooliruumid, tunniplaan, koolitarbed, õppeained, meie kool, meie klass.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED päevaplaan, kodused tööd, poes käimine, toidu valmistamine, menüü, lemmiksöögid.

KODUKOHT, EESTI elukeskkond linnas ja maal, kohanimed, linnaliiklus, liiklusvahendid, vajalikud asutused ja nende asukoht, teekond kooli ja koju, minu maja (korter), tulevane kodu, ideaalne linn, kodu-ja metsloomad, loomad loomaaias, jalutuskäik linnas, Tallinna ja kodukandi  vaatamisväärsused.

REISIMINE reisiks ettevalmistumine (vajalikud asjad, piletite ostmine, liiklusvahendi valimine), külaliste vastuvötmine ja ärasaatmine, külalistele kodukoha tutvustamine.

 

Keeleteadmised:

1) Nimi- ja omadussõnade käänamine ainsuses ja mitmuses, nende kasutamine koos eessõnadega (недалеко от, у, с(со) из, около, напротив, к(ко), в, на, до, за, о(об), рядом с, по. Omadussõnade ülivõrde moodustamine.

2) järgarvsõnade kasutamine koos nimisõnadega,  põhiarvud (mõõtühikud kg ja g, raha-rubla ja kroon)

3) omastavad asesõnad ja nende käänamine.

4) tegusõnade aspektid, esimene ja teine pöördkond, liikumisverbid koos enim kasutatavate eesliidetega, ma-ja da-tegevusnime kasutamine koos sõnadega (надо и должен)

5) aja-, koha- ja viisimäärsõnade kasutamine

6) liitlausete koostamine sidesõnadega чтобы, который и потому, что

 

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Tööõpetus 5.klassis - kodune töökoda, tööriistad ja nende hoidmine.

Loodusõpetus 1-3.kl. - inimese seosed loodusega erinevates elupaikades.

Bioloogia - pärilikkus, geenide avaldumine.

Inimese ja ühiskonnaõpetus 1-3.kl. mina erinevused ja sarnasused teistega, igaühe individuaalsus, lapse õigused ja kohustused, mina ja meie - üksteise eest hoolitsemine, teistega arvestamine ja abistamine, õppimine-meeskonnatöö, pereliikmete rollid, kodused tööd, pere traditsioonid, aja planeerimine, raha teenimine ja hoidmine 4-6.kl. - tervislik eluviis ja toitumine 7.kl. - õige päevareziim ja toitumine.

 7-9.kl. - kooselu normid, juhtimine, võim, autoriteet, suhtlemise ABC, inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid.

Kunstiõpetus 1-3.kl. - linna maja, korteri, toa, suvekodu kujundus,  7-9.kl. - karakteri kujutamine.

Matemaatika 1-3.kl. mõõtühikud kg ja g., rahaühikud kroon, sent.

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle kujundamine" õpetusega tegeleb 8.klassi õpilane oma huvide ja võimete uurimisega. Õpilane on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, oskused), ta planeerib oma tegevust ja aega (vabaaeg, tööaeg, kohustused perekonnas jne.) harjutatakse käitumist teenindusasutustes (kaupluses, raudteejaamas), õpilane omandab rahaga ümberkäimise kogemused (taskuraha kasutamine, poes käimine, kingituste tegemine). Õpilane suudab järgida koostegutsemise reegleid, mõistab töö tähtsust.

Läbiva teema "Turvalisus" alateema "Liiklusohutus" õpetusega taotletakse, et õpilane teab tänaval ja ühistranspordis käitumise reegleid, oskab hinnata ohuolukordi, oskab iseseisvalt ja vastutustundlikult liigelda jne.(jalutuskäik linnas, liiklusvahendid, teekond kooli ja koju)

 

3. Eeldatav õpitulemus

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 8. klassi õpilane kuulamisel:

- mõistab kuuldu sisu, oskab teha märkmeid kuuldu kohta;

- oskab kuulata ja aru saada kaaslase lühikokkuvõttest või ettekandest;

- oskab kuulata ja aru saada dialoogidest.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 8. klassi õpilane lugemisel:

- oskab teha märkmeid loetust;

- oskab hankida ja edasi anda infot, leida tekstist sisutähtsaid lauseid ja lõike;

- oskab võrrelda tekste ja leida ühist;

- oskab koostada kava ümberjutustamiseks;

- oskab vajadusel lugeda häälega (anda edasi kirjapandud infot).

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 8.klassi õpilane kõnelemisel:

- oskab esineda ettekandega või lühikokkuvõttega klassi ees õpitud teemadel;

- oskab esineda erinevates rollides (näit. teleajakirjaniku, töökoja meistri, külastaja, leiubüroo töötaja või kassiiri rollis);

- oskab omandatud teadmisi kasutada praktikas, vestelda oma sõpradest, klassist, koolist, perest, vabast ajast jne., oskab suhelda kaupluses ja raudteejaamas;

- oskab väljendada kahtlust või ebakindlust, meeldivust või mittemeeldivust, kostitada külalisi, tänada ja tänule vastata, kutsuda kaaslast kinno, näitusele, nõustuda või ära öelda, väljendada soove;

- suudab jutustada piltide järgi, teha ümberjutustusi;

- oskab reageerida ja vastata kaaslaste küsimustele.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 8. klassi õpilane kirjutamisel:

- oskab koostada ja vormistada menüüd vastavalt söögiaegadele;

- suudab koostada oma sõnaraamatu teema järgi (näit.Toiduained);

- koostab linna, korteri plaani ja koostab selle põhjal lühijutustuse kirjalikult;

- oskab kirjutada lühijutustusi ja kirju vastavalt  kõnearendus- ja lugemisteemadele;

- oskab teha märkmeid.

 

 

 

 

9. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärk.

Vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib aktiivselt kuulama ja mõistma võõrkeelset kõnet ja vestlust;

- õpib prognoosima pealkirja järgi teksti sisu;

- õpib mõtteliste seoste loomist;

- hakkab aktiivselt rakendama varem õpitut suhtlussituatsioonides;

- õpib vahetama muljeid loetu kohta;

- õpib tegema lühiesseed ja referaati;

- õpib kavandama ekskursioone, tegema suveplaane, töötama skeemidega, tegema intervjuud, koostama ühistegevuse programme jne;

- tutvub Moskva vaatamisväärtustega.

 

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

Kuulamis-, kõnearendus- ja lugemismisteemad:

MINA kõige tähtsamad sündmused minu elus, harrastused, huvid (enne, praegu ja tulevikus)

MINA JA PEREKOND pere suvepuhkus.

MINA JA SÕBRAD ühised ettevõtmised (reis Moskvasse, suvepuhkuse veetmine, ostud kaupluses) suhted sõpradega (sõprus, usaldus, õnn, tüdrukute ja poiste omavaheline sõprus), harrastused, huvid.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD Moskva vaatamisväärsused (metroo, Punane väljak, Kreml, Tretjakovi galerii, muuseumid jne.), tuntumad Venemaa ajaloost tegelased Peeter Esimene, Lomonossov, Puskin, Tsaikovski, Saljapin

 

Keeleteadmised:

1) nimisõnade (erandite) käänamine, nimisõnade kasutamine konstruktsioonides: из-за, по, к, через, после, до, konstruktsioonis при ja pärisnimede kasutamine, võõrsõnade käänamine ja omadussõnadega ühildumine, nimisõnad, mida kasutatakse ainult mitmuses, pärisnimi (pikk, lühike, hellitav).

2) omadussõnade ja määrsõnade keskvõrde moodustamine, omadussõnade antonüümid.

3) tegusõnade aspektid, ajavormid, liiklusverbid koos eesliidetega, isikuline ja umbisikuline tegumood, ma-ja da-tegevusnime kasutamine.

4) ajamäärus на сколько(времени).

5) liitlaused, kõrvallausetes кто, что, чтобы, если, который

 

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

ajalugu 8.kl. - Peeter Esimese reformid

muusikaõpetus 10.kl. - P.Tsaikovski elulugu ja teosed

kunstiõpetus 7.kl. - koopiad, originaalid, reproduktsioonid, tõelised kunstiväärtused,  9.kl. klass - inimene teda ümbritseva maailmaga kujutamine

inimese ja ühiskonnaõpetus 4-6.kl. - inimeste tegutsemise peamised ressursid - huvid, oskused, koostöö, tegevuste ratsionaalne korraldamine, vaba aja kasutamine, positiivne mõtlemine, terviklik mina

geograafia 8-9.kl. - puhkemajandus ja selle geograafia

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbiva teema"Keskkond ja säästev areng" arendatakse koostöösuhteid, õpitakse märkama ja mõistma arvamuste paljusust, arvestama teisi inimesi. (tekstide lugemisel, oma arvamuse väljendamisel, vestlustes kaaslastega). Õpilane suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse.

Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle kujundamine" pööratakse tähelepanu  planeerimisele ja iseseisva otsustamise õpetamisele. Tekstide kaudu pakutakse selliseid õpikogemusi, mis aitavad noorel inimesel ennast tundma õppida, mõista teadmiste ja hariduse seost elukutsetega.

Läbiva teema "Turvalisus" õpetuse üheks eesmärgiks on õnnetuste tekkepõhjuste teadvustamine, õnnetuse korral õigesti tegutsemine.( Moskva metroost rääkides selgub, kas metrooga sõitmisel on eeliseid ja kas on temaga sõita turvalisem, kui teiste liiklusvahenditega). Õpilane mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest, teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning tervise riske, stressiga toimetuleku võimalusi.

  

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 9. klassi õpilane kuulamisel:

- suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu;

- suudab kuulata ainekava teematikaga seotud tekste ning neis ära tunda tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure;

- suudab kuulata ja korrata öeldut.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 9. klassi õpilane lugemisel:

- mõistab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjalikku teksti;

- oskab loetut kavastada;

- oskab võrrelda tekste, leida neis ühist;

- oskab leida-eristada  tekstist olulist infot.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 9. klassi õpilane kõnelemisel:

- oskab vahetada muljeid loetu kohta;

- oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks;

- oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires;

- oskab teha komplimenti, väljendada rahulolu, enesekindlust, nõustumist, tänada külalist, rahustada kaaslast jne.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 9. klassi õpilane kirjutamisel:

- oskab kirjutada lühiartikleid, lühikirjandeid, lühireferaati, lühiesseed ainekava temaatika piires;

- oskab täita tabeleid, lünki, lõpetada lauseid, vastata küsimustele, kasutades selleks õpitud sõnavara ja keeleteadmisi.

 

 

 

 

VENE KEEL B-VÕÕRKEEL

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

 

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Gümnaasiumi vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane

-  võõrkeele sellise taseme, mis on vajalik era- ja tööalaseks suhtluseks (iseseisva suhtlemise tase, Euroopa Nõukugu B2 tase);

- huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes;

- suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida;

- kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja –võtteid;

- omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste (ilukirjanduslik, populaarteaduslik jne.), oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

 julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles;

- suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

- oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

- tunneb õpitava keele maa kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas;

- tunneb huvi õpitava keele maa kultuuri ja kirjanduse vastu.

 

II. Tugiained.

Vene keele tugiaineteks on  kirjandus, ajalugu, geograafia, muusika, kunst, inimese- ja ühiskonnaõpetus, psühholoogia- ja perekonnaõpetus ning teised võõrkeeled.

 

III. Õppeaine ajaline maht.

Õpetus toimub kursuste kaupa:

10. klass  3 kursust/3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)

11. klass 2 kursust/2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)

12. klass 2 kursust/2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)

 

IV. Ainekava klassiti

 

10. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärk.

Vene keele õpetusega 10.klassis taotletakse, et õpilane:

- õpib mõistma erinevate kõnelejate olmeteksti;

- õpib eristama selgelt väljendatud tooni ja suhtumist;

- õpib tuletama tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

- õpib vestlema põhitemaatika ulatuses, esitama ja põhjendama oma arvamust;

- õpib põhjalikumalt kasutama suhtlusetiketti;

- õpib väljendama oma mõtteid sündmuste kohta;

- õpib lugema funktsionaalstiililt erinevaid tekste;

- õpib tegema märkmeid loetu ja kuuldu põhjal, olulist kokku võtma;

- õpib kirjutama kirjeldavaid ja analüüsivaid kirjandeid;

- õpib kasutama vajadusel teatmeteoseid.

 

2. Õppeaine sisu kursuste kaupa.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad.

MINA mina isiksusena teiste seas, eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused.

ÕPPIMINE JA TÖÖ õpioskused, elukutsed ja nende valik, õpihuvi, kooli rõõmud ja mured

IGAPÄEVASED TEGEVUSED tervislikud eluviisid, toitumine.

HARRASTUSED JA KULTUUR spordialad, looming, kultuuritegelased, reklaam ja selle roll.

KESKKOND, EESTI, MAAILM loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja linn, urbaniseerimine.

 

Keeleteadmised:

 1) nimisõna, eessõna ja nimisõna käändeline vorm, pärisnimede käänamine

 2) omadussõna ühildumine nimisõnaga soos, arvus ja käändes, võrdlusastmed, omadussõna öeldistäitena

 3) arvsõnad ja mõõtühikud, arvsõnade käänamine, aasta, kaugus, pindala, järgarvude ühildumine nimisõnaga soos, käändes ja arvus

4) asesõnade liigid ja nende käänamine

5) sihilised ja sihitud tegusõnad, liikumisverbid eesliidetega ja ilma, tegusõnade ajavormid, kõneviisid, tähenduslikult lähedaste tegusõnade rektsioon

6) enamkasutatavad eessõnad ja sidesõnad

7) lausemoodustus, ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitlause, kõrvallause, liitöeldis.

8) pärisnimede translitereerimine

9) sünonüümid, antonüümid, viited, subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid, isikulised ja umbisikulised tarindid, enamkasutatavad spordi-, psühholoogia- ja loodusterminid.

10.klassis korratakse põhikoolis omandatud keeleteadmisi.

 

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inimeseõpetus  - vaimne tervis, kehaline aktiivsus, suhtlemisõpetus, inimene ja tema sotsiaalne käitumine.

Inimeseõpetus - inimestevahelised erinevused, tegevuse regulatsioon, mõtlemine.

Ajalugu - eri ajastute kultuuripanuse mõistmine, tähtsamad ajaloosündmused.

Geograafia  - kliima ja aastaajad, Eesti sisesed kliimaerinevused,  puhkemajandus ja selle geograafia, transpordiliigid, rahvusvahelised veoteenused.

Loodusõpetus - aastaaegade vaheldumine looduses, kodukoha loodus. Eesti ilm, ilmastik, temperatuur, tuul, sademed, inimese seosed loodusega erinevates elupaikades.

Bioloogia - pärilikkus, eluslooduse evolutsioon.

Kunstiõpetus -  kunstikultuuri arengulugu, kultuuri ja kunsti mõiste, kunsti osa ühiskonnas, kunstiliigid ja zanrid, massikunst (foto, film,video, reklaam), vormi-, värvi-, kompositsiooni- ja kirjaõpetuse reeglid.

Muusikaõpetus - muusikavormide ja -zanrite tundmaõppimine, muusika kuulamine, mõistmine ja hindamine, muusikaliste võimete arendamine, muusikaajalugu.

 

2.3. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Läbiva teema"Meediaõpetuse" õpetamisel peaks õpilasel kujunema harjumus suhelda erinevat tüüpi meediatega. Eriti tähtis on sideme tekkimine ja säilimine trükimeediaga. Õpilane õpib nägema seoseid meedia osade vahel, õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama, kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega.(Vabaaja harrastused)

Läbiva teema "Keskkond ja säästev areng" Õpilane tunneb huvi looduse vastu, suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega.Õpilane on kujundamas keskkonda säästvaid hoiakuid ja väärtushinnanguid.  Arendatakse koostöösuhteid, õpitakse arvestama teiste  inimestega (tekstide lugemisel, oma arvamuse väljendamisel, vestlustes kaaslastega). Õpilane suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse.

Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle kujundamine" õpetuse fookuses on eetilised hoiakud (nagu kohusetunne, ausus, sõnapidamine jne.) Koostööoskused, tööoskused (suhted koolis). Õpilane suudab järgida koostegutsemise reegleid, mõistab töö tähtsust. Tähelepanu pööratakse planeerimisele ja iseseisva otsustamise õpetamisele. Tekstide kaudu pakutakse selliseid õpikogemusi, mis aitavad noorel inimesel ennast tundma õppida, mõista teadmiste ja hariduse seost elukutsetega. Jätkub eneseanalüüsioskuste arendamine  ning tutvumine elukutsetega. Analüüsitakse hariduse tähtsust.

 

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 10. klassi õpilane kuulamisel:

- mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid eeldusel, et need on lähedased standardkeelele;

- suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja -teateid, et saada vajalikku infot;

- oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist;

- oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

- teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti kuulates;

- suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi;

- suudab jälgida lühiloengut (5 min.) ning eristada sellest olulist infot.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 10.klassi õpilane kõnelemisel:

- kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

- oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;

- tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

- oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

- oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid vastavalt kõnearendusteemadele.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 10.klassi õpilane lugemisel:

- suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste;

- suudab määratleda teksti peaideed ja autori eesmärke;

- oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat infot;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, erinevaid kirjapilte;

- oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited;

- teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

- oskab leida õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest allikatest, seda valida ja kasutada;

- oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 10.klassi õpilane kirjutamisel:

- oskab kirjutada teateid;

- oskab loetu ja kuuldu põhjal märkmeid teha, olulist kokku võtta;

- oskab täita ankeete ja vastata küsimustele;

- oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid ning lühiartikleid ajalehele;

- tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

 

 

 

 

11. KLASS

 

1. Õppeaine eesmärk.

Vene keele õpetus