HAAPSALU GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA AINEKAVAD

Haapsalu Gümnaasiumi õppekavas on esitatud alljärgnevad ainekavad.

Ainekava nimetus	Lehekülg
Eesti keele ja kirjanduse ainekava	1-31
Inglise keele ainekava	31-44
Saksa keele ainekava	44-82
Vene keele ainekava	82-94
Matemaatika ainekava	94-119
Loodusõpetuse ainekava	119-145
Geograafia ainekava	145-155
Bioloogia ainekava	155-172
Inimeseõpetuse ainekava	172-185
Ajaloo ainekava	185-198
Ühiskonnaõpetuse ainekava	198-206
Keemia ainekava	206-223
Füüsika ainekava	223-228
Muusika ainekava	228-249
Kunsti ainekava	249-271
Tööõpetuse ainekava	271-298
Infotehnoloogia	298-313
Kehalise kasvatuse ainekava	313-334
Rütmika ainekava	334-335
Majandusõppe ainekava	335
Meediaõppe ainekava	336
Prantsuse keele ainekava	338

EESTI KEEL üles

PÕHIKOOL

I. Õppeaine sisuline põhjendus ja õppe-eesmärgid.

Eesti keel põhikoolis

Eesti keelel kui emakeelel ja/või õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning hõlbustab teiste õppeainete õppimist. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend.

Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus, sealhulgas nii teiste inimeste arusaamade ja suhtumiste tunnetamine kui ka oma hinnangute ja suhtumiste väljendamine. Teabevahetuse ja inimsuhtlemise kandjateks üldisemas mõttes on suulised, kirjalikud ja pildilised tekstid. Oma elus puutub inimene kokku mitmesuguste tekstidega, argivestlusest ja tarbetekstist meediani, keerukast teabetekstist väljendusrikka kunstiteoseni. Seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk.

Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppeaine eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna kaudu. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse eesti keele õpetuses kolme õppevaldkonna – õigekeelsusõpetuse, tekstiõpetuse ja kirjandusõpetuse kaudu. Õppeaine eesmärkide saavutamise eelduseks on kolme õppevaldkonna integratsioon ja harmooniline koostoime õppeprotsessis.

Õigekeelsusõpetuse eesmärk on anda põhiline õigekeelsusoskus ning ülevaade eesti keele ehitusest. Keeleküsimuste käsitlus on rakendusliku iseloomuga, hõlmab samavõrd õigekeelsust kui ka sõnavara rikastust. Õpetuse ülesandeks on teadvustada ka keele varieerumist ja keelendite kasutusvõimalusi.

Kirjandusõpetusel on oluline roll õpilaste maailmapildi, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste ning loovuse kujunemisel. Erinevatest ajastutest ja kultuurikontekstist pärinevate kirjandusteoste lugemine kui kunstilise tunnetuse protsess, mis tugineb lugeja fantaasiale, eeldab kaasaloomist ja kaasaelamist. Kirjandusteoste lugemisel saadud elamusest lähtuv ja kirjandusteadmiste omandamisega seostatud käsitlus koolis võimaldab õpilasel saada täielikuma ning sügavama ettekujutuse elust ja inimsuhetest, avardab tema tunde- ja mõttemaailma, arendab lugejaoskusi ning süvendab kirjandushuvi. Käsitletav kirjandus on autorite valikult avar, žanriliselt ja temaatiliselt mitmekülgne, eri ajastuid ja paikkondlikku eripära (nt murdetekstid) ning õpilase eakohaseid huve arvestav, annab õpilasele mõtlemisainet ja eneseväljendusajendeid. Kirjanduse lugemine ning kirjandusteadmised toetavad teiste kunstiainete, ajaloo ja sotsiaalainete õpet, samuti võõrkeelte õppimist.

Õigekeelsusõpetus ja kirjandusõpetus tegelevad mõlemad tekstidega, aga teevad seda erinevast aspektist. Neid valdkondi seob tekstiõpetus, mille abil õpilane omandab ülevaate mitmesuguste funktsioonidega tekstidest. Tekstiõpetus kujundab oskust mitmesugustes tekstides orienteeruda, neis sisalduvat teavet ja erisuguseid arvamusi kriitiliselt hinnata ning vajalikke valikuid teha. Õpitakse koostama ka uusi tekste, see võib olla loetu-kuuldu ümber struktureerimine, refereerimine, kommenteerimine, arvustamine või isiklike seisukohtade väljendamine, arvestades vestluspartnerit-lugejat ning situatsiooni. Õpilane mõistab, et kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine on sõnumivahetus, teadasaamine ja teadaandmine. Ta õpib teadlikult jälgima ja arendama oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Õpilasest kujuneb aktiivne raamatukogu ja muude teabeallikate kasutaja.

Õppevaldkondade koostoime tulemusena areneb õpilase mõtlemisvõime ja oskus õppida: omandatakse olulisi kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.

Esimesel ja teisel kooliastmel käsitletakse aine õppevaldkondi integreeritult, tundides arendatakse kõiki osaoskusi. Õpilase õpitulemusi hinnatakse ühe kokkuvõtva hindega nii õppeveerandite kui ka õppeaasta lõpul.

Kolmandas kooliastmes on õppeaine nimetus eesti keel ja kirjandus, sest sel kooliastmel tähtsustub ilukirjanduse lugemine ja kirjandusõpetuse roll. Õpetust jätkatakse integreeritult. Aine õpitulemusi hinnatakse veerandi lõpul ühe kokkuvõtva hindega või hinnatakse igal veerandil kolme õppevaldkonna – õigekeelsus, tekstiõpetus ja kirjandusõpetus – õpitulemusi eraldi. Õppeaine kokkuvõttev veerandihinne ja aastahinne on kolmes õppevaldkonnas saavutatud õpitulemuste koondhinne.

Eesti keel nagu teisedki ained pakub õpilasele valikuvõimalusi, mis suurenevad klassist klassi (lektüür, projektid, valikkursused, ühiskursused teiste ainetega). Kooliõppekava koostamisel on soovitatav arvestada paikkonna eripära, lülitada ainekavasse kodukoha kirjandus- ja kultuurielu teemasid.

Õppe-eesmärgid

Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:

- austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

- arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

- väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

- arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

- õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

- loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

- arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

- huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

- õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

II. Tugiained.

Eesti keele tugiaineteks I kooliastmes on loodusõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus ja muusika.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained II ja III kooliastmes on võõrkeeled, ajalugu, maateadus ja kunstiõpetus.

III. Õppeaine ajaline maht.

1.klassis I poolaastal 7 tundi, II poolaastal 6 tundi nädalas, s.o 225 tundi õppeaastas.

2.klassis I poolaastal 7 tundi, II poolaastal 8 tundi nädalas, s.o 265 tundi õppeaastas.

3.klassis 6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

4.klassis 6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

5.klassis 6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas.

6.klassis 5 tundi nädalas, 175 tundi õppeaastas.

7.klassis 4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas..

8.klassis 4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas.

9.klassis 5 tundi nädalas, 175 tundi õppeaastas.

IV. Ainekavad.

I KOOLIASTE

Õppetegevus

I kooliastmes on eesti keele õpetamine suunatud suulise ja kirjaliku kõne arendamisele.

Kuulamine:

- heli, sõna, lause, pikema teksti nautiv, tähelepanelik, kriitiline kuulamine;

- õpetaja ja kaaslase kuulamine ja kuuldule asjakohane reageerimine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- kuuldu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu;

- häälikute ja häälikupikkuste eristamine.

Kõnelemine:

- õige ja selge hääldus;

- hääle tugevuse kohandamine olukorrale;

- küsimuste esitamine ja neile vastamine;

- kõnelemine mitmesuguses olukorras: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine; kaupluses, tänaval, klassis, koolis; täiskasvanuga, sõbraga; telefonitsi;

- jutustamine loetu, kuulatu, sündmuse ja läbielatu põhjal; raamatu, filmi ja teatrietenduse põhjal; pildi ja pildiseeria, küsimuste ja tugisõnade järgi;

- oma arvamuse avaldamine; luuletuse, dialoogi, proosakatkendi esitamine.

Lugemine:

- lugema õppimine;

- häälega lugemine: õigsus, sobiv intonatsioon, oma lugemisvea parandamine;

- ositi lugemine;

- endamisi lugemine;

- oma ja võõra käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust;

- jutustava, kirjeldava, tarbe-, teabe- ja sõnamängulise teksti lugemine;

- loetu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu; loetu kava;

- tekstide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistatus, kiri;

- tegelaste iseloomustamine;

- loole alguse ja lõpu mõtlemine;

- luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine;

- huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust.

Kirjutamine:

- kirjutama õppimine;

- tähtede kirjutamine ja seostamine;

- sõna ja lause kirjutamine; lause laiendamine ja sidumine tekstiks;

- tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine;

- tahvlilt ja õpikust ärakirjutamine; etteütlemise järgi kirjutamine;

- oma kirjutamisvea parandamine;

- tarbeteksti kirjutamine, teabeteksti kasutamine;

- tekstilähedane ümberjutustus;

- loovtöö pildi, pildiseeria, küsimuste, tugisõnade või kava toel;

- sündmusest, isikust ja loomast kirjutamine.

Õppe-eesmärgid I kooliastmes.

Eest keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti;

- oskab lugeda ning kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;

- loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;

- tunneb oma rahvuskirjandust.

1. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab koolielus vajaliku suhtlemisoskuse;

- õpib kuulama emakeelset kõnet;

- õpib lugema individuaalses tempos eakohast teksti;

- oskab vastata küsimustele teksti põhjal;

- oskab jutustada pildiseeria põhjal;

- rikastab oma sõnavara;

- omandab esmase õigekirjaoskuse;

- oskab lihtsaid luuletusi peast esitada;

- oskab vaadelda pilte ja tegelikkust ning vestleb nende üle;

- mõistab lühiteksti sisu ning oskab edasi anda oma mõtteid;

- hakkab huvi tundma eakohase lastekirjanduse vastu;

- osaleb õppemängudes;

- õpib tundma lihtsamaid tekstiliike;

omandab õige istumisviisi ja kirjutamise asendi.

Õppetegevus

Eesti keele õpetus sisaldab õpilase jaoks eelkõige kaht omavahel tihedas seoses olevat tegevuste paari: kuulamine ja kõnelemine ning lugemine ja kirjutamine, mida täiendavad veel terve hulk teisi tegevusi, mis eelnimetatut toetavad ja abistavad (vaatlemine, joonistamine, laulmine, mängimine jt).

Kuulamise ja kõnelemise taotluseks on õpetada lapsi kuulama erinevaid helisid, häälikuid, sõnu, lauseid ja kõnet ( vestluskaaslast, jutustamist, ettelugemist) ning vestluses arvestama partnereid, jutustades edasi andma kogetut, nähtut ja vaadeldut, kuuldut.

Lugemise ja kirjutamise taotluseks on õpetada lapsi kasutama lugemist vahendina elementaarse teabe hankimiseks ja lugemiselemuse saamiseks ning omandama kirjatähtede kirjutamise tehnilise vilumuse ja elementaarse õigekirjaoskuse oma mõtete väljendamiseks lihtsate lausetega.

1. klassis on I poolaastal 7 eesti keele tundi nädalas, II poolaastal 6 tundi nädalas.Õppeaastas on 225 tundi õppeaastas. Eesti keele tunnid toimuvad tegevustundidena: kuulamine ja kõnelemine (suuline eneseväljendus) 2 tundi/II poolaastal 1 tund, lugemine 3 ja kirjutamine 2 tundi nädalas. Täiendavalt kasutatakse eesti keele tundides järgmisi tegevusi: vaatlemine, mängimine, matkimine, joonistamine, laulmine ja rollimängud.

1. klassis on eesti keele õpetamisel on kolm perioodi: aabitsaeelne periood kestab 15-25 tundi, aabitsaperiood 40-55 tundi, lugemikuperiood 140-145 tundi.

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad. Põhimõisted.

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- kuulamisülesanded (muusika, erinevate häälte, raadiosaate jne kuulamine, vaikimine ja vaikne kuulamine);

- joonistada ja teha muid loomingulisi ülesandeid muusika järgi;

- maalida oma tundeid juttude/luuletuste põhjal;

- tööjuhise kuulamine ja toimimine vastavalt;

- häälteraamatu koostamine;

- erinevate häälte tegemine, häälte eristamine ja rühmitamine kõrguse/intensiivsuse järgi;

- jutustatava ja etteloetava teksti kuulamine ning vestlemine kuuldu põhjal;

- kaaslaste esituse ja etendustejälgimine ning hilisem arutelu kuuldu ja nähtu põhjal;

- vestlusoskuse arendamine (vestlusparneri kuulamine, tema vastuse ärakuulamine ja sellele asjakohane - reageerimine, osalemine dialoogis või rollimängus);

- sõnavara ja lausestuse korrigeerimine ning rikastamine;

- vastandtähendusega sõnade eristamine;

- fakti eristamine fantaasiast;

- õpetaja ja kaasõpilase kõne jälgimine, olulise meeldejätmine;

- äraarvamine kirjelduse järgi, kellest/millest on jutt;

- lausete moodustamine pildi, sõnaloendi või küsimuste abil;

- olemasolevale jutule uue alguse ja lõpu mõtlemine;

- kuuldud teksti ja lugemispala jutustamine küsimuste abil või piltkava järgi;

- küsimuste kes? mis? esitamine elusolendite ja asjade kohta;

- vestlemine igapäevaelu teemadel, läbielatust jutustamine;

- suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu – kool, täiskasvanu – sõber, telefon, külaline;

- vestlemine etteloetud muinasjutu või jutukese põhjal;

- jutukese koostamine pildi, pildiseeria või pilt-ideekaardi järgi küsimuste või tugisõnade abil;

- jutustamine läbielatud sündmuse põhjal;

- fantaasiajutu koostamine;

- laulumängud, matkimis- ja lavastusmängud.

LUGEMINE

I.Aabitsaeelne periood:

- tutvumine lause, sõna ja selle tähendusega (sõna tähenduse kandjana, sõnade jaotamine häälikuteks, sõnade häälimine);

- häälikuanalüüsi tegemine (häälikute järjekorra määramine sõnas, häälikute liigitamine täis- ja kaashäälikuteks, häälikupikkuste määramine sõnades);

- õige hääldus.

II. Aabitsaperiood:

- tutvumine väikeste trükitähtedega;

- esmase oskuse kujundamine teksti mõistmiseks ja selle vahendamiseks küsimuste abil;

- õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel;

- sõnade ja lausete lugemine;

- sõnade ja lausete ladumine;

- seotud teksti lugemine, selle mõistmine;

- illustratsiooni sisu avamine.

III. Lugemikuperiood:

- sõnavara täpsustamine ja rikastamine;

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine;

- loetu kohta arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine;

- luuletuste lugemine ja sisu avamine õpetaja abiga;

- riimuvate sõnade leidmine näidise järgi;

- tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine;

- tööjuhendite lugemine;

- dramatiseeringute lugemine ositi ja õige intonatsiooniga;

- käekirjaliste tekstide lugemine klassitahvlilt, loetu mõistmine;

- lugemistehnika täiustamine;

- teadliku lugemisoskuse arendamine;

- üleminek sõnahaaval lugemiselt ladusale lugemisele;

- lausete piiritlemine;

- tutvumine liitsõnaga tekstivaatluse abil;

- oma lugemisvea parandamine sõnas, kui veale tähelepanu juhitakse;

- pauseerimine koma, punkti, küsi- ja hüüumärgi pugul;

- lihtlause lugemine langeva intonatsiooniga;

- küsimustele tekstist sobiva vastuse leidmine;

- pala tegelaste ja koha ja aja määratlemine;

- pala tegelaste võrdlemine ja iseloomustamine nende iseloomuomaduste järgi, mis palas otseselt antud;

- teksti struktuurielementidega tutvumine (pealkiri, lõik, taandrida);

- pala peamõtte väljatoomine (vajadusel õpetaja abiga);

- töö teksti illustreeriva materjaliga: pala sisu ennustamine illustratsiooni või pealkirja järgi;

- lugemishuvi äratamine ja suunamine; aluse panemine iseseisvale lugemisele;

- Eesti lastekirjanike teoste lugemine (E.Niit, J.Oro, E.Enno, F.Kotta, U.Leies, L.Tungal, E.Raud, S.Väljal) ja erinevate rahvaste muinasjuttude lugemine (vennad Grimmid, Charles Perrault);

- loetud raamatu sisu valikuline jutustamine;

- tutvumine kooli raamatukoguga.

KIRJUTAMINE

- õige hoiak kirjutamisel (istudes ja seiste tahvli ees);

- kirjutusvahendite õige käsitsemine;

- kirjutamine võimalikult erinevate kirjutusvahenditega, peamine kirjutusvahend on pliiats;

- kirjutamine 16 joonega ja abijoontega vihikusse; töölehtede täitmine;

- sõrme- ja käelihaseid arendavad mängud ja harjutused;

- orienteerumine joonelisel ja ruudulisel vihikulehel;

- teksti paigutamine vihikusse;

- töölaua korrashoid;

- kirja eelharjutused;

- joonistähtede kirjutamine;

- väikeste ja suurte kirjatähtede kirjutamine esialgu hariliku pliiatsiga, aasta lõpus vastavalt käekirjale üleminek tindiga kirjutusvahenditele;

- kirjutamine abijoontega vihikusse ja abijoontega vihikusse või töölehtedele;

- õiged tähevormid ja nende seostamine sõnadeks;

- lausete piiritlemine normaaltekstis (suur algustäht lause algul ja lause lõpumärk);

- lihthäälikute ja häälikuühendite kirjapilt;

- töö paigutamine vihikusse;

- tööde vaaatlus ja analüüs;

- rühi- ja rütmikaharjutused;

- õpilaspäeviku täitmine õpetaja juhendamisel tahvlinäidise järgi;

- kuupäeva kirjutamine;

- ärakiri tahvlilt ja raamatust;

- lünkade täitmine sõnas, lauses;

- lünkteksti täiendamine jutukeses;

- kirjutamine etteütlemise järgi;

- kirjaliku väljendusoskuse arendamine (lihtsamate lausete kirjutamine, nimede kirjutamine, õnnitluskaardi kirjutamine, sündmusest kirjutamine (jutukese kirjutamine), isika ja eseme kirjeldamine).

ÕIGEKIRI

I. Aabitsaeelne periood:

- häälik ja täht;

- hääldamisharjutused (häälikute pikkused, häälikuühendid, mitmesugused sõna- ja silbistruktuurid

täishäälikud ja kaashäälikud.

II. Aabitsaperiood:

- täishäälikuühend;

- kaashäälikuühend;

- sõna ja lause;

- lause lõpumärk;

- häälikuanalüüs;

III. Lugemikuperiood:

- suur algustäht lause algul;

- nimed, suur algustäht nimedes;

- k,p,t sõna algul;

- üks ja mitu; mitmuse tunnus -d;

- tegusõna olevik ja minevik (-b; -vad; -s; -sid);

- nimisõna; nimisõna küsimused kes? mis?;

- liitsõna;

- ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus–uss, saal–sall);

- h ja j kasutamine sõna alguses.

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulata, jälgida ja mõista ettelugemist ja jutustamist;

- mõista suulisi töööjuhiseid ja tegutseda juhtnööride järgi;

- vestelda või jutustada nähtust või kogetust;

- vestelda etteloetud lasteraamatu põhjal ja illustratsiooni toel;

- keskenduda kuulamissituatsioonis ja vestelda teksti toel;

- käituda õigesti suhtlemisel kaasvestlejaga, püsida jutustamisel teema piires;

- osata kuulata kaasvestlejat,väljendada oma mõtteid ja meeleolusid;

- tunda huvi ümbritseva elu vastu;

- eritleda kuulatavas sisulisi ja vormilisi ühikuid;

- aru saada loetud sõna tähendusest ja lause mõttest;

- edastada loetud lihtsate lühilausetega;

- iseloomustada lugemispala tegelasi;

- koostada lühiteksti (vajadusel õpetaja abiga);

- eristada erinevaid tekstiliike (tõsielujutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus);

- teha häälikuanalüüsi (suuliselt määrata häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas;

- häälida 1-,2-,3-silbilisi sõnu, milles esinevad lahtised ja kinnised silbid ning häälikuühendid;

- leida täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid sõnas ja tekstis;

- leida sõnas teistest pikemat häälikut (pikka ja ülipikka täishäälikut ning suluta kaashäälikut);

- kuulmistaju ja tähelepanuvõime;

- sõnamälu ja enesekontroll;

- kirjutada kirjatähti ning neid omavahel seostada;

- orienteeruda vihikulehel ning õigesti paigutada teksti;

- analüüsida kaaslase ja iseenda töötulemust;

- märkida kirjas täishäälikute kolme pikkust;

- kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu;

- kirjutada k, p, t sõna algul;

- piiritleda lauset kirjutatud tekstis;

- kirjutada õigesti isikunimesid;

- kirjutada õigesti nimisõna mitmuse tunnust -d.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Minu kool ja klass.

Minu kodu ja perekond.

Liiklus

Mina ise.

Tervis ja tervislikud eluviisid

Minu kodulinn.

Aastaajad ja nende vaheldumine.

Eluta maailm.

Loomariik.

Taimeriik.

Muistendid ja muinasjutud.

Pühad ja tähtpäevad.

Rahvakalendri tähtpäevad.

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Teema: Aastaajad: sügis, talv, kevad. Vestlused, arutelud, pildi järgi jutukese koostamine, jutustamine loetu ja kuuldu põhjal, rollimängud, helide kuulamine, laulud, luuletused, lugemispalade lugemised, lünktekstide täitmine.

Teema: Koolis. Arutelu, vestlus inimestevahelistest suhetest, jutustamine, tekstide lugemine.

Teema: Linnas. Jutustamine linnast ja võrdlemine maaga (erinevad hooned, teed, sõidukid),dramatiseering, juttude ettelugemine.

Tööalane kärjäär.

Enamlevinud elukutsete tutvustamine, tekstide lugemine, piltide järgi jutustamine, vestelus vanemate tööst, arutelu töö osast inimeste elus, dramatiseeringud, rollimängud, dialoogide koostamine ja esitamine. Isiklike huvialadega tegelemine, nende tutvustamine kaasõpilastele.

Turvalisus.

Klassi reeglid. Kuidas käituda erinevates olukordades.Ohuolukordade märkamine ja teatamine hädaabi numbril. Kooli hoonest evakurreimine (klassiõppus). Ohutu koolitee (ohutu liiklemise harjutamine õppekäikudel, ohtude märkamine kooliteel, jälakäija liiklemine, ohtliku olukorra märkamine ja sellele vastav käitumine).

Rollimängud. Tekstide lugemine. Vestlused ja arutelud.

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded järgmistel teemadel:

Aastaajad.

- korrastada ja konkretiseerida laste teadmisi;

- korraldada õppekäike, teha vaatlusi, joonistusi, koostada mappe, teha

näitusi ja stende.

Rahvakalendri tähtpäevad.

- rahvakommete tutvustamine, joonisuste tegemine, meisterdamine jne.

Kodu

- väärtustada perekonda ja kodu, teha väike uurimustöö, meisterdada ja

joonistada, korraldada näitus.

3. Õpitulemused.

Eeldame et õppeaasta lõpuks 1. klassi õpilane:

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- oskab kuulata eakohast etteloetavat teksti ja jutustatavat lugu;

- oskab küsimuste toel jutustada läbielatust, loetust ja kuuldust pildi ja pildiseerija järgi;

- oskab kuulata ja lugeda eakohast tööjuhist ja vastavalt sellele toimida;

- oskab väljendada oma mõtteid ja meeleolu;

- kõneleb selgelt ja arusaadavalt;

- oskab jaotada oma tähelepanu mitme tegevuse vahel;

- küsib õpetajalt abi ainult vajaduse korral;

- mõistab õpetaja seletusi ning kaaslaste vastust või juttu;

- oskab vaikida, kui rääkimiseks pole vajadust, pole õige aeg ega koht;

- oskab suuliselt koostada lauseid pildi, pildiseeria järgi;

- oskab kirjutada õpetaja abiga lühikest jutukest;

- oskab esitada küsimusi sõna, lause või ülesande kohta;

- loeb veatult ja ladusalt õpitud teksti;

- oskab esitada peast vähemalt ühte luuletust;

LUGEMINE

- jõukohast võõrast teksti loeb individuaalses tempos, mõistab loetud teksti sisu ja oskab vastata küsimustele;

- oskab jaotada teksti lauseteks, lauseid sõnadeks;

- oskab parandada oma lugemisvea, kui sellele on tähelepanu juhitud;

- oskab lugemispala vaikselt ja iseseisvalt lugeda;

- tutvub iseseisvalt lasteraamatuga ( leiab autori nime, raamatu pealkirja, avaldab oma mõtteid illustratsioonide põhjal);

- on lugenud vähemalt 4 eakohast lasteraamatut;

- oskab paigutada sõnu ja teksti vihikusse, (lehele või tahvlile õpetaja seletuse või etteantud näidise järgi);

- oskab lugeda teksti tahvlilt ja vihikust;

- oskab lugeda dialoogi õige intonatsiooniga;

KIRJUTAMINE

- oskab teha häälikuanalüüsi – määrata suuliselt häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas;

- oskab häälida 1-,2-,3-silbilisi sõnu, milles esinevad lahtised ja kinnised silbid ning häälikuühendid;

- eristab häälikute rühmi (täishäälikud, suluga ja suluta kaashäälikud);

- leiab sõnadest täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid;

- eristab kuulmise järgi sõnas teistest pikemat häälikut (pikka ja ülipikka täis- ning suluta kaashäälikut);

- oskab märkida kirjas täishäälikute kolme pikkust;

- kirjutab õigesti ühesilbilisi sõnu;

- okab kirjutada k,p,t sõna alguses ning s-i ja h kõrval;

- oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht ja punkt lause lõpus);

- kirjutab õigesti nimesid (isikunimed, kodulinna ja tänava nimi, kooli nimetus);

- kirjutab õigesti nimisõna mitmuse tunnust -d;

- kirjutab õige sulghääliku teeb-sõnade ja teevad-sõnade lõpus;

- tunneb tekstis ära liitsõna;

- oskab koostada kirjalikult lauseid pildi, pildiseeria järgi;

- oskab kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti;

- oskab kirjutada eakohast etteütlust (15-25 sõna);

- oskab õpetaja juhendamisel tahvlinäidise järgi täita õpilaspäevikut

- oskab hoida kirjutusvahendit ja istuda kirjutamisel/joonistamisel õigesti.

2. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib kasutama keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme ning rikastab oma sõnavara;

- oskab eristada tekstiliike, teksti osi (pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus) ja fraase;

- omandab vastavad keelemõisted;

- saab aru eakohasest tekstist;

- täiendab oma sõnavara;

- oskab selgelt ja arusaadavalt jutustada iseendast, kirjeldada ilma, aastaaegu jne;

- oskab töötada tekstiga: leida tekstist olulist lõiku või fraasi, pealkirjastada teksti osi mõelda palale lõpp, koostada analoogiajutt, korrastada deformeeritud teksti, reastada pildid loetu põhjal, analüüsida illustratsiooni;

- loeb ilmekalt ja soravalt õpitud pala ning oskab ilmekalt ja peast lugeda luuletust;

- oskab jutustada loetud pala või muinasjuttu;

- oskab vastata küsimustele loetu põhjal;

- oskab iseloomustada pala või muinasjutu tegelast või mõnda isikut reaalsest elust;

- oskab koostada/kirjutada teate, kaardi, kirja, reklaamteksti, kahekõne, lühiloo, kirjelduse, mängu reeglid ja muinasjutu;

- osaleb dramatiseeringutes vastavalt oma võimetele;

- tuleb toime iseseisva tööga;

- oskab avaldada oma arvamust ning seda põhjendada;

- osaleb aktiivselt paaris- ja rühmatöös;

- oskab leida vajalikku teavet teatmeteostest, käsiraamatutest;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu.

Tunnid toimuvad tegevustundidena, kus omavahel on seotud kuulamine ja kõnelemine ning lugemine ja kirjutamine.

2. klassi I poolaastal toimuvad eesti keele tunnid tegevustundidena. 7 emakeeletundi jaotatakse: suuline väljendusoskus 2 tundi, lugemine 3 ja kirjutamine 2 tundi.

II poolaastast toimub üleminek ainetundidele, kus 8 tundi jaotatakse: lugemine 3 ja suuline väljendusoskus 2 tundi, kirjutamine 3 tundi.

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad ning põhimõisted.

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- jutustuse ja pala tähelepanelik kuulamine (tähelepanuülesanded), mõistmine ning loovülesannete sooritamine;

- erinevate häälte ja helide kuulamine, nende eristamine, vestlemine kuuldu põhjal;

- plaadile või lindile loetud tekstiga koos lugemine matkides tempo ja intonatsiooni muutusi;

- kõne- ja kehakeelel põhinevad mängud, laulumängud, rollimängud ja improvisatsioonimängud;

- eakohase tööjuhise kuulamine ja toimimine vastavalt sellele;

- kuulatud ja loetud teksti mõistmine, vestlemine loetu või kuuldu põhjal, lühikokkuvõtte tegemine, - -olulise väljatoomine, pildiseeria üksikute piltide järjestamine;

- lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine klassikaaslasele;

- illustratsiooni sisu avamine;

- lasteajakirjad ja filmid (ka multifilmid ja videod);

- lugemispala tekstilähedane jutustamine;

- jutustamine pildiseeria, pala illustratsiooni, küsimuste toel, etteantud teemal, teatrietenduse või läbielatud sündmuse põhjal,

- fantaasiajutu koostamine loetud pala või oma joonistuse põhjal;

- vestlemine loetud või kuulatud jutu põhjal, igapäevaelu sündmustest ja inimestevahelistest suhetest (kauplus, tänav, täiskasvanu-sõber, telefon, külaline, kodu-kool;

- sündmuse, isiku, ilma ja tegevuse kirjeldamine;

- loetud pala tegelaste iseloomustamine;

- jutule alguse ja lõpu mõtlemine;

- teksti dramatiseerimine ja esitamine;

- päheõpitud luuletuse ilmekas esitamine;

- sõnavaratöö: sõnamoodustus, sõnade seletamine, sobiva sõna leidmine lünka, lausete koostamine ja laiendamine, vastandtähendusega sõnad, riimuvad sõnad;

- küsimuste moodustamine, nende esitamine kaaslastele;

- elamuste ja kujutluste väljendamine mängus ja sõnalises vormis;

- osalemine dialoogis, dramatiseeringus, rollimängus;

- oma arvamuse avaldamine ja põhjendamine.

LUGEMINE

- õpitud teksti veatu, ilmekas ja ladus lugemine;

- loetu mõistmine, olulise väljatoomine;

- tekstiliigid: ilukirjanduslikud tekstid, teabe-, tarbe- ja sõnamängulised tekstid, muinasjutud, mõistatused, luuletused, vanasõnad, näidendid;

- pala lugemine osalistega;

- tekstide mõtestatud häälega lugemine, õige pauseerimine ja sobiva hääletooni kasutamine;

- teksti lugemine mina-vormis;

- luuletuse ilmekas lugemine peast;

- teksti liigendamine (pealkiri, lõik; sissejuhatus, teema avamine, kokkuvõte);

- tekstilõikude pealkirjastamine;

- pala tegelaste ja koha määratlemine;

- pala pealkirja põhjendamine;

- teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus);

- tegelaste iseloomustamine nende iseloomuomaduste järgi, mis on palas otseselt antud;

- teksti kohta küsimustele vastamine ja küsimuste moodustamine;

- küsimustele sobiva vastuse leidmine ja palast olulise sõna või lause leidmine;

- kava järgi lugemispalast vastavate lausete leidmine;

- loetu sisu edasiandmine küsimustele tuginedes;

- teksti lugemine ja arutelu ühis- või rühmatööna;

- lugemisvea märkamine ja parandamine;

- lugemisharjutused (erinev tempo ja hääletugevus).

- lugemisoskuse analüüsimine (hinnangu andmine lugemisoskusele);

- sõnavara täpsustamine ja rikastamine;

- sünonüümide leidmine ja vastandsõnade eristamine;

- lugemiku sõnastiku kasutamine;

- käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja oma vihikust;

- küsimustele vastamine ja küsimuste koostamine teksti abil;

- tutvumine eesti ja maailma lastekirjandusega ja – kirjanikega (E Niit, L.Tungal, I.Maran, E.Raud, E.Mänd, E.Janikovszky, T.Egner jne);

- loetud ramatu valikuline jutustamine, arvestuse pidamine loetu kohta;

- lasteajakirjade lugemine;

- laste teatmeteoste kasutamine teabe hankimiseks;

- lasteraamatukogu kasutamine.

KIRJUTAMINE

- õpilaspäeviku täitmine (kuud, kuupäevad, tunniplaan, kodused tööd);

- vihiku kujundamine ja erinevate tekstide kirjutamine (pealkirja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, töö paigutus lehel (taandrea jätmine käsikirjalises tekstis);

- kirjaliku väljendusoskuse arendamine (lühijutu koostamine, jutu koostisosad);

- etteütluse kirjutamine (kuni 35 sõna) ja ümberjutustuse kirjutamine;

- kirja kirjutamine ja paigutamine joonelisel paberil näidise järgi;

- omakujundatud õnnitluskaardile teksti paigutus ja kirjutamine näidise järgi;

- aadressi kirjutamine ümbrikule näidise järgi;

- omaloomingulise raamatukese koostamine;

- teksti kirjutamine ärakirjana tahvlilt või õpikust;

- jutukeste kirjutamine pildi, pildiseeria, tugisõnade ja ideekaardi järgi;

- fantaasiajuttude kirjutamine (omalooming).

- kirjutamise tehnika kordamine ja süvendamine;

- suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine;

- voolava, suletõsteta kirja kujundamine;

- kirja kallak 80-85%;

- ühtlane kirjarida;

- loetav käekiri;

- kirjutamine abijoontega vihikusse, poolaastal 16-joonelisse vihikusse või; üksiklehtedele, mis on -koondatud mappi; kirjutusvahendiks on peamiselt tentenpen;

- suurtähtede ja väiketähtede proportsioonid;

- õige kehahoiak kirjutamisel;

- kirjavahemärkide kirjutamine;

- kuupäeva märkimine;

- luuletuse ärakiri;

- jooniste ja tabelite tegemine;

- käekirja analüüs (tehniline külg; so õige kehahoid, jalgade asetus, pea asetus, vihiku asetus, sulehoid, - sõrmede liikuvus; graafiline analüüs hõlmab kirja üldilmet: puhtus, suurus, loetavus, paigutus ja moonutusi: joon, tähevorm, seosed, kallak, kirjarida).

ÕIGEKIRI

- täishäälikuühendid ja nende õigekiri;

- suluta kaashäälikute pikkuste eristamine ja märkimine kirjas;

- i ja j-õigekiri (sõnaalguline ja lõpuline i; sõnaalguline j);

- silp, silbitamine (kuni 3-silbiliste lahtiste silpidega sõnade silpide arvu määramine) ja poolitamine (üldpõhimõtted);

- suluta kaashäälikute kolme pikkuse eristamine ja märkimine kirjas;

- -ga sõna lõpus;

- -sse sõna lõpus;

- lause piiritlemine kirjas: lause alustamine suure tähega ja lõpetamine lõpumärgiga (.?!);

- kirjavahemärk;

- koma et, sest, aga, kuid ees;

- suur algustäht (inimeste, loomade ja kohanimed);

- ja, et, aitäh õigekiri;

- sulghäälikud, nende kolme pikkuse eristamine ja õigekiri;

- ma, sa, ta, me,te, nad õigekiri;

- tegevus ja tegija;

- tegusõna leidmine lausest, -d ja –te tegevust näitavate sõnade lõpus;;

- tegusõna ja asesõna ühitamine;

- tekstis 3-isiku asemel lugeda mina-vormis;

- teksti lugemine olevikus ja minevikus;

- üks ja mitu;

- küsimused kes? ja mis?;

- liitsõna õigekiri;

- omadussõna (omadus sõnaga tähistatuna);

- lihtlause, laiendatud lihtlause;

- k,p,t sõna algul;

- k,p,t s ja h kõrval;

- g,b,d tuntumate võõrsõnade algul;

- h sõna algul;

- tähestiku tundmine ja kasutamine;

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Aastaajalised muutused looduses.

Liiklus.

Keskkond ja säästev suhtumine sellesse.

Eestimaa ja rahvas.

Haapsalu.

Läänemaa.

Pühad ja tähtpäevad. Rahvakalendri tähtpäevad.

Mina ise. Minu kaaslased.

Tervis ja tervislikud eluviisid.

Kombed ja tavad. Käitumiskultuur.

Raamatud ja lasteajakirjad.

2.4.2. Läbivad teemad.

Keskkond ja säästev areng.

Aastaring (kuud, nädalad, aastaajad). Ratsionaalne ajakasutus.

Loomad (koduloomad, lemmikloomad, metsloomad).

Vanaaja ja tänapäeva lapsed (kodu, kodukoht, tähtpäevad, sünnimaa, sugupuu,, kombed, käitumisreeglid, austus vanemate vastu).

Liiklusvahendid (liiklusohutus ja –kord, säästlik suhtumine loodusesst).

Raha (väärtus, säästmine, kasutamine, mis on rahast väärtuslikum).

Suhted eakaaslastega, vanematega, vanavanematega.

Kool ( hariduse tähtsus, kool vanasti ja tänapäeval).

Inimväärtused (heatahtlik ja tähelepanelik suhtumine kaaslastesse).

Pere eelarve (sissetulekud, väljaminekud, säästlik majandamine, lapse taskuraha).

Raamatud läbi aegade (õige hoidmine, kasutamine).

Eesti rahvariided (kandmise kultuur).

Vanavanemate tööriistad ja tarbeesemed (nende säilitamine tulevastele põlvedele)

Tähtpäevad ja riiklikud pühad.

Tööalane karjäär.

Elukutsed (erinevad ametid, õppimis- ja valikuvõimalused).

Lapse eneseteostuse võimalused koolis ja koolivälises tegevuses.

Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Multifilmimaailm (tegelaskujude väljamõtlemie).

Turvalisus.

Perekond ja ühiskond (turvaline kodu

Liiklusohutus, hädaabinumbrid, tuleohutus, ohud veekogu ääres, suitsetamine ja narkootikumide kahjulikkus.

Liiklusõpetus.

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded: koostada mappe, joonistada pilte, teha lühiuurimust, korraldada näitusi, läbi viia vestlusringe, teha küsitlust jne.:

Minu pere.

- pereliikmete tegevusalad;

- minu päevaplaan;

- pere traditsioonid.

- kuidas säästab minu pere raha, vett, elektrit jne.

Minu kodulinn.

- Haapsalu linna ajalugu.

- Haapsalu linna kuulsad inimesed minevikus ja tänapäeval.

Pühad ja tähtpäevad.

- traditsioonid.

3. Õpitulemused.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 2. klassi õpilane:

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- oskab väljendada oma mõtteid ja meeleolu;

- oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine, keeldumine, vabandamine, tänamine;

- kõneleb selgelt ja arusaadavalt ning kasutab keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- oskab avaldada oma arvamust ja seda põhjendada;

- oskab kuulata õpetaja ja kaaslae kõnet ja sellele asjakohaselt reageerida;

- oskab selgitada kaaslasele lihtsamat mängu või tööjuhendit;

- oskab jaotada oma tähelepanu mitme tegevuse vahel;

- oskab tähelepanelikult kuulata jutustatavat ja etteloetavat teksti;

- oskab jutustada läbielatud sündmusest;

- oskab peast esitada vähemalt kahte luuletust;

- oskab teha koostööd rühmas;

LUGEMINE (TÖÖ TEKSTIGA JA JUTUSTAMINE )

- tunneb ära muinasjutu, jutustuse, luuletuse, mõistatuse, vanasõna, kirja;

- oskab jaotada teksti tekstiosadeks;

- oskab koostada teksti põhjal küsimusi;

- oskab mõelda jutule algust ja lõppu;

- loeb ilmekalt, veatult ja vigadeta õpitud teksti ja saab aru õppimata tekstist;

- oskab lugeda dialoogi;

- oskab õpitud pala jutustada;

- oskab küsimuste toel arusaadavalt edasi anda õpitud pala, loetud raamatu või nähtud teatrietenduse sisu;

- mõistab loetu sisu ning oskab välja tuua olulist ning oskab vastata küsimustele;

- oskab parandada oma lugemisviga lauses, kui vastavale lausele tähelepanu juhitakse;

- märkab kaasõpilase lugemisviga ning oskab anda kaaslase lugemisele omapoolset hinnangut;

- oskab töötada tekstiga eakohaste suuliste ja kirjalike tööjuhiste alusel;

- on lugenud 3-4(olenevalt mahust) eesti või maailma lastekirjaniku teost;

- teab eestis ilmuvaid lasteajakirju;

- oskab koostada lühemat suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria ja küsimuste abil;

- loeb iseseisvalt lastekirjandust ja lasteajakirjandust;

- teab ja oskab kasutada laste teatmeteoseid;

KIRJUTAMINE JA KEELETEADMISED

- oskab eristada täis- ja kaashäälikut, häälikut, tähte, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna, lauset;

- oskab suuliselt eristada täishäälikute ja sulghäälikute kolme pikkust ning kirjas märkida täishäälikute pikkust;

- oskab leida tekstist täishäälikuühendit ja kaashäälikuühendit;

- oskab kasutada suurt algustähte inimese, looma ja kooli nimes, tuntud kohanimedes;

- oskab piiritleda lauset vastavalt lause sisule punkti või küsimärgiga;

- kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses teksti (25–30 sõna);

- oskab kirjutada ümberjutustust kuuldud või loetud teksti põhjal;

- oskab näidise järgi kirjutada ja paigutada paberile kirja ja õnnitlust;

- oskab kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti õigesti seostega;

- oskab kirjutada loetava käekirjaga;

- oskab vihikusse paigutada tööd (jätta taandrida, kirjutada pealkirja, kuupäeva);

- oskab näidise järgi kirjutada vihikuetiketti;

- oskab täita õpilaspäevikut (kirjutada kuud, kuupäevad, tunniplaani üks nädal ette, kodut tööd märkida;

- oskab teha ärakirja nii tahvlilt kui õpikust ja seda õigesti paigutada;

- teab peast tähestikku ja oskab kasutada lihtsamat sõnastikku.

3. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- õpib kasutama keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme ning rikastab oma sõnavara;

- oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades;

- oskab eristada tekstiliike, teksti osi ja fraase;

- omandab vastavad keelemõisted;

- saab aru eakohasest tekstist;

- oskab selgelt ja arusaadavalt jutustada loetud teksti põhjal, igapäevastest sündmustest; looduses nähtust jne;

- oskab töötada eakohase tekstiga;

- loeb ilmekast ja soravalt õpitud pala ning oskab ilmekalt ja peast lugeda luuletust;

- loeb soravalt eakohaste tundmatut teksti ning mõistab selle sisu;

- oskab jutustada loetud pala põhjal;

- oskab vastata küsimustele loetu põhjal ja tuua välja olulist;

- oskab oma mõtteid kirja panna kasutades õpitud keelereegleid;

- oskab kontrollida oma teksti arusaadavust ja õigsust;

- osaleb rühmatöös ja oskab teha iseseisvat tööd;

- omandab kirjatehnilise vilumuse;

- oskab kasutada raamatukogu.

3. klassis on 6 eesti keele tundi, neist lugemistunde 2, kirjutamist 3 ja suulist eneseväljendust 1 tund nädalas.

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- jutustatava ja etteloetava teksti kuulamine;

- elamuste ja kujutluste väljendamine mängus ja sõnalises vormis;

- hääldamisharjutused;

- sõnatähenduste täpsustamine;

- sõnavara: vastandsõna, lähedase tähendusega sõna;

- laulumängud, matkimis- ja lavastusmängud;

- klassi ees esinemise harjutamine (luuletuste, roolimängude ja dramatiseeringute esitamine, jutustamine, tekstide ettelugemine, koduste tööde (õppeülesannete, projektide) tutvustamine;

- raamatu ja pala või kuulatu põhjal vestlemine, küsimuste esitamine, oma arvamuse ja suhtumise väljendamine nähtuste, inimeste ja tegevuste kohta, nende iseloomustamine. ning oma arvamuse põhjendamine;

- vestlemine olustikulistes situatsioonides (palumine, tänamine, küsimine, selgitamine, vabandamine);

- viisakusväljendite kasutamine igapäevases elus;

- enda arusaadav väljendamine;

- jutustamine sündmusest, loetust ja kuuldust, pildi ja pildiseeria järgi, küsimuste toel, etteantud teemal, filmi, televisiooni- ja raadiosaate põhjal;

- läbielatust jutustamine;

- kuuldu meeldejärmine info rühmitamise ja küsimuste abil;

- päheõpitud luuletuse mõtestatud esitamine.

LUGEMINE

- erinevate tekstiliikide häälega ja endamis sorav ja ilmekas lugemine.

- erinevate tekstiliikide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistus, kiri, plaan, nimekiri, koogiretsept jne);

- raamatute lugemine ja vaatamine;

- jutustavate ja kirjeldavate ilukirjanduslike tekstide lugemine;

- teabe-, tarbe- ja sõnamänguliste tekstide, tõsielujuttude lugemine;

- rahvalaulude (folkloorsed lastelaulud ja laulumängud), vestete ja rahvajuttude (muinasjutud, muistendid, pajatused, naljad) lugemine;

- mõistatuste ja vanasõnade lugemine ning mõnede enamlevinenumate teadmine peast;

- dramatiseeringute lugemine ositi;

- loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine;

- ilukirjandustekstide mõtestatud häälega lugemine;

- lugemisvea parandamine;

- lugemisvilumuse kujundamine;

- tarbetekstide lugemine ja koostamine: teade, kutse, kiri, kava, õnnitlus ja retsept;

- ajalehe ja ajakirja tekstid ning nende lugemine;

- luuletuste ilmekas lugemine klassi ees, luuletuse sisu avamine õpetaja abiga; riimuvate sõnade leidmine;

- käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt, oma ja kaaslase vihikust;

- eakohaste tabelite, skeemide, plaanide lugemine ja nende põhjal ülesannete täitmine;

- piltjuttude lugemine;

- tööjuhendite lugemine,vastavalt sellele toimimine;

- sõnastiku ja teatmeteoste kasutamine kasutamine;

- raamatu sisukorra kasutamine;

- töötamine tekstiga eakohaste tööjuhiste alusel:

- loetu üle arutlemine, loetu kohta küsimuste esitamine ja küsimistele vastamine, küsimustele sobiva - vastuslause ja palast enam meeldinud kohtade leidmine, loetu sisu edasiandmine küsimustele tuginedes;

- tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine, - vastandsõnade eristamine;

- loo tegelöaste ja koha määratlemine, tegelaste iseloomustamine ja võrdlemine;

- pala peamõtte selgitamine, olulise väljetoomine ja sõnastamine, pealkirja põhjendamine;

- kava järgi palast vastavate osade leidmine, teksti ja tekstiosade pealkirjastamine;

- kavastamiseks loetu mõtteline liigendamine õpetaja abiga, kavapunktide formuleerimine;

- Eesti ja maailama lastekirjanike teoste lugemine (E.Niit, U.Leies, L.Tungal, A.Reinla, A.Pervik, A.Kivirähk, J. Rannap, I.Maran, H.Käo, E.Raud, H.Mänd, L.Hainsalu, A.Lindgren, T.Jansson, E.B.White, E.Uspensk jne);

- kooliraamatukogu kasutamine.

KIRJUTAMINE

- oma mõtete kirjapanemine ning kirjutatu õigsuse kontrolimine enesekontrolli võtetega;

- ümberjutustuse kirjutamine ja vastavate lisaülesannete täitmine;

- sündmusest kirjutamine;

- isiku ja eseme kirjalik kirjeldamine.

- raamatute, lauamängude koostamine rühmatööna;

- näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine ühistööna;

- lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine;

- etteütluse kirjutamine (kuni 40 sõna);

- loovtöö kirjutamine pildi, pildiseeria, küsimuste, kava ja tugisõnade abil;

- jutu kirjutamine läbielatust;

- fantaasiajutu kirjutamine;

- ümberjutustuse kirjutamine kuuldud või loetud teksti põhjal;

- kirja, teate, õnnitluse kirjutamine;

- vihiku kujundamine, teksti paigutamine lehele (A4), õpilaspäeviku täitmine,

- tahvli- ja õpikuteksti ärakiri, vältides ühe tähe kaupa kirjutamist;

- kirjatehnilised harjutused (õiged tähekujud, proportsioonid, ühtlane kirjarida, loetavus ja kirjatöö välimus);

- kirjatöö välimus, loetav käekiri;

- kirjutamine 20 joonega vihikusse ja üksiklehtedele, mis on koondatud mappi;

- kirjutusvahendiks tintenpen (sinine); korrektorpliiatsit ei kasutata kontrolltöödes;

- raamatukogu kasutamine.

ÕIGEKIRI

- mõisted: häälik ja täht, täis- ja kaashäälik, silp, sõna, liitsõna, lause, jutuke;

- kirjalike keeleülesannete täitmine: lünk-, sobitus- ja valikülesanded, keelenähtuste võrdlemine, näidete leidmine, õpitavate keelenditega lausete koostamine jms);

- sõnatähenduste täpsustamine;

- lausete piiritlemine kirjalikus tekstis;

- kirjavahemärgid ja nende kasutamine;

- täishääliku ja suluta kaashääliku märkimine kirjas;

- sulghääliku õigekiri;

- kaashäälikuühendi õigekiri;

- g,b,d sõna alguses;

- k,p,t sõna alguses ning s ja h kõrval (reegel, erandlik rühm - liitsõnad);

- i ja j õigekirjareeglid;

- h sõna alguses;

- suur algustäht (isikunimed, kohanimed, raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad) ja väike algustäht (õppeainete, kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetustes);

- liitsõnad;

- tähestik (õppida pähe) ja selle kasutamine.

- tegusõna (terminid: pööramine, pööre, olevik ja minevik; tegusõna pööramine kindla kõneviisi olevikus ja minevikus);

- tegusõna pöördelõppude õigekiri;

- omadussõnad (leida tekstist, sobitada paaridesse antud nimisõnad ja omadussõnad, täita lünk sobiva omadussõnaga);

- nimisõnad (leida tekstist);

- ainsus ja mitmus;

- mitmuse nimetava lõpu õigekiri;

- asesõnad ja asesõnade erandlik õigekirjutus;

- silbitamine ja poolitamine;

- väit-, küsi- ja hüüdlause ja lause lõpumärgid;

- lihtlause ja liitlause (mõisted alus ja öeldis; lihtlause ja liitlause äratundmine tekstis; liht- ja liitlause laiendamine; liitlausete koostamine);

- koma tarvitamine et, sest, kuid, ees (kordamine);

- koma tarvitamine aga, siis, vaid ees; kes, mis, kuhu jt ees liitlauses;

- koma tarvitamine loetelus;

- sidesõnad, mis ei nõua koma,

- küsimuse esitamine lauses olevate sõnade kohta (kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?, kuhu? kus?, kellega? millega?);

- lühendid: lk, tv, a, kl, tel, nr.

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

- kuulamisoskus ning loovülesannete lahendamisoskus;

- oskus vestelda kuuldu, loetu ja nähtu põhjal;

- oskus lugeda ilmekalt, õiges tempos ja intonatsiooniga erinevaid tekste;

- oskus improviseerida;

- oskus leida tekstist olulist mõtet;

- jutustamisoskus teksti põhjal, illustratsiooni ja pildiseeria järgi;

- sõnamoodustamisoskus;

- oskus koostada ja esitada küsimust;

- oskus avaldada oma arvamust ning oskus seda põhjendada;

- oskus liigendada teksti osadeks;

- oskus hinnata enda ja kaaslaste lugemisoskust;

- oskus kirjutada kirjatehniliselt õigest ja loetava käekirjaga;

- oskus rakendada keeleteadmisi tekstiloomes.

2.4. Integratsioonivõimalused teiste ainetega.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Elukeskkonnad.

Ilmastik.

Keskkonnaprobleemid.

Rahvakunst.

Kodu ja kodulinn.

Liiklus.

Viisakas käitumine. Klassi ja kooli reeglite tundmine ja täitmine.

Teabe hankimise erinevad võimalused.

Mina ja tervis.

Eesti riik ja naaberriigid.

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Ilukirjanduslike tekstide lugemine, vanasõnad, mõistatused, luuletused, piltjutud, funktsionaalne lugemine, ümberjutustuste, etteütluste ja loovtööde kirjutamine, tekstide kuulamine, lavastusmängud, projekti tutvustamine, loodushäälte kuulamine, vestlemine teemadel, mis on seotud looduskeskonna, sotsiaalse keskonna ja tehiskeskonnaga. Eesmärgiks huvi äratamine looduse vastu, loodust säästva eluviisi tutvustamine, suhtlemisoskuse arendamine ja teadmiste omandamine.

Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Erinevaid ameteid kirjeldavate tekstide lugemine, rollimängud, töötamine tööjuhendite järgi, õpimapi koostamine ja esitlemine, pala tegelaste iseloomustamine, isku kirjeldamine kirjalikult, tarbeteksti koostamine, loovtööd, kuuldu meeldejätmine ja info rühmitamine,intervjuu erinevate ametite esindajatega, pildi joonistamine oma tulevikuelukutsest ning selle esitlus. Õpilane osaleb klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes, mõistab töö tähtsust, tunneb erinevaid ameteid ning oskab rääkida oma vanemate elukutsetest.

Turvalisus.

Ohutusteemaliste ja liiklusteemaliste tekstide lugemine, arutlused, vanasõnad, piltjutu koostamine, dramatiseeringute lugemine ja rollimängude mängimine; jutu kirjutamine, vestlused. Õpilane hakkab mõistma, et igaüks vastutab ise oma tegude eest ning et oskuslik käitumine on väga oluline ohuolukordades.

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja õppeülesanded.

Õppeülesanded:

Kodulinna kuulsad paigad (mapp või näitus).

Kuulsad inimesed, kes on seotud Haapsaluga (mapp või näitus).

Klassiõhtu eeskava ettevalmistamine.

Klassi ajalehe koostamine.

Rahvakalendritähtpäevade kohta informatsiooni hankimine ja seinalehtede koostamine.

Eesti naaberriigid (õpimapp rühmatööna).

3. Eeldatav õpitulemus õppeaasta lõpuks.

3.klassi lõpetaja:

ENESEVÄLJENDUS

- oskab kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta arvamust avaldada;

- oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt;

- oskab küsimuste toel arusaadavalt edasi anda õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi, teatrietenduse sisu;

- oskab koostada suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil; mõelda jutule algust ja lõppu;

- oskab kõnes ja kirjas kasutada terviklauseid;

- oskab 1-2 luuletust peast esitada;

- oskab arusaadavalt jutustada läbielatud sündmustest;

- oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine;

LUGEMINE JA TÖÖ TEKSTIGA

- loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ja sobiva intonatsiooniga;

- mõistab häälega ja endamisi lugedes teksti sisu, oskab vastata teemakohastele küsimustele;

- oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel;

- oskab eristada väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;

- oskab leida lähedase ja vastandtähendusega sõnu;

- tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi; muinasjutu, mõistatuse, vanasõna; kirja;

- on lugenud esimese kolme õppeaasta jooksul vähemalt 12 eesti ja väliskirjaniku teost;

- oskab loetud teostest kõneleda, küsimustele vastata;

- oskab loetust jutustada;

KIRJUTAMINE JA KEELETEADMISED

- eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna, lauset;

- oskab kirjutada omasõnade algusse k, p, t, tuntumate võõrsõnade algusse g, b, d;

- oskab täis- ja suluta kaashäälikuid õigesti kirjas märkida;

- teab peast tähestikku ja oskab kasutada lihtsamat sõnastikku;

- oskab kirjas õigesti märkida käändsõna mitmuse nimetava lõppu ja tegusõna pöördelõppe;

- oskab kirjas õigesti märkida ainsuse sisseütleva, ilmaütleva ja kaasaütleva käände lõppu;

- oskab piiritleda lauset ja panna lauselõpumärke;

- oskab asesõnu õigesti kirjutada;

- oskab kasutada suurt algustähte lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes;

- oskab kirjutada etteütlemise järgi ja kontrollida kirjutatut näidise järgi;

- oskab parandada vigu korrektselt;

- kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;

- oskab tahvlilt ja õpikust ära kirjutada;

- oskab koostada kutset, õnnitlust;

- oskab teksti korrektselt paberile paigutada.

II KOOLIASTE

Õppetegevus

Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks.

Kuulamine:

- vahetu suulise esinemise kuulamine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

- suulise tööjuhendi järgimine.

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest;

- tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

- loetu ja kuuldu üle arutlemine;

--pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

Lugemine:

- häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine;

- ositi lugemine;

- oma lugemise jälgimine;

- fakti ja arvamuse eristamine;

- endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus;

- iseseisev töö tekstiga: küsimuste esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine;

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

- teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust;

- raamatu sisukorras orienteerumine.

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine;

- elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

4. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse;

- tutvub erinevate lugemisstilidega;

- eristab õpitud tekstiliike;

- oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks;

- oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja jutukest;

- oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena;

- tunneb emakeele põhimõisteid ning kirjutamisel järgib õpitud õigekirjareegleid;

- tunneb etiketti tavasuhtluses;

- oskab näha probleeme ja neid sõnastada;

- kavandab oma tegevust iseseisvalt;

- orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu;

- oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid.

4. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Eesti keeles on eraldi lugemistund ja keeleõpetuse tund. Suulune eneseväljendus 1 tund nädalas, lugemine 2 tundi ja kirjutamine ja keeleõpetus 3 tundi nädalas.

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad. Põhimõisted.

SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE)

- vahetu suulise esinemise, ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- keel kui suhtlemisvahend; suhtlemine erinevates suhtlussituatsioonides; etikett ja selle kasutamine suhtlemisel;

- sõnavara rikastamine;

- kõne tempo, intonatsioon, rütm ja pausid;

- vestlused, arutelud ja intervjuud, kus arvestatakse erinevaid suhtluspartnereid ja suhtlustingimusi (rollimängud);

- piltlike tähendustega väljendite mõistmine ja kasutamine kõnes;

- samatähenduslike ja vastandtähendusega sõnade kasutamine kõnes;

- süžeelise jutukese koostamine kasutades korrektseid liht- ja lihtsamiad liitlauseid;

LUGEMINE

- eakohaste tekstide ladus ja ilmekas lugemine, oma lugemisvea parandamine, loetu mõistmine, peamise - eraldamine teisejärgulisest, pala põhiidee väljatoomine,, kavastamine lausetena ja tekstilõikude pealkirjastamine;

- käekirjaliste tekstide lugemine;

- tarbeteksti (kiri, lõhisõnum, juhend) lugemine ja kasutamine,

- teabetekstide (aimetekst, teatmeteose tekst, tabel) lugemine ning vajaliku informatsiooni leidmine;

- meediateksti (uudise, kuulutuse, reklaami, tele- ja raadiutekst) lugemine või kuulamine ning meediateksti kasutamine;

- kirjanduse mitmesuguste liikide (muinasjutt, luuletus, vanasõna, kõnekäänd, teabetekst, ilukirjanduslik jutustus, ajaleheartikkel) iseseisev lugemine ning loetu kokkuvõtlik edasiandmine, tegelaste iseloomustamine ja tegevustiku analüüsimine;

- tekstiautorid: Oskar Luts, A.Pohlak, A.Jaaksoo, V.Beekman, Leelo Tungal, A.Lindgren, A. A. Milne, Travers, J.K.Rowling, P. Johnson jt.

- lugemisstiilidega (kommunikatiivne lugemine, juhtiv lugemine, õpilugemine, loov lugemine) tutvumine;

- lasteajakirja lugemine ja tundmatute sõnade seletamine sõnaraamatu abil;

- näidend ja film kui kunstiliigid;

- uudiste, intervjuude ja kirjelduste lugemine ning analüüsimine;

- sõnaraamatute ja teatmeteoste kasutamine;

- raamatukogu kasutamine teabe saamiseks.

KIRJUTAMINE

- protsesskirjutamine (teksti loomine – kavandamine, eesmärgistamine, visandamine; teksti viimistlemine, keelekasutuse kontrollimine ja vigade parandamine; teksti esitamine;

- uudiste, intervjuude ja kirjelduste kirjutamine ning analüüsimine;

- ümberjutustuste ja loovümberjutustuste kirjutamine (70 kuni 90 sõna);

- kirjutada süzeeline lühikirjand;

- koostada kirjand pildiseeria põhjal, pildi või läbielatu põhjal kava abil (70 kuni 90);

- kirjutada kiri, sõnum, teade kuulutus ja reklaam;

- vigade analüüsimine ja nende parandamine.

ÕIGEKIRI

- lühikise, pika ja ülipika hääliku märkimine kirjas;

- kaashälikuühendi märkimine kirjas;

- reeglierandlik ortograafia: -d s-i kõrval tegusõna minevikuvormis;

- tuntumate võõrsõnade ortograafia: g,b,d, sõna alguses, võõrhäälikute märkimine);

- i ja j õigekiri;

- sõnade silbitamine ja poolitamine;

- nimi- ja omadussõna;

- nimisõnade ainsus ja mitmus;

- tegusõna;

- tegusõna olevik ja minevik;

- sidesõnad, nende tähendus ja koma tarvitamine;

- litsõna lihtsamaid juhte;

- häälikuortograafia sõnade liitumise piiril;

- koondlause, koma kasutamine selles;

- kahest lihtlausest koosnevad liitlaused;

- otsekõneotsekõne (pärast saatelauset), selle ortograafia: kaksikpunkt ja jutumärgid;

- otsekõnega lausete moodustamine;

- suur algustäht kohanimedes (mäed, jõed, järved) ja üldtuntud perioodiliste väljaannete pealkirjades;

- lühendid;

- etteütluste kirjutamine 65 kuni 70 sõna);

- vigade analüüsimine ja parandamine;

- nimekirja koostamine tähestikulises järjekorras.

KIRJATEHNIKA

- 20 joonega vihiku kasutuselevõtmine;

- ühtlane kirjarida ja kirjakallak;

- ovaalsete tähtede ratsionaalsem seostamine

- individuaalne kirjarütm;

- teksti kirjutamine ja paigutamine joonteta pabetile (formaat A4);

- postkaardile ja ümbrikule kirjutamine;

- teate, kuulutuse kirjutamine kasutades erineva srifti ja suurusega käekirja;

- laualehe koostamine teatud teemal või klassilehe koostamine;

- harjutused kirjavigade kõrvaldamiseks;

- käekirja ja teiste õppeainete kirjalike tööde ning õpilaspäevikute analüüs;

- hinnangu andmine oma tööle (töö välimus,kirja kallak, suurussuhted, tähevormide õigses jne).

2.3.. Arendatavad oskused.

Oskused:

- oskus vaadelda, vestelda ja jutustada õpetajapoolse abita;

- oskus vestelda erivevate partneritega ja mitmesugustes situatsioonides;

- eakohase teksti ladus ja ilmekas lugemisoskus;

- teksti sisu mõistmine;

- süzeelise tervikteksti koostamisoskus;

- oskus töötada teabetekstiga kirjalike tööjuhiste alusel;

- oskus koostada mõistekeerti ja ideekaarti ning insert-tabelit;

- oskus valida sobivat lasteraamatut soovituse alusel;

- oskus kasutada sõnaraamatuid ja lastele mõeldud teatmeteoseid info hankimiseks;

- oskus koostada süzeeline terviktekst ja kirjalik ümberjutustus 70 kuni 90 sõna);

- oskus kavadnada teksti, eesmägistada kirjutamist ja visandada teksti;

- oskus kasutada kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid;

- oskus parandada ja analüüsida oma vigu keelereeglite abil;

- oskus kirjutada loetavat (kirjatehnilist) kirjalikku teksti.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

II. kooliastmel on kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseka suhtlemine, mida tuleb arendada peale emakeele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgik on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm.

Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega.

Eestimaa loodus ja inimesed.

Liiklusõpetus.

Keskkonnakaitse.

Riiklikud pühad ja tähtpäevad.

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng.

Erinevate tekstide lugemine, vestlemine, arutelud, rollimängud, loovtööde kirjutamine.

Teemad: Koduloomad. Lemmikloom. “Punase raamatu” loomad.. Looduse saastamine (heitgaasid). Arvuti ja tervis. Inimene ja raha. Väärtushinnangud. Tunne iseennast. Täiskasvanute maailm (kui ma oleksin lapsevanem). Õppimine. Kuidas õppida? Filmikunst.

Tööalane karjäär.

Erinevate tekstide lugemine, vestlused, rollimängud, intervjuu tegemine, teabe otsimine, enesehindamine, töötulemuste analüüsimine, loovtööde kirjutamine.

Teemad:Tunne iseennst. Täiskasvanute maailm. Mitmesuguste ametite tutvustamine.

Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Tekstide lugemine, teabe otsimine, referaadi kirjutamine, vestlused ja loovtööd.

Teemad: Arvuti kasutamine. Tutvumine filmimaailmaga.

Turvalisus

Tekstide lugemine, vestlused, arutelud, teabe hankimine, rollimängud, loovtööd.

Käitumiskultuur. Ohuolukorrad , nende märkamine ja käitumine ohuolukordades. Oskab vältida iseenda sattumist ohuulukorda. Kodumasinate kasutamine. Tervistkahjustavad ained ja nende mõju inimesele. Liiklemine tänaval jalakäijana ja jalgratturina. Liiklusmärgid.

2.4.3. Pikemaajalised projektid ja ülesanded.

Õppeülesanded:

Intrevjuu koostamine ja läbiviimine ning üleskirjutamine.

Omaloominguline jutuke, luuletus või muinasjutt kasutades protsesskirjutamist.

Arvfaktide kogumiku koostamine “Arvud igapäevases elus).

Klassilehe koostamine (rühmatööna).

Laualehe koostamine õpilasele huvipakkuval teemal.

3. Eeldatav õpitulemus õppeaasta lõpuks.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 4.klassi õpilane:

- loeb ladusalt ja vigadeta eakohast teksti;

- jutustab seotud teksti loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- oskab väljendada oma arvamust mingist sündmusest või probleemist;

- tunneb õpitud tekstiliike;

- eristab erinevaid kirjandusliike;

- kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid info hankimiseks;

- oskab raamatukogust leida vajalikku materjali;

- kuulab ja mõistab erinevaid kõnelejaid;

- kirjutab lihtsamat emakeelset teksti (etteültus, ümberjutustus , lühikirjand, teade, kiri), mis on loetav ja arusaadav ka teistele;

- valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, kirjutamine, viimistlemine);

- oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi ja teisi kirjatöid;

- tunneb etiketti tavasuhtluses.

5. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme;

- omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse;

- oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal;

- oskab moodustada küsimusi loetu põhjal;

- kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks;

- oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja omaloomingulistjutukest ja luuletust;

- oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena;

- tunneb eesti keele põhimõisteid ning järgib kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid;

- tunneb ja kasutab etiketti tavasuhtluses;

- oskab näha probleeme ja neid sõnastada;

- kavandab oma tegevust iseseisvalt;

- orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides;

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu;

- oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid.

5. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Emakeeles on eraldi lugemise ja keeleõpetuse tund. Lugemise tunde on nädalas 2 tundi, keeleõpetusetunde 3 tundi. 1 tund nädalas on on ette nähtud kirjalike kontrolltööde või loovtööde tegemiseks. Lugemise tunnis toimuvad tegevused: lugemine, kirjanduspalade ja -teoste arutelud, töö erinevate tekstidega. Keeleõpetuse tundide raames tehakse ka loovtöid, kirjatehnilisi harjutusi ja analüüsitakse käekirja.

2. Õppesisu.

2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad ning põhimõisted.

SUULINE ENESEVÄLJENDUS

- pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine;

- süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine) ja nende arutelud;

- töö kuuldud ja loetud tekstiga (küsimuste esitamine, arutlemine jne);

- intervjuu tegemine;

- suhtlusetiketi tundmine (rollimängud);

- infoedastus kõnes;

KIRJANDUS

- ilukirjanduse eripära;

- kujundiline keel;

- tõepärasus ja fantaasia;

- rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid;

- proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand;

- luule: luuletus;

- draama: näidend;

- õpilaste omalooming;

- mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal.

TEKSTIÕPETUS

- teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses.

- vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine.

- tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend.

- tarbeteksti kasutamine.

- teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel.

- teabeteksti kasutamine.

- meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst.

- meediateksti kasutamine.

- teksti peamõte.

- teksti kavandamine.

- tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam.

LUGEMINE

- pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning kirjeldavate tekstide lugemine vaikselt, poole häälega ja ettelugemisena;

- tekstiautorid: Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Oskar Luts, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Silvia Rannamaa, Silvia Truu, F.R. Fahlmann, H.Väli, E. ja T. Väli, A.Kivirähk, I.Lember, H.Pukk; Astrid Lindgren, Mark Twain jt.

- lugemistehnika treening; teksti adekvaatne lugemine;

- oma lugemise jälgimine, lugemisvea parandamine ja lugemisoskuse analüüsimine;

- dialoogide ja dramatiseeringute lugemine osalistega;

- proosa-, luule-, meedia-, teabe- ja tarbeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- tööjuhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tabelite, skeemide ja diagrammide lugemine ja mõistmine;

- teabe leidmine teatmeteostest, Internetist;

- raamatu sisukorras orienteerumine;

- raamatukogu kasutamine.

KIRJUTAMINE

- jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine;

- teate, kuulutuse ja reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine, ümbriku vormistamine;

- tarbeteksti kasutamine;

- fantaasiajutu kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine (teksti alguse või lõpu lisamine, teksti jäljendamine jne);

- seina- ja laualehtede koostamine;

- tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess (teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand);

- kirjutamistehnika treening; käekirja loetavus, töö välimus; oma kirjatöö kontrollimine ja vigade parandamine; käekirja analüüsimine;

- teatmeteoste kasutamine: vajaliku info leidmine, märkmete tegemine, referaadi koostamine.

ÕIGEKIRI

- tähestikuline järjestamine;

- helilised ja helitud häälikud;

- hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest;

- i ja j, sõnaalgulise h õigekirjutus;

- b, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades;

- suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel.

- liitsõna õigekirjutus;

- sõnade poolitamine;

- käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine;

- tavalühendid;

- käändsõnad, käänete kasutusvõimalusi;

- lihtlause ja liitlause;

- osalausete piir ja selle tähistamise võimalused;

- kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul;

- sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses;

- otsekõne ja selle kirjavahemärgid;

- ütte kirjavahemärgid;

- sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid;

- sagedasemate võõrsõnade tähendus;

- sõnade mitmetähenduslikkus;

- sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

2.3. Arendatavad oskused.

Oskused:

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemisoskus ning nende sisu mõistmine;

- tarbetekstide ja sõnamänguliste tekstide lugemisoskus ning nende tõlgendamisoskus;

- dialoogide esitamisoskus;

- dramatiseerimisoskus;

- oskus iseseisvalt valida sobiv lugemistekst;

- teksti ilmekas lugemisoskus;

- jutustavate ja kirjeldavate tekstide loomisoskus;

- ortograafilised teadmised ja nende kasutamisoskus kirjutamisel;

- kavandamisoskus;

- eesmärgi seadmisoskus;

- sõnaraamatute ja teiste teatmeteoste kasutamisoskus;

- kirjatehnilised oskused;

- loetu või kuulatu edastamisoskus;

- info edastamisoskus;

- mõtete esitamisoskus ja selgitamisoskus;

- tööjuhistest arusaamisoskus;

- koostööoskus.

2.4. Integratsioonivõimalused teiste ainetega.

II. kooliastmel on kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseka suhtlemine, mida tuleb arendada peale eesti keele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgik on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm.

Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi.

2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste ainetega.

Eesti riik.

Eesti ajalugu.

Eestimaa loodus, inimesed ja kultuuriväärtused.

Haapsalu — minu kodulinn.

Liiklus.

Euroopa Liit.

Keskkonnakaitse.

Infoühiskond.

2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Inimestevahelised suhted. Probleemide lahendamine.

Muinasjutt ja tegelikkus.

Eestlaste elust enne ja nüüd. Leivategu vanasti ja nüüd.

Jõulude tähtsus inimeste elus.

Töö ja tasu.

Emakeel kui suhtlusvahend. Ajakirjandus. Ilukirjandus. Film. Muinasjutud õpetavad.

Eestimaa kultuuriloolised paigad.

Tööalane karjäär

Töö tähtsus inimese elus. Kõik ametid on auväärsed. Mida peavad teadma ja oskama erinevad ametimehed.

Turvalisus

Riik ja mine.

Inimestevahelised suhted.

Liiklusõpetus.

Ohuolukorrad ja nendes käitumine.

2.4.3. Pikemaajalised projektid.

Makett/õpimapp Eesti talu/linnus/keskaegne linn.

Koostada raamat “Inimene ja tervis”.

Õpimapp: Eesti muinasaeg.

Õpimapp (valida üks teema): “Vesi ja õhk”, “Energia” või “Maailmaruum”.

Artikkel kooli/klassi ajalehte. Klassilehe koostamine.

Omalooming: muinasjutt, jutt või luuletus.

3. Õpitulemused.

5. klassi lõpetaja:

- tunneb lauses ära tegevust ja selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid;

- tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutumist; sidesõnade tähendust; ainsust ja mitmust; olevikku ja minevikku; isikulisust ja umbisikulisust;

- teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust;

- tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid;

- tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;

- oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;

- teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnagasobivalt vahetada;

- oskab kasutada koma;

- järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;

- oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, I ja j ning sõnaalguslid h;

- oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid;

- oskab sõnu poolitada;

- oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil;

- oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel;

- oskab kasutada tavalühendeid;

- oskab sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust;

- oskab leida sünonüüme,

- tunneb lausete suhtluseesmärke;

- tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;

- eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;

- eristab õpitud kirjandusliike;

- tunneb seiklusjutu, ajaloolise jutu ja kriminaaljutu iseloomulikke jooni;

- oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;

- oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;

- oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

- oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;

- loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot leida;

- valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine);

- oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;

- oskab kasutada sõnastikke jt. teatmeteoseid;

- oskab raamatukogust leida vajalikku materjali.

6. KLASS

Õppetegevus

Kuulamine:

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine.

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

Lugemine:

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

- arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

- väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

- arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

- õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

- loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

- arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

- huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

- õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad, alateemad ja mõisted.

Õigekeelsus

Helilised ja helitud häälikud. Hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõnad. Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme. Ühildumine. Omadussõna võrdlemine. Pöördsõna. Pöördsõnavormide (aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide) kasutamise võimalusi. Sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

Tekstiõpetus

Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine. Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus.

Kirjandus

Filmikunst. Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand. . Luule: luuletus, valm. Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal.

Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Jaan Rannap, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Janno Põldma, Eduard Bornhöhe, Enn Kippel, F.R. Faehlmann või teised; Astrid Lindgren, Mark Twain, , Selma Lagerlöf, Ferenc Molnár, John Ronald Reuel Tolkien, Lewis Carroll, Alan Alexander Milne, Jules Verne või teised.

Autorid ja iseseisev lugemine

A. Lindgren ”Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist”

E. Kippel “Meelis”

F. Molnar ”Pal-tänava poisid”

M. Twain “Tom Sawyeri seiklused”

J. Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”

või muu autori teos uuemast kirjandusest õpilaste omal valikul.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega

Eesti keele õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse- ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

3. Õpitulemused.

6. klassi lõpetaja:

- oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, i ja j, sõnaalgulist h;

- oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid;

- oskab sõnu poolitada;

- oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil;

- oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel;

- oskab kasutada tavalühendeid;

- teab või oskab vajadusel sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust;

- oskab leida sünonüüme ja neid tekstis korduste vältimiseks kasutada;

- tunneb tekstist ära nimi-, omadus-, arv-, ase- ning tegusõnad; oskab õigesti kasutada käände- ja pöördevorme, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;

- oskab kasutada omadussõnade keskvõrret ja kõige-ülivõrret;

- oskab moodustada ja kirjavahemärgistada lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;

- oskab siduvaid sõnu õigesti lauses kasutada;

- oskab otsekõnet ja ütet kirjavahemärgistada;

- oskab jutustada ja kirjutada sündmusest; kirjeldada; väljendada oma arvamust; edastada teavet selgelt ja ühemõtteliselt; eristada tõepärast fantaasiast;

- oskab koostada kirja; vormistada ümbrikku;

- oskab vestlust alustada, kaasvestlejat kuulata ja keskustelu sobivalt jätkata,

- oskab loetust ja kuuldust olulist leida, seda oma sõnadega edasi anda ning saadud teavet kasutada;

- oskab tekstiga iseseisvalt töötada: esitada teksti kohta küsimusi, küsimustele teksti põhjal vastata;

- oskab lugemispala kavastada;

- oskab teksti ette lugeda, jutustada tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult;

- oskab pildi põhjal jutustada ja pilti kirjeldada;

- oskab lihtsa tabeli sisu sõnadega kokku võtta;

- eristab uudist ja reklaami;

- oskab nimetada vähemalt 12 eesti ja väliskirjanikku, on igaühelt lugenud vähemalt ühe teose;

- teab muinasjutu, muistendi, kõnekäänu, valmi, seiklusjutu iseloomulikke jooni;

- oskab eristada kirjandusliike: proosa, luule, draama;

- oskab sõnastada luuletuse teemat, kirjeldada meeleolu;

- oskab esitada luuletust või proosakatkendit; esineda dialoogis;

- vormistab kirjalikud tööd korrektselt;

- oskab leida raamatukogust soovitud raamatut.

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

III KOOLIASTE

Õppetegevus

Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks.

Kuulamine:

- vahetu suulise esinemise kuulamine;

- ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

- vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

- kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

- suulise tööjuhendi järgimine.

Kõnelemine:

- kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

- vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

- vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

- jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest;

- tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

- loetu ja kuuldu üle arutlemine;

- pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

- elamuse, kujutluse väljendamine;

- rolli esitamine;

- luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

Lugemine:

- häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine;

- ositi lugemine;

- oma lugemise jälgimine;

- fakti ja arvamuse eristamine;

- endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus;

- iseseisev töö tekstiga: küsimuste esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine;

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

- kirjandusliikide eristamine;

- teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

- luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

- juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

- tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

- tabeli lugemine ja mõistmine;

- teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust;

- raamatu sisukorras orienteerumine.

Kirjutamine:

- jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

- dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

- kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine;

- elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine;

- teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega muutev ümberjutustus;

- teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

- käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

7. KLASS

1. Eesti keele ja kirjanduse eesmärgid.

- Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt.

Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi.

- Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning nende kasutamine. Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, mitmetähenduslikkusele, väljenduse täpsusele.

- Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. Ilukirjandusteoste lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära (murre, ajalooline taust vm) ja sealt pärit autoreid.

2. Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted.

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses. Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Määrsõna. Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info.

Tekstiõpetus

Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Diktsioon, kõne valjus ja selgus.

Tarbetekst: e-kiri

Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, referaat, kokkuvõte.

Mõisted: ettekanne, intervjuu, kokkuvõte.

Kirjandus

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil, illustratsioonid. Rahvaluule. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, žanr, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil, algriim.

Autorid ja iseseisev lugemine

E. Bornhõhe „Tasuja“

Vallik „Kuidas elad, Ann?“

Anne Franki päevik

J. Parijõgi „Teraspoiss“

J.K.Roweling „Harry Potter“

Noorsookirjandus valitakse vastavalt teose kättesaadavusele ja õpilaste oma soovile.

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

2.2.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

2.2.2.. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

3. Eeldatav õpitulemus.

7. klassi lõpetaja:

- kõneleb ja kirjutab õigesti;

- oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatustvajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse kasutus valdkondade kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- oskab eristada ilukirjandust ja rahvaluulet;

- teab kirjandusteose kompositsiooni põhielemente;

- oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

- tunneb tekstist ära olulisemad kujundid:algriim, võrdluse, isikustamise;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid

8. KLASS

1. Eesti keele ja kirjanduse eesmärgid.

- Lauseõpetuses on olulisim lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses tekstimoodustusega. Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal.

- Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad eri žanre, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad.

- Tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine.

2. Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted.

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks. Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine. Liitlause: rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest.

Mõisted kattuvad teemadega.

Tekstiõpetus

Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

Kirjandus

Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Filmistsenaarium. Õpilaste omalooming. Mõisted:

lüürika, dramaatika, filmistsenaarium, komõõdia, tragöödia, süžee, stseen, stiil, epiteet, isikustamine ja metafoor.

Autorid ja iseseisev lugemine

Žanriline lugemine, aotorid õpilaste omal valikul, sh on soovitatavad järgmised autorid:

A.Christie (kriminaalromaan)

J. Verne, A. Dumas (seiklusromaan)

M. Metsanurk, E. Vilde (ajalooline romaan)

H. Wells(ulmeromaan)

Ch. Brontĕ, E Segal (armastusromaan)

2.2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

2.2.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

2.2.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

3. Eeldatav õpitulemus.

8. klassi lõpetaja:

- kõneleb ja kirjutab õigesti;

- oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;

- oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

9. KLASS

1. Eesti keele ja kirjanduse eesmärgid.

Õpilane saab ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist.

Õpilasel kujundatakse harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus.

Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu.

9. klassis jätkub 7. ja 8. klassis alustatud õppetegevus, keskendudes eesti kirjanduse ajaloo klassikale erinevatel ajastutel.

Kuulamine:

- proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

- loengu, ettekande, sõnavõtu kuulamine;

- olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine;

- kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine.

Kõnelemine:

- suulise eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

- kõnesituatsioonis ja diskussioonis osalemine;

- oma arvamuse esitamine ja põhjendamine;

- kõne ja ettekande abi- ja näitvahendite kasutamine;

- küsimuste esitamine, ümbersõnastamine, vastamine;

- tarbe- ja teabetekstis sisalduva info suuline edastamine

- kunstiteose meeleolust ja kujunditest kõnelemine;

- teksti analüüsimine ja tõlgendamine;

- kõne, ettekande, luuletuse, proosa- või draamakatkendi esitamine.

Lugemine:

- proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine ja analüüs;

- tekstist peamõtte, probleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, kirjeldamine, võrdlemine, aja ja koha määratlemine, miljöö kirjeldamine, hinnangute andmine; märkmete ja kokkuvõtte tegemine;

- fakti ja arvamuse eristamine.

Kirjutamine:

- kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

- tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine;

- jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info - kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine.

2. Õppeaine sisu.

2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted.

Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Sõnamoodustus, selle kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid; termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info.

Mõisted kattuvad teemadega.

Tekstiõpetus

Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

Kirjandus

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell, miniatuur; reisikiri; memuaar; ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor.

Autorid ja iseseisev lugemine

Põhikooli lõpuks on õpilane lugenud tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

9. klassis on soovitatavad järgmised teosed:

F. R. Faehlmann „Müütilised muistendid“

Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ümberjutustus(E. Raud)

L. Koidula „Säärane mulk“

A. Kitzberg „Libahunt“

E. Vilde „Pisuhänd“

A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“

A. Gailit „Toomas Nipernaadi“ või „Ekke Moor“ või „Karge meri“

Lisaks valikuliselt:

Fr. Tuglas „Novellid“

A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“

M. Unt „Hüvasti, kollane kass“

või mõni muu teos uuemast eesti proosast.

2.2 Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest).

2.2.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust.

Turvalisus

Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“)

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

2.2.3. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatide, arutluste ja projektide koostamine.

3. Eeldatav õpitulemus.

Põhikooli lõpetaja:

- oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada;

- oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;

- oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet;

- oskab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada;

- tunneb üldjoontes eesti keele grammatilist ehitust;

- oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

- oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta;

- oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada;

- teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;

- oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, arvamus, kuulutus, reklaam;

- oskab eristada fakti ja arvamust;

- oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihtsamat arutlust; uudist; avaldust, elulookirjeldust, referaati;

- oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada;

- oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;

- teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil;

- teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest;

- teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ning tuntumaid esindajaid;

- teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke, on lugenud vähemalt 12 ilukirjandusteost;

- oskab lühidalt tutvustada 2–3 pikemat proosa- või draamateost, määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda;

- oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

- tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse;

- teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

EESTI KEEL

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Gümnaasiumiklassides liigendub eesti keele ainekava kursusteks. Eri kursused käsitlevad üht või teist aspekti süvemalt, abstraheeritumalt, luues silla pragmaatiliselt emakeelekasutuselt filoloogilise käsitluse suunas. Gümnaasiumi eesti keele ainekava sisaldab järgmisi kursusi:

10. klassis kaks kursust

- eesti keele struktuur

- teksti- ja kõneõpetus

11. klassis kaks kursust

- eesti keele struktuur

- teksti- ja kõneõpetus

12. klassis üks kursus

- õigekeelsus

10. ja 11. klassis õpetatakse paralleelselt eespool nimetatud kursustega ka õigekeelsust.

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab eesti kirjakeele;

- teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;

- arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;

- arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

Gümnaasiumis omandab õpilane keelekursuste kaudu teadmised keelesüsteemist ja eesti keele struktuuri eripärast. Keelekursused aitavad lahti mõtestada keele olemust ning tõstavad esile grammatikaõpetuse tunnetusliku külje; rakendusülesannete raskuspunkt kandub õigekeelsuselt sõnastuse korrektsusele ja individuaalstiili saavutamisele. Taotluseks on, et õpilane mõistaks keelehoolde vajalikkust ja väärtustaks korrektset keelekasutust. Kõne- ja tekstiõpetuses käsitletakse suulise ja kirjaliku teksti erinevusi, õpitakse tundma ja koostama erisuguseid tekste. Arendatakse loovat ja argumenteeritud suulist ning kirjalikku eneseväljendust. Soovitatav on keelekursuste sisuline integreerimine kirjanduse õpetamisega, eeskätt poeetika käsitlemisel.

II. Tugiained.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus.

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas.

11. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas.

12. klassis 1 kursus, s.o 35 tundi õppeaastas.

IV. Ainekava kursuste kaupa.

1.1. Teemad ja alateemad.

1.2. Õpitulemused.

Teksti- ja kõneõpetuse I kursus (10. klass)

KÕNE- JA KIRJAKEEL. Teksti liigid. Suuline ja kirjalik tekst. Pilttekst. Sümbolid ja nende tähendus.

LUGEMINE KUI PROTSESS. Lugemisstiilid: kommunikatiivne, loov, õpilugemine.

TEKSTI ARENDUSTÜÜBID. Kirjeldus, jutustus, arutlus, argumenteerimine, informeerimine, veenmine, manipuleerimine, tundeväljendus.

TEKSTILOOME. Teema valik, teksti adressaat, materjali kogumine, mustand, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, arvustamine. Kõne ettevalmistamise erijooned. Igapäevasuhtlus. Vestlus. Ümarlauavestlus, arutlusring ehk paneel. Olmekõned: tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva- ja tänukõne. Informeerivad kõned: ettekanne, informatsioon, loeng. Veenmiskõned: poliitiline kõne, kihutuskõne. Alustekstist lähtuv kirjutamine.

TEKSTI ÜLESEHITUS. Teema ja põhiväide. Pealkiri. Sissejuhatus. Teema arendus. Lõpetus. Tekstistrateegia. Teksti liigendamine. Lõik. Sidusus. Kõne ülesehituse erijooned. Kõne osad: kõnetamine, alustus, arendus, lõpetus. Kõne näitlikustamine: esemed, fotod, joonistus, illustratsioon, teabegraafika, tekst, film, etendus, heliteosed. Tehniliste vahendite valik. Sõnastus. Stiil. Suulise ja kirjaliku stiili erinevused. Funktsionaalstiil ja isikustiil. Kujundlikkus. Slängi ja murdesõnade kasutamine ja väärtus.

Teksti- ja kõneõpetuse II kursus (11. klass)

MEEDIATEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Elektroonilise teksti olemus ja eripära. Uudis. Olemuslugu. Intervjuu. Arvustus. Reportaaž. Reklaam. Teema, probleem, kontekst, ülesehitus.

TARBETEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Avaldus. Elulookirjeldus (CV). Kiri. Apellatsioon. Volikiri. Protokoll. Kohustuslikud rekvisiidid. Tarbekirjade vormistamise põhinõuded.

TEADUSTEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Uurimistöö: etapid, ülesehitus ja vormistamine. Refereerimine. Tsitaat. Allikaviide. Suuline ja kirjalik referaat. Konspekteerimine. Olulise markeerimine tekstis, märgid ja märkused serval, olulisima leidmine, alapealkirjad.

KIRJANDI OLEMUS JA ERIPÄRA. Essee olemus ja eripära. Kirjaliku teksti vormistus.

SUULINE TEKST. Suulise teksti vormistus. Sõna-sõnalt üleskirjutatud kõne esitamine, tugisõnadele toetuv kõnelemine, peast kõnelemine. Kõneleja välimus, kehahoid, silmavaade, miimika, žestid. Ilmekas esitus: artikulatsioon, intonatsioon, tempo, paus, rõhk. Esinemine. Esinemishirm, selle põhjused, võimalik vältimine.

Õpitulemused.

Õpilane:

- mõistab korrektse suulise ja kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust;

- teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe;

- oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks;

- oskab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili;

- oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kaitsta kõnes ja kirjas;

- oskab esineda olmekõnega ja järgida publiku ees esinemise nõudeid;

- oskab kirjutada tarbekirju, kirjandit ja uurimust.

Eesti keele struktuuri I kursus (10. klass)

KEELE OLEMUS. Keelemärk, sünonüümia, homonüümia, polüseemia.

FONEETIKA. Fonoloogia. Häälik ja foneem. Vokaalide ja konsonantide liigitus. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Silp, rõhk ja välde. Palatalisatsioon. Eesti keele fonotaktika põhijooned.

MORFOLOOGIA. Sõnaliigid. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnaliigi piiritlemine. Morfeem. Vormimoodustuse vahendid: tüveteisendused ja aglutinatsioon. Astmevaheldus ja teised tüveteisendused. Käändsõna vormimoodustus. Pöördsõna vormimoodustus, käändelised ja pöördelised vormid.

Eesti keele struktuuri II kursus (11. klass)

SÕNAMOODUSTUS. Sõnade tuletamine ja liitmine. Tuletusliited, tuletiste tähendus. Liitsõnamoodustuse mallid. Liitsõna tähendus.

SÜNTAKS. Lauseliikmed ja fraasid. Tegusõna ja öeldis. Verbirektsioon. Eitus. Subjekti ja objekti funktsioon ja tunnused. Määrus. Täiend. Liht- ja liitlause. Liitlause liigid. Lauselühendid ja nende funktsioonid. Eesti keele sõnajärg.

MAAILMA KEELELINE MITMEKESISUS. Keelkonnad. Eesti keel kui soomeugri keel. Soomeugri keeled ja indoeuroopa keeled, nende struktuurilised erinevused. Keeletüpoloogia. Keelte sarnastumise ja eristumise põhjused. Eesti keele areng ja eesti kirjakeele kujunemine. Murded.

Õpitulemused

Õpilane:

- teab keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid;

- teab keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuuri eripära;

- teab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi;

- teab soomeugri ja indoeuroopa keelkonna tähtsamaid keeli;

- oskab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda.

Õigekeelsuse kursus (12. klass)

ÕIGEHÄÄLDUS. Eesti häälduse omapära. Veaohtlikud üksikjuhtumid. Võõrnimehääldus.

ÕIGEKIRJA PÕHIMÕTTED. Obligatoorne ja fakultatiivne ortograafiareeglistikus.

VÕÕRSÕNAD. Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned. Veaohtlikud õigekirjajuhtumid. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri. Võõrsõnapoolituse tavad ja iseärasused.

ALGUSTÄHE ORTOGRAAFIA. Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad, kohanimed. Jutumärgid pealkirjades, nimede esiletoojana tekstis; nimi täiendina.

NIMEDE KIRJUTUS. Ees- ja perekonnanime kooskasutus: järjestus, hääldus, nende sotsiaalne tähendus. Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine. Nimetuletiste õigekiri.

LÜHENDID. Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis. Lühendite lugemine ja õigekiri. Kirjavahemärgid lühendeis. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri.

SÕNAVORMISTIK LAUSES. Käändsõnade väär- ja ületarvitus. Käänete väärtarvitus. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiiliväärtus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine. Arvude märkimine kirjas. Raskemate asesõnade käänamine; asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus. Muutumatute sõnade väärtarvitus. Stampverbid. Ajakategooria väljendusvõimalused ja väärtarvitus. Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana. Eituse ja passiivi õige kasutamine.

SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTUS. Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutumatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina.

SÕNAJÄRG. Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg. Sagedaste sõnade rektsioon. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon. Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis. Lauselühendid ja nende õigekeelsus. Lauseehituse taunitav võõrapärasus. Fraaside ühemõtteline ühendamine.

KEELENDITE VALIK. Omasõna-võõrsõna, lausetarind sõltuvalt keelekasutusolukorrast – suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik või argipöördumine. Keele-etikett. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.

Õpitulemused

Õpilane:

- valdab eesti kirjakeelt;

- mõistab keelehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust;

- teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust;

- oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale;

- oskab kasutada õigekeelsusallikaid.

3. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused eesti keeles

Gümnaasiumi lõpetaja valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust:

- teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi;

- teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi;

- teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe;

- oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel;

- oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada;

- oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale;

- oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.

KIRJANDUS

GÜMNAASIUMI AINEKAVA

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Kirjanduse ainekava sisaldab gümnaasiumiastmes 9 kohustuslikku kursust. Ühe kursuse maht on kuni 35 õppetundi. Parema ülevaatlikkuse saamiseks on kirjanduse ainekavas poeetika, maailmakirjandus ja eesti kirjandus eraldi grupeeritud. Kirjanduse loendi ajalooline esitus ei ole kursuste koostamisel siduv. Kirjandus- või vooluloolisuse kõrval võib õpetuses rakendada ka liigi, žanri, karakteri, keeleruumi (sh murdekeele) või geograafilisuse põhimõtet või muud temaatilist ülesehitust, täiendada diakroonilist vaatlust sünkroonilisega. Kirjanduse loendi rohked alternatiivid võimaldavad paindlikku lähenemist, õpilaste ja õpetaja omapära arvestamist. Õppeaja jooksul on õpilasel kohustuslik lugeda vähemalt 20 ilukirjandusteost, mille valikule ainekavas viidatakse suurtähtedega.

Õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi kirjandusõpetus taotleb, et õpilane väärtustaks ilukirjandust kui:

- kunsti;

- esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujundajat;

- tunde- ja mõttemaailma ning keelekasutuse olulist rikastajat;

- loovuse arendajat;

- kogemuste vahendajat, ühiskonda integreerijat ja minapildi avardajat;

- rahvus- ja maailmakultuuri tähtsat osa.

II. Tugiained.

Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus.

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

11. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

12. klassis 3 kursust, s.o 105 tundi õppeaastas.

IV. Ainekava kursuste kaupa.

1. Õppeaine sisu.

1.1. Teemad ja alateemad.

1.2. Põhimõisted.

Maailmakirjandus

I kursus

ANTIIK-, KESK- JA RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid “Iliasest” või “Odüsseiast”. Näiteid eepostest. Antiiklüürika näiteid. Antiikteater. Antiiktragöödia näiteid. ”Kuningas Oidipus”. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 2– 3 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend. Cervantes Saavedra “Don Quijote” (katkendeid).

II kursus

KLASSITSISM, VALGUSTUS. Klassitsismi iseloomustus. Molière`i üks näidend. Valgustuse iseloomustus. Näiteid Voltaire’i või Rousseau’ teostest. Näiteid Goethe loomingust. “FAUST” (I osa, katkendeid II osast).

III kursus

ROMANTSISM VENE JA EESTI KIRJANDUSES. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Romantismi iseloomustus. HUGO või MÉRIMÉE või SANDI või SCOTTI või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Shelley või Heine luule. Näiteid Puškini või Lermontovi loomingust. “JEVGENI ONEGIN”. N. Gogol ”Revident”.

EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG.

Eesti rahvaluule, selle liigid ja vorm. Kreutzwaldi tegevus. “Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1–2 muinasjuttu). "Kalevipoeg". Koidula tegevus. Luule. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Teose aja- ja elulooline taust. Eepos. Romaani ja novelližanri kujunemine. Jutustus, lühivormid. Essee.

IV kursus

REALISM. Realismi iseloomustus. STENDHALI või BALZACI üks romaan. DOSTOJEVSKI või TOLSTOI üks romaan. TŠEHHOVI 1–2 novelli ja üks äidend. A. Kivi „Seitse venda“.

V kursus

EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL.(REALISM JA UUSROMANTISM) Kitzbergi üks jutustus ja näidend. Vilde üks proosateos ja näidend. Juhan Liivi looming. Luule.

"Noor-Eesti" kirjanduse, keele ja kunsti uuendajana. Suitsu luule. Tuglase tegevus. Tuglase 3–4 novelli. Enno ja Ridala luule näiteid. "Siuru" ja "Tarapita". Underi luule. Visnapuu luule näiteid. Adsoni või Barbaruse või Adamsoni luule näiteid. TAMMSAARE üks proosateos. “TÕDE JA ÕIGUS” (1–2 osa). Tammsaare või Raudsepa üks näidend. GAILITI või MÄLGU üks romaan. Gailiti või Vallaku 1–2 novelli. Elulähedusliikumine. Sütiste luule näiteid. "Arbujad". Alveri luule. Talviku või Masingu või Kangro luule näiteid. RISTIKIVI üks proosateos.

ILUKIRJANDUSLIKU TEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Ilukirjanduslikud stiilid. Kujundlik keelekasutus. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor. Kirjanduse žanrid, põhi- ja segaliigid.

LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim, värsisüsteemid ja -mõõdud. Luuletus. Lüroeepika.

DRAMAATIKA. Dialoog; sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.

VI ja VII kursus

MODERNISM 20. SAJANDI KIRJANDUSES. T. Manni või Woolfi või Borgese või Singeri või Salingeri üks proosateos. FITZGERALDI või REMARQUE’i või HEMINGWAY või VONNEGUTI või GARCÍA MARQUEZE üks romaan. WILDE’i või HESSE või KAFKA üks proosateos. BULGAKOVI või AJTMATOVI üks romaan ja K. HAMSUNI üks romaan. Üks proosateos Skandinaavia kirjandusest. Modernistlik luule. Näiteid 3–4 autori loomingust: Baudelaire, Mallarmé, Verlaine, Rimbaud, Verhaeren, Apollinaire; Whitman; Rilke; Blok, Ahmatova, Majakovski, Jessenin; Garcia Lorca; Tagore; Leino; Eliot, Thomas. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 2–3 autori loomingust: Ibsen, Maeterlinck. Postmodernismi iseloomustus.

Üks MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

VIII ja IX kursus

EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Vihalemm, Lepik, Laaban, I. Grünthal, Kolk. Näiteid 2–3 autori loomingust: Jakobson, Leberecht; Hint, Merilaas, Sang, Vaarandi, Smuul. P. KRUSTENI või KANGRO või MÄGI või UIBOPUU või HELBEMÄE või VIIRLAIU üks proosateos. 50.– 60. aastate poeetikauuendus. Näiteid 3–4 autori luulest: Kross, Alliksaar, Laht, Kaalep, Niit; Ehin, Kaplinski, P.-E. Rummo, Luik. H. NÕU või VALTONI või TRAADI või VAHINGU või UNDI üks proosateos. Näiteid Krossi või Meri proosast. KROSSI üks romaan. Kõivu või Vetemaa või Kruusvalli üks näidend. Näiteid 2–3 autori loomingust: Ivask, Laaman, Runnel, Isotamm, Üdi/Viiding, Kareva. KAUGVERI või BATURINI või LUIGE või SAADI või MUTI või ÕNNEPALU üks proosateos. Sajandivahetuse postmodernistlikke suundumusi. Näiteid 2–3 autori loomingust. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

2.1.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest); muusikaajalooga.

2.1.2. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Keskonna ja säästva arengu teemat käsitletakse E. Hemingway, K. Hamsuni, T. Ajtmatovi, Bulgakovi, Tammsaare loomingule toetudes.

Turvalisus

Turvalisuse ja kodumaa teemat käsitletakse enamiku poeetide ja prosaistidest Dostojevski, Balzaci, Remarque´i, Goethe, Shakespeare´i, Kreutzwaldi, Tšehhovi ja Ristikivi loomingu kaudu.

Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Nimetatud teema on kõne all tekstiõpetuse kursustes ja postmodernistliku uudiskirjanduse käsitlemisel.

2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid.

Referaatite, loovtööde, uurimistööde, luulekavade, arvestuslike tööde ja dramatiseeringute koostamine ja ettekandmine.

3. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused.

Gümnaasiumi lõpetaja:

- mõistab ilukirjanduse väärtust ja hindab kujundlikku mõtlemist ning keelekasutust;

- on lugenud vähemalt 20 ilukirjandusteost;

- teab kirjanduse igast etapist vähemalt üht teost põhjalikumalt;

- teab kirjanduse žanre ja poeetika põhimõisteid;

- oskab loetut suhestada aja, koha ning teiste tekstidega;

- oskab analüüsida kirjandusteose kujundikeelt, sisu ja vormi;

- oskab loetu kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

VÕÕRKEEL üles

Võõrkeel üldhariduskoolis

Eesti kultuuri ja majanduse areng on võimalik vaid tihedas infovahetuses maailmakultuuri ja -majandusega. Avardunud reisimis-, töötamis- ja suhtlemisvõimaluste tõttu on pea kõigil inimestel vaja ja võimalik kasutada võõrkeeli. Erinevate võõrkeelte valdamine loob tingimused rahvusvaheliseks koostööks; see näitab ka rahva kultuuritaset ja haritust.

Võõrkeeleõpetus annab õpilastele keeleoskuse, mis võimaldab autentses keelekeskkonnas iseseisvalt toimida, õppida tundma erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure; oma ja võõra võrdlemine aitab erinevusi mõista ja aktsepteerida.

Võõrkeelte abil on võimalik hankida informatsiooni, mis pole emakeeles kättesaadav. Võõrkeele omandamisega saab õpilane täiendava juurdepääsu erinevatele teadmisallikaile (nt teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jne), mis omakorda toetab õpinguid teistes ainetsüklites.

Võõrkeeleõpetuse üks olulisemaid ülesandeid on sisendada õpilasele eneseusku, kindlustunnet, kujundada võõrkeelte edasiseks õppimiseks vajalikke oskusi ja vilumusi.

Gümnaasiumi lõpuks peaks õpilane olema omandanud vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era- ja tööalasel suhtlemisel (Euroopa Nõukogu B2 e “iseseisva suhtlemise tase”). Ka teise võõrkeele omandamise tase peaks jõudma lähedale A-võõrkeele omandamise tasemele. Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalus valida kolmas (C) võõrkeel.

Kool otsustab oma reaalsetest võimalustest lähtuvalt, millist keelt õpetada A-, B- või C-võõrkeelena.

Võõrkeelte õpet võib vastavalt kooli eripärale integreerida mõne teise aine õppega. Võõrkeeles võib olla mõni tunni osa, tund, aineosa või ka terve kursus.

Võõrkeele ainekava koostamisel arvestab õpetaja teadmistega, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu, ning täiendab teiste ainete kursusi oma aine spetsiifiliste vahenditega.

Õppetegevus

I KOOLIASTE

Võõrkeeleõpetus I kooliastmes annab lapsele mitmekülgseks arenemiseks lisavõimaluse, soodustab lapse positiivset häälestatust võõrkeelte suhtes, toetab tema üldist arengut ning arendab seetõttu tema emotsionaalseid, sotsiaalseid, kognitiivseid, loome- ja keelevõimeid.

Esimese võõrkeele õppimise kogemused võivad määrata suhtumise võõrkeelte õppimisse üldse. Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb lastekultuurist, ümbritsevast keskkonnast. Eriti I kooliastmes on tähtis, et võõrkeeleõpetuse sisu vastaks laste huvidele, oleks orienteeritud lapsele, mõjutaks ta tunde- ja mõttemaailma, fantaasiat, loovust. Ka I koolialgastme võõrkeeleõpetuses on tähtsal kohal ainetevahelised seosed, võõrkeeleõpetuse kaudu avardatakse emakeeles loodud maailmapilti.

Õppimine ja õpetamine peab haarama lapse kõiki meeli, aitama suunata lapse arengut tervikuna, arvestades tema individuaalseid iseärasusi. Õppematerjali sisu, töömeetodite ja -võtete ning positiivse suhtlemise kaudu tundides tuleb ergutada lapse loomulikku teadmishimu, huvi võõrkeele õppimise, silmaringi laiendamise, õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade ja nende kultuuri vastu.

Keeleõpetuse eesmärk on õpetada kasutama keelt loomulikes suhtlusolukordades, seepärast loob õpetaja klassis võimalikult loomuliku keelekeskkonna. Kommunikatiivse suunitluse teenistuses on temaatika, sõnavara, õppemeetodid ja -vormid. Keeleõpetaja peab arvestama, et 8–9-aastaste laste psüühilised võimed on vanemate õpilaste võimetest erinevad. Selleealisi iseloomustab mehaaniline mälu, kergesti hajuv tähelepanu, konkreetne esemeline maailm, suur liikumis- ja suhtlemisvajadus ning tegutsemissoov.

Kuulamine ja rääkimine on sellel etapil esmatähtsad. Kuulamisoskuse arendamiseks kasutab õpetaja võimalikult vähe emakeelt. Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama üksikuid sõnu, sõnagruppe, lauseid ja seoseid nende vahel, aga ka hääletooni, intonatsiooni osa teksti mõistmisel. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelerääkimisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Eriti oluliseks tuleb pidada õigete hääldusaluste omandamist. Hea häälduse saavutamine eeldab sihikindlat harjutamist ka järgnevates klassides.

Võõrkeele õpetamist on soovitatav alustada suulise eelkursusega, et arendada lapse kuulamisoskust. Laps peab õppima uut keelt kõla järgi eristama, sõnas häälikuid eristama, kuid ka kõneleja miimika ja žestide järgi kõne sisu prognoosima.

Õpilase mina on väga tugev motiveerija. Võõrkeeleõpetuses saab selleks kasutada rollimänge, dramatiseeringuid, rütmi- ja liisusalme, sõnamänge.

Kõnelemisoskuse arendamiseks õpetame õpilasi kompensatoorseid strateegiaid kasutama: üleküsimine, uuesti alustamine, mitteverbaalsed väljendusvahendid: žestid, miimika, imiteerimine.

Eriti õppimise algetapil on olulised sõnalised positiivsed hinnangud: hinnatakse ainult positiivseid tulemusi. Õpiedukuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse tervikarengut: väljendusoskust, loovust, sotsiaalset ja keelelist arengut. Lause keeleline õigsus ei ole seejuures esmatähtis.

I kooliastmes peab hindama kõike, mida on omandatud: järele hääldamist, sõnatähenduse taipamist, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskust, õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutust jne.

II KOOLIASTE

Jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: see, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi.

Õpimotivatsiooni säilitamiseks ja tulemuslikumaks õppimiseks kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, intervjueerimine, dramatiseering jms) ning meediavahendeid (video, arvuti).

Esimese võõrkeele õppimise käigus õpitakse tundma õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada, kujunevad eeldused teiste võõrkeelte kiiremaks õppimiseks. Kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatutega, kuid ka mälu- ja kognitiivsete strateegiate tundmaõppimine, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.

III KOOLIASTE

Kõigi osaoskuste kompleksne arendamine on õpetaja jaoks primaarne. Õpimotivatsiooni arendamiseks ja säilitamiseks kasutab õpetaja erinevaid metoodilisi võtteid, nt paaris- ja rühmatööd, intervjueerimist, rollimänge. Oluline on, et õpilased omandaksid võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni. Taotluseks on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal võõrkeelset (adapteeritud) laste- ja noorsookirjandust, jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste (TV- ja raadiosaated, ajakirjandus, Internet jm). Loetu ja kuulatu kaudu õpib õpilane kontekstist tuletama sõnade ja väljendite tähendust.

Kuulamisoskuse arendamiseks õpitakse kasutama erinevaid kuulamisstrateegiad, olulise eristamist ebaolulisest ning mõtteliste seoste loomist. Oluline on varem õpitu rakendamine.

Lugemisoskuse arendamiseks õpitakse ära tundma erinevaid tekstiliike ja neis teatud laadi informatsiooni eeldama. Õpitakse kasutama erinevaid lugemisstrateegiad (globaalne, selektiivne, detailne lugemine).

Kõnelemisoskuse arendamisel tegeldakse pidevalt õige intonatsiooni ja häälduse arendamisega, harjutatakse vestlus- ja sidusa teksti esitamise oskust ning selleks vajalikke strateegiad.

Kirjutamisoskuse arendamine algab elementaarsetest ülesannetest (lünkade täitmine, sõnastikust õige sõna leidmine ja kirjutamine jms). Kirjutamisoskus eeldab teatud sõnavara ja keelestruktuuride valdamist, samas ka kirjaliku tekstiloome põhietappide (teksti kirjutamine, kavandamine ja viimistlemine) õpetamist.

GÜMNAASIUM

Gümnaasiumiõpilane on omandanud vajalikud õpioskused iseseisvaks tööks ja jätkab nende täiendamist. Gümnaasiumiastmes suureneb õpilase individuaalsete õppeülesannete osakaal, sealhulgas lisandub tunniväline lugemine.

Põhikooliastmes omandatud töövõtetele (rühma-, paaristöö, rollimängud, intervjuud, projektid) lisanduvad uurimuslikud õppeülesanded, mis suunavad õpilase otsima informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest, sh Internetist.

I KOOLIASTE

3. KLASS

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Inglise keele õpetusega 3. klassis taotletakse, et õpilane:

- huvi äratamine ja alalhoidmine võõrkeelte õppimise ja kasutamise vastu; teiste rahvaste kultuuri tavavade ja kommete vastu;

- võõrkeele kui praktilise suhtlemise vahendi omandamine tasemel, mis võimaldab adekvaatselt mõista suuliselt ja kirjalikult edastatud teavet, seda interpreteerida ning ise oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada;

- õpilase isiksuse ja keeleliste võimete arendamine;

- erinevate võtete ja viiside omandamine, mis hõlbustab võõrkeelte õppimist;

- sõnaraamatute, käsiraamatute ja muude vajalike teatmeteoste kasutamine.

II. Tugiained.

Inglise keele tugiaineteks on emakeel, kodulugu, muusika, käsitöö.

III. Õppeaine ajaline maht.

3.klassis on 135 tundi õppeaastas (4 tundi nädalas).

IV. Ainekava.

1. Õppeaine sisu ja põhimõisted.

Suhtlusoskused:

- tervitamine ja hüvastijätmine;

- enda ja oma kaaslaste tutvustamine;

- palumine ja tänamine;

- vabandamine;

- nime küsimine ja nimetamine, nimede häälimine;

- vastamine telefonikõnele, telefoninumbri ütlemine;

- ettepaneku tegemine ühiseks tegevuseks;

- kahetsuse väljendamine;

- õnnitlemine sünnipäeval;

Kõnearendus- ja lugemisteemad:

Mina ise:

- nimi

- vanus

- kehaosad

Minu perekond ja kodu:

- pereliikmed

- sugulased

- maja

- korter

- lemmikloomad

Minu ja minu vanemate töö:

- kodus

Minu kool ja klass:

- koolipäev

- kooliruumid

- koolitarbed

Minu päev:

- igapäevased tegevused.

Keeleteadmised:

Käsitletavad teemad Põhimõisted Arendatavad oskused

Nimisõna nimisõna ainsus, mitmus reeglipärase mitmuse

moodustamine

Artikkel artikkel artikli kasutamine

Umbmäärane ja määrav

artikkel

Omadussõna

tarind: too + adjective

Arvsõnad arvsõnade praktiline

kasutamine

põhiarvud loendamine, vanus, kell

kellaaeg (täistund)

aasta

Asesõna naissugu, meessugu asesõnade õige kasutamine

isikulised

omastavad

näitavad (this, that, these)

Küsisõna küsimuste moodustamine

who ja nendele vastamine

what

where

Tegusõna tegusõna be- vormide kasutamine

põhitegusõna ja kõnes ja kirjas

abitegusõna (be)

modaaltegusõna (can)

Tegusõna vormistik kestva oleviku

moodustamine

Present Progressive ja kasutamine

Sidesõna

and

but

Eessõõna eessõna eessõnade õige kasutamine

in

on

at

to

Lauseõpetus eitavate ja küsilausete

moodustamine

Lihtlause sõnajärg ning kasutamine kõnes

jaatavas

eitavas

küsilauses

Lühivastused: yes, I am ~ lühivastustega vastamine

No,... yes, I can ~ no, ... “kas” küsimustele.

Sõnatuletus arvsõnade õppimine

arvsõna tuletusliited kasutades tuletusliiteid

-teen, -ty

Tähestik tähtede kirjutamine ja

hääldamine

tähtede nimed ja sõnade sõnade tähthaaval ütlemine (spelling)

häälimine

2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on matemaatika: arvsõnade õppimisel matemaatiliste tehete kasutamine 100 piires.

Käsitöö ja joonistamine, õpilase käeline arendamine: õppevahendite meisterdamine ja joonistamine õpilaste individuaalse ja ühistööna – sõnapildid, ristsõnad, doomino mäng, vms.

Emakeel: lauseehituse, häälikute häälduse võrdlemine inglise keelega.

Kodulugu: õpilase lähima ümbruse tundmine; koolis ja kodus olevate esemete nimetused.

Muusika: laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

2.2. Läbivate teemadekäsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Looduskeskkond: eesmärgiks on kujundada õpilase keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat, huvi looduse vastu, loodusesse ja kaasinimestesse austusega suhtumist.

Sotsiaalne keskkond: perekond ja selle liikmed, klassikaaslased ja sõbrad, sugulased ning tema ja nendevahelised suhted.

Kutsesuunitlustöö: kujundada õpioskusi võõrkeele õppimisel, teavitada õpilast võõrkeele osatähtsusest igapäevaelus ning oma tulevases töös ning õpingutes.

Infotehnoloogia kasutamise oskus: õpilastele olemasolevate eakohaste õppematerjalide ja erinevate keeleõppeprogrammide tutvustamine. Õpilaste juhendamine keeleõppeprogrammide iseseisvaks kasutamiseks. Inglise keele oskuse vajalikkuse rõhutamine infotehnoloogia kasutamises.

3. Eeldatav õpitulemus.

3. klassi lõpuks õpilane

KUULAMISEL

- saab aru korraldustest, mida õpetaja tunnis kasutab;

- saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest;

- eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi.

KÕNELEMISEL

- oskab ennast ja oma kaaslast tutvustada, rääkida kodust, perekonnast, sõbrast, oskustest, koolitarvetest;

- oskab kasutada õpitud keelendeid, et end arusaadavaks teha igapäevastes olukordades: tervitada (omaealist, täiskasvanut) ja jätta hüvasti; tutvustada ennast ja oma sõpra; küsida kaaslase nime;

paluda ja tänada; ütelda oma ja küsida sõbra telefoninumbrit; soovida õnne sünnipäevaks; oskab öelda oma vanust ja numbreid 1 – 100; oskab öelda kellaaega täistundides ja nimetada opäevaaegu; oskab häälida oma nime.

LUGEMISEL

- saab aru tuttava sõnavaraga lugemistekstist;

- saab aru kirjalikest tööjuhenditest;

- oskab intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte, luuletusi.

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime;

- oskab õigesti kirjutada sõnu, mida vajab õppematerjalides olevate mõistatuste ja ristsõnade lahendamisel;

- oskab juhenddamisel lõpetada lauseid ja fraase.

II KOOLIASTE

4. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus.

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, kehaosad, haigused, riietus.

PEREKOND ja KODU: aadress, kodu, korter, aiatööd, puuviljad.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused.

KESKKOND, KODUKOHT: loodus, aastaajad, kuud, loomad.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: jõulukombed, Valentinipäev.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, toit, minu päev, nädalapäevad, tee küsimine ja juhatamine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: kool, klassituba, koolipäev, õppevahendid, sõbrad.

HARRASTUSED ja KULTUUR: hobid, suvised tegevused.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: mitmuse moodustamine + erandid (children, feet, mice, sheep, volves), aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde moodustamine (more...than)

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev.

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna can.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple ja Present Progressive), tarindid want to + verb ja would like to + verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses, lühivastused.

SÕNATULETUS: arvsõna tuletusliited -teen ja -ty, tegusõnast nimisõna moodustamine liitega -ing.

TÄHESTIK: tähtede nimed ja sõnade häälimine.

ÕIGEKIRI: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel - lauseehituse võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika - arvsõnade õppimisel;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus;

inimeseõpetus - tervis, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

2.3.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (lemmikloomad, ümbritsev loodus, vaba aja veetmine looduses).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (grupi- ja paaristöö oskuse arendamine).

Turvalisus (liiklus, teeküsimine ja -juhatamine).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- eristab selgelt kuni kahe erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;

- saab aru tuttava sõnavaraga tekstidest;

- oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, jutte ja luuletusi.

- oskab leida tekstist olulist;

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada aadressi;

- oskab eeskuju järgi kirjutada õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

5. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus,

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kodu, korter, aed, õu, aiasaadused.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilm, aastaajad, kuud, loomad; Eesti (asukoht, pealinn, sümbolid).

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom (England, Scotland, Wales, Ireland), USA, Canada, Australia, New Zealand + pealinnad, sümbolid; pühad (April Fool's Day, Easter, Independence Day, Halloween, Christmas).

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: minu päev (päevakava), tervislikud eluviisid, pidulikud üritused (+ söök).

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolipäev, õppevahendid, õppeained, tunniplaan, õpikud, koolimaja, kooliruumid, korrused, õpioskused.

HARRASTUSED ja KULTUUR: ühised tegevused, mängud.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne, aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, väljendid have + umbmäärane artikkel või nullartikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde ja ülivõrde moodustamine (as...as, more...than) + erandid.

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev, kellaajad (quarter/half).

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõnad can, could, must, have to.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple, Present Progressive + erandid, Past Simple: jaatav, eitav ja küsiv vorm), reeglipärased ja ebareeglipärased verbid, tarindid be going to + infinitive, let's + verb, Why don't we + verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually, oleviku ja mineviku ajamäärused määrsõnadega every, last yesterday, ago.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, üld- ja eriküsimus, lühivastused.

TÄHESTIK:kordamine.

ÕIGEKIRI: omadussõna võrdlusastmed, verbi II põhivorm, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel - grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus, ilm, aiasaadused;

inimeseõpetus - tervis, tervislikud eluviisid, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (rahvuspargid).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (töökuse ja aususe väärtustamine).

Turvalisus (tervislikud eluviisid).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- õpib eristama kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

6. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

- saab hakkama kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega õpitud sõnavara piires;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- kuulamis- ja kirjutamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused.

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kirja kirjutamine

SÕBRAD: ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: Eesti, pealinn, asukoht, ümbritsevad maad, ajalugu; loomad, linnud, taimed: nende eluviisid ja elukeskkond.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom, London: vaatamisväärsused, tavad: Thanksgiving, Christmas, Shrove Tuesday.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: liiklus, liiklusvahendid, peod, söögiriistad + laua katmine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolivaheajad,õpetajad, ametid ja elukutsed.

HARRASTUSED ja KULTUUR: reisimine, huvialad ja hobid, sport, muusika, raamatud, leiutised.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, erandlik mitmus (man/men, tooth/teeth), aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne.

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma.

Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as…as, not as…as, more…than); tarindid too + adjective ja not + adjective +enough.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, lihtmurrud (pool ja veerand), osa tervikust (2 out of 10); kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad (omadussõnalised vormid my, your jt), näitavad asesõnad this, that, these, those, küsivad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid.

Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must = have to, may), enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad;

tegusõna vormistik: üldajad (Present, Past and Future Simple), kestvad ajad (Present and Past Progressive), täisminevik (Present Perfect), käskiv kõneviis; tarindid to + infinitive, going to + infinitive, want to + verb (I want to help my mum), tingiv kõneviis (First Conditional); kaudne kõne (saatelause on olevikus);

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel - grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - loomad,linnud: nende eluviisid, elukeskkond;

ajalugu - viikingid, leiutised,vaatamisväärsused;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles, muusikariistad.

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ohustatud liigid, metsloomad ja -linnud ning nende elukeskkond).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (erinevate elukutsete tundmaõppimine).

Turvalisus (turvalisus sportimisel: kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsed jne.).

Meediaõpetus ja infotehnoloogia (raadio, televisioon, arvuti kui infoallikas ja meelelahutusvahend).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajaliku informatsiooni;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

- oskab küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;

- oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab kirjeldada pilte;

- hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab kirjutada sõbrale kirja ja E-posti, kasutades õpitud keelendeid;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

- oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.

III KOOLIASTE

I. Õppeaine eesmärk.

Eesmärgiks on saavutada A-keeles keeleoskuse tase, mis võimaldab igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EN B1 tase).

Süvendada huvi inglise keele õppimise vastu, omandada teavet inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist ning selle kaudu avardada silmaringi.

Arendada iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet ja oskusi hankida vajalikku materjali iseseisvalt erinevatest infoallikatest.

II. Tugiained.

Eesti keel (eesti keel)

Teised õpitavad võõrkeeled (saksa ja vene keel)

Ajalugu ja geograafia

Infotehnoloogia

III. Õppeaine ajaline maht.

7. klass - 3 tundi.

8. klass - 3 tundi.

9. klass - 3 tundi.

IV. Ainekava klassiti.

7. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandaks võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni;

- õpib tegema vahet olulise ja ebaolulise materjali vahel;

- hakkab mõistma keelekasustuse seost kultuuri ja käitumisega;

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õppetööst vabal ajal.

2.Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

Mina: huvid, võimed, oskused

Perekond ja kodu: ühistegevused

Sõbrad: suhted sõpradega

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, kodukoht, kultuuritavad ja kombed

Maailm: Euroopa rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain, sümbolid, kultuuritavad, kombed.

Igapäevased tegevused: liiklemine, kodused majapidamistööd, söömisharjumused.

Õppimine ja töö: kool ja klass, õpioskused.

Harrastused ja kultuur: kino, ilukirjandus, kollektsioneerimine, TV.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel üldiselt

Omadussõna: võrdlemine (astmed)

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoni numbrid

Asesõna: enesekohased, omastavad, rõhutavad (much, many, little, few)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, ajavormid (aktiiv)

Modaalverbid: can, may, must

Määrsõna: moodustamine –ly

Sidesõna: I ja II tingimuslause, because

Eessõna: aja- ja kohamäärustes kasutatavad (at, in, on, by,under jne.) Enamkasutatavad eessõnalised väljendid, e.g. interested in)

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas, eitavas lauses, lühivastused

Sõnatuletis: sufiks, prefiks (ly, able,un, re)

Õigekiri: suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõnade võrdlemine, arvsõna, kirjavahemärgid.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Selles vanuseastmes integreerub keel teise võõrkeele, emakeele, ajaloo, geograafia ja muusikaga (Mina, meie ja kodu).

Ajalugu –suurmeeste elulood, antiiklegendid.

Geograafia – Eestimaa vaatamisväärsused,

Suurbritannia

Kuulsad vaatamisväärsused maailmas.

Muusika – instrumendid, muusika kui hobi.

Bioloogia – kehaosad.

Matemaatika – murdarvud, kuupäevad.

Võrdlus teiste keeltega grammatikas.

2.4. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (recycling, rainforests, animal protection).

Meediaõpetus (TV, newspapers and magazines).

3.Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

- kuulamisel mõistab kuuldu sisu kasutades globaalset kuulamist;

- kõnelemisel oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires ja osaleda suunatud vestluses;

- lugemisel mõistab loetu sisu kasutades globaalset lugemist;

- kirjutamisel oskab kirjutada lihtsat seotud teksti (isiklik kiri, postkaart).

8. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- süvendaks võõrkeele õppimiseks vajalikke õpistrateegiaid;

- oskaks kaasa töötada paaris-ja rühmatöös ning rollimängudes;

- oskab tuletada uute sõnade ja väljendite tähendust kontekstis;

- kasutab keelt õppetööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: oskused, harjumused, tervis

Perekond ja kodu: ühistegevus, taskuraha

Sõbrad: erinevad iseloomud, usaldus

Keskkond: kodukoht, tavad ja kombed, ilmastik

Maailm: Euroopa maad,pealinnad,rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain – haridus, kirjandus, muusika, kunst

Igapäevased tegevused: söömine kodus ja väljaspool kodu, liiklemine, aed ja aiatöö

Õppimine ja töö: kool ja klass, ametid, õpioskused

Harrastused ja kultuur: teater, kino, kunst, raadio, TV

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

Nimisõna: ainsus, mitmus, erandlik mitmus

Artikkel: umbmäärane, määrav, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma, geograafilised nimed jne.

Omadussõna: Võrdlemine, erandid, moodustamine

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad

Asesõna: Asesõnade liigid, umbmäärased asesõnad, siduvad asesõnad (that, who, which)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, aktiivsed ajavormid, passiivi Present Simple, Past Simple, kaudne kõne, Future in the Past, modaalverbid ja nende paralleelvormid

Määrsõna: võrdlemine

Sidesõna: I, II, II konditsionaal, if, because, as soon as jne.

Eessõnad: enam kasutatavad eessõnad aja-, koha- ja viismäärustes, fraseoloogia

Lauseõpetus: sõnajärg lihtlauses, aja- ja sagedusmäärsõnad, it, there lause algul

Sõnatuletis: ees-ja järelliited

Õigekiri: kordamine , määrsõnad, tegusõnad, kirjavahemärgid

2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuste edasi arendamine ja keelekasutuse süvendamine.

2.4.1 Intergratsiooni valdkonnad.

Seosed teise õpitava võõrkeelega, geograafia, ajaloo ja kunstiõpetusega

Võõrkeeled – võrdlus keele alustega

Kirjandus – suuri sõnameistreid (Shakespeare, Kipling, Twain, Stevenson, Longfellow)

Botaanika – puud, lilled,viljad

Geograafia – USA , indiaanlaste elu

Elukutsevalik – tulevane elukutse, äriettevõtte rajamine

Matemaatika – arvud ja kuupäevad

Kunstiõpetus – teater

2.4.2. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ilmastik, loodushoid, loodusõnnetused)

Meediaõpetus (TV, raadio)

Turvalisus (koolivägivald, esmaabivõtted)

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutatdes globaalset ja selektiivset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks teate, kokkuvõtte või ümberjutustuse vormis ning osaleb vestluses suhtlussituatsiooni ja rollimängu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades globaalset või selektiivset lugemist.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti: isiklik kiri, postkaardid, kutsed, kirjeldavad esseed.

9. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saavutab sellise keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes; situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste;

- saab aru keelekasutuse seosest maa kultuuri ja käitumisharjumustega;

- oskab end kirjalikult õpitu ulatuses väljendada;

- on enesekindlam kasutama keelt väljaspool kooli.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus- lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: iseloom, harjumused, tervis

Perekond ja kodu: suhted perekonnas

Sõbrad: erinevad isloomud, konfliktid ja nende lahendamine

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, ilmastik, Eestimaa looduse vaatamisväärsused

Maailm: tähtsamad maad, rahvused ja keeled

Õpitavad keelt kõnelevad maad: USA, Austraalia, Kanada, sümbolid, kultuur

Igapäevased tegevused: ettevalmistus eluks

Õppimine ja töö: edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö

Harrastused ja kultuur: sport, kunst,draama, INTERNET

2.2 Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: õpitu kordamine, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad

Artikkel: kordamine, artikli puudumise juhud, kasutamine isiku- ja geograafiliste nimedega, väljendid artiklitega või ilma

Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid not... enough, too... to, jne. Rahvused ja kodakondsus

Arvsõna: kordamine, protsent, murrud, matemaatilised tehted, arvsõnade lugemine

Asesõna: kordamine, siduvad asesõnad who, whom, whose jne.

Tegusõna: Ajavormide kordamine (aktiiv, passiivi lihtajad), käskiv kõneviis, aegade ühildumine, tarind to+infinitive, gerundium, modaalverbid should, would

Määrsõna: kordamine, erandid

Sidesõna: kordamine, after, before, therefore, both...and, (n)either...(n)or

Eessõnad: kordamine ja vähemkasutatavad eessõnad, fraseoloogia

Lauseõpetus: kordamine, liitlause, määrsõnade koht lauses

Sõnatuletus: ees- ja järelliited

Õigekiri: Kordamine

2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuse süvendamine, keelekasutuse avardamine.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Oskus otsida vajalikku materjali, toetudes tugiainetes e.g. infotehnoloogia, emakeel, geograafia jne. omandatule

Kunst – maalikunst - pildi analüüs, müüdid

Ajalugu – müüdid, Inglismaa ajalugu

Kirjandus – Macbeth

Geograafia – Suurbritannia jaotus, sümbolid

Bioloogia – keskkonnakaitse, looduse tähtsus meie elus

2.4.1.. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (global warming, nature protection, working environment)

Infotehnoloogia (oskus kasutada arvutit õppetöös)

Meediaõpetus . Ajakirjanduse kasutamine lisamaterjalide hankimiseks

Turvalisus. (bullying, drug abuse, smoking, alcohol)

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (edasi õppimine, elukutsevalik,)

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame , et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivse või detailset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu ja kogetu edasiandmiseks(lühireferaadi, jutustuse,pildi, ruumi, isiku kirjelduse vormis). Osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, rollimängu või intervjuu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades vastavalt vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist. Tunneb huvi ingliskeelse kirjanduse lugemise vastu.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti (isiklik kiri, teade, lihtne tarbekiri, kirjeldav/ jutustav essee, lühireferaat).

On võimeline sooritama riikliku eksami või sisseastumistesti inglise keeles 10. klassi astumiseks.

GÜMNAASIUM

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Gümnaasiumi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- omandab vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era-ja tööalaseks suhtluseks (EN B2 tase);

- huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks;

- suudab omandatut iseseisvalt edasi arendada;

- omandab huvi lugemise vastu ja lugemisvlimuse;

- oskab kasutada sõnaraamatut ja teisi inglise keelseid

allikaid;

- tunneb inglise keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke käitu- ja suhtlusnorme, nenede kasutamist kõnes ja kirjas.

II. Tugiained.

Inglise keele tugiaineteks on eesti keel, teised võõrkeeled, infotehnoloogia, geograafia, ajalugu, kunstiajalugu, muusika

III. Õppeaine ajaline maht.

10. klass – 3 kursust/3 tundi nädalas, s.o 105 tundi õppeaastas.

11. klass – 4 kursust/4 tundi nädalas, s.o 140 tundi õppeaastas.

12. klass – 4 kursust/4 tundi nädalas, s.o 140 tundi õppeaastas.

IV. Ainekava klassiti

10. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- jätkab omandatud iseseisvate õpioskuste täiendamist;

- tunneb huvi tunniväliselt keele omandamise vastu;

- oskab teha uurimuslikke õppeülesandeid;

- oskab otsida informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest.

2. Õppeaine sisu

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: mina isksusena teiste seas

Perekond ja Kodu: kodu ja kasvatus, rollid perekonnas, lapsepõlvemälestused

Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted, sotsiaalsed probleemid

Keskkond, Eesti, maailm: maa ja linn, urbaniseerumine, loodus ja looduskaitse

Õpiatavat keelt kõnelevad maad: noorsooprobleemid meil ja mujal

Igapäevased tegevused: suhtlemine teeninduses, tervislikud eluviisid – toitumine

Õppimine ja töö: haridussüsteem ja õppimisvõimalused, töö ja tööpuudus, tehnika areng

Harrastused ja Kultuur: spordialad, looming – kunst ja kirjandus, infoühiskond

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

Nimisõna: liigid, üld-ja pärisnimed, loendamatud ja loendatavad, liitnimisõnad, omastav kääne

Artikkel: kasutamine üld-ja pärisnimedega, aine- ja abstraktsete nimisõnadega

Omadussõna: ing ja ed lõpulised omadussõnad, nimisõnastatud omadussõnad, võrdlusvormid (as...as jne),eritüvelised võrdlusastmed, omadussõnade järjekord

Arvsõna: murrud

Asesõnad: umbmäärased ja määravad (every, each, all other(s) jne)

Tegusõna: kõneviisid, aktiiv, passiiv (liitajad)

Tegusõna tüübid: põhivormid, modaalverbid, used to, be used to, tingimuslausete liigid, infinitive ja gerundium, aegade ühildumine kaudses kõnes

Määrsõna: liigid, funktsioon, struktuur, koht lauses, omadussõnadega vormilt ühte langevad määrsõnad

Eessõna: aja- koha- ja viisimäärutes eessõnad, eessõnalised fraasid, muutumatud fraasid

Lauseõpetus: kõrvallaused, idioomid, lausete ühendamine

Sidesõna: siduvad, vastandavad, järelduslikud jne. Erinevaid määruslauseid alustavad sidesõnad

Sõnatuletis: sõnade liitmine, ees-ja järelliited nimi-, omadus- ja tegusõnade moodustamiseks

Õigekiri: lühivormis, kokku ja lahkukirjutamine, poolitamine

2.3. Integratsiooni valdkonnad.

Selles vanuses integreerub keel veelgi tugevamalt teiste võõrkeeltega ja infotehnoloogiaga

Saksa keel – keele päritolu ja grammatika seosed

Kunstiõpetus – teater, kujutav kunst

Perekonnaõpetus – viisakad kombed, kirjavahetuse nõuded, elukutsevalik, kuritegevus ja enesekaitse, riskid, tänavakuritegevus

Geograafia/majandusgeograafia – Suurbritannia vaatamisväärsused, töö-ja ärisuhted

Sport – spordihuligaansus, kuulsaid sportlasi

Kirjandus – Agatha Christie, Charlotte Bronte. S.Maugham

Ajalugu – Londoni Suur Tulekahju

Infotehnoloogia – virtuaalne tegelikkus

2.4. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkonna säästev areng (nature protection, environmental disasters)

Infotehnoloogia (virtuaalne tegelikkus, arvuti kasutamine õppetöös)

Meediaõpetus (ajalehele artikli kirjutamine, graafikute lugemine, inglise keelse ajakirjanduse lugemine)

Turvalisus (tänavavägivald, noorsoo kuritegevus, narkootikumid)

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab olmeteksti ja telefoni teel edastatavat teksti, suudab jälgida raadio ja Tv vahendusel teateid

Kõnelemisel kasutab võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku, oskab vestelda põhiteemaatika ulatuses ning suhelda vahetult või telefoni teel

Lugemisel suudab lugeda kasutusjuhendeid, määratleda teksti peaideed, oskab leida tekstidest talle vajalikku ja huvitavat informatsiooni

Kirjutamisel oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju, täita ankeete, vastata küsimustikele, oskab kirjeldavaid kirjandeid ja lühiartikleid ajalehele

11. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane

- jätkab omandatud iseseisvate õpioskuste täiendamist;

- tunneb huvi tunniväliselt keele omandamise ja praktiseerimise vastu;

- oskab teha uurimuslikke õppeülesandeid;

- oskab otsida informatsiooni erinevatset võõrkeelsetest teabeallikatest.

2. Õppaine sisu.

2.1. Teemad.

Mina: isksusena teiste seas, eripära, võimed.

Perekond ja kodu: rollid perekonnas, abielu ja perekond, õigused ja kohustused.

Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted, sotsiaalsed probleemid.

Keskkond, Eesti, maailm: urbaniseerumine, Kolmas Maailm, looduskaitse, kliima, loodusrikkused.

Õpitavat keelt kõnelevad maad: inglise keel kui maailmakeel, rahvusvahelised suhted, kombed.

Igapäevased tegevused: tervislikud eluviisid, suitsetamine, narkootikumid, abiandmine õnnetustes.

Õppimine ja töö: haridussüsteem Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused, eksamitehnika, töö ja tööpuudus, tehnika areng.

Harrastused ja kultuur: sport ja looming, kultuuritegelased, infoühiskond ja selle probleemid.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

a) Nimisõna: nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine, abstraktsed nimisõnad, kahekordne omastav (a friend of theirs)

b) Artikkel: väljendid määrava või umbmäärase artikliga, artikli puudumine

c) Omadussõna: omadussõna tuletamine, eritüvelised võrdlusastmed, täiend ja öeldistäiteline omadussõna, omastavad ja näitavad omadussõnad

d) Arvsõnad: lugemine ja kuulamine

e) Asesõna: umbisikulised (it, there) umbmäärased (some,any ja derivaadid)

f) Tegusõna: aktiiv, passiiv, partitsiibid, liitsishitis, tegevusnimi ja konstruktsioonid infinitivi ja gerundiumiga

g) Määrsõna: Mitmetähenduslikud määrsõnad (e.g. badly), kahe erineva vormiga määrsõnad (e.g. loud – loudly)

Eessõna: nimi-,omadus-ja tegusõnad, mis